HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

HALDUSÕIGUSTervishoid ja ravi

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (lühend - NETS)

Sisukord

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.12.2015, 3

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 26, 160
jõustumine vastavalt seaduse §-le 54.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.04.2004RT I 2004, 27, 17701.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
09.02.2005RT I 2005, 13, 6301.05.2005
13.04.2005RT I 2005, 24, 18020.05.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
01.06.2006RT I 2006, 28, 21101.07.2006
06.12.2006RT I 2007, 1, 101.02.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010 Seaduses asendatud sõnad „Tervisekaitseinspektsioon” ja „Tervisekaitseinspektsiooni kohalik asutus” sõnaga „Terviseamet” vastavas käändes.
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.06.2010RT I 2010, 41, 24001.09.2010
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
29.01.2015RT I, 26.02.2015, 101.03.2015
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107^4 lõike 2 alusel asendatud sõna „Põllumajandusministeerium” sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes.
18.11.2015RT I, 04.12.2015, 114.12.2015, osaliselt 01.01.2017

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib nakkushaiguste tõrje korraldamist ja nakatunud isikule tervishoiuteenuse osutamise (edaspidi arstiabi andmine) korda ning sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise isiku ja füüsilise isiku kohustused nakkushaiguste ennetamisel ning tõrjel.

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil viibivale füüsilisele isikule ja Eesti Vabariigi territooriumil asuvale juriidilisele isikule, kui välislepingu või rahvusvahelise konventsiooniga ei ole kehtestatud teisiti.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Mõisted

  Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) nakkustekitaja – prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, samuti nende komponendid ja toksiinid, mis on võimelised tekitama nakkushaigust;
 2) nakkushaigus – haigus või haigustunnusteta kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt;
 3) eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos;
 4) nakkushaige – inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus;
 5) nakkuskahtlane isik – nakkushaigega samades tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid arstliku läbivaatuse ajaks mittehaigestunud isik;
 6) nakkushaiguste tõrje – selliste tervisekaitseabinõude rakendamine, mis võimaldavad nakkushaige või nakkuskahtlase isiku varakult avastada ning teda uurida ja ravida, selgitada tema nakatumise põhjused ja viisid, tõkestada nakkushaiguse levikut ning vältida tervete nakatumist;
 7) epideemia – nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist;
 8) seire – tervisealaste andmete, sealhulgas nakkushaiguste epidemioloogiliste uuringute ja nakatumise riskitegurite andmete süstemaatiline kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja levitamine nakkushaiguste leviku ennetamise ning tõrje eesmärgil;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 9) haiguspuhang – tavapärast haigestumise taset ületav ühise nakkusallika või levikufaktoriga seotud teatud ajavahemikus esinev nakkushaigusjuhtude arv.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

2. peatükk NAKKUSHAIGELE ARSTIABI ANDMINE 

§ 3.  Nõusolek arstiabi andmiseks

 (1) Nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul.

 (2) Piiratud teovõimega isikule osutatakse arstiabi tema seadusliku esindaja nõusolekul ja isiku enda tahte alusel niivõrd, kuivõrd ta on võimeline sellekohast tahet avaldama. Vältimatu abi osutamine patsiendile on lubatud ka ilma seadusliku esindaja nõusolekuta või ilma isiku enda tahteta, kui arstiabi andmata jätmine oleks patsiendile eluohtlik või kahjustaks oluliselt tema tervist. Kolmas isik ei või keelata ega takistada vältimatu abi osutamist.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 4.  Nakkushaige tahtest olenematu ravi

 (1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige nõusolekuta kohaldada talle haiglaravi, kui nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.

 (2) Tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse teeb arst isiku arstliku läbivaatuse, esialgsete analüüside või röntgenülesvõtete alusel.

 (3) Tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse tegemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Otsuses tuleb ravi kohaldamist põhjendada, viidates asjakohasele seadussättele.

 (4) Ravi kohaldamise otsuse teatab arst nakkushaigele viivitamata ja tema lähedasele inimesele või seaduslikule esindajale 48 tunni jooksul otsuse vormistamisest.

 (5) Nakkushaige või tema poolt volitatud isik korraldab nakkushaige vara kaitse.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse alusel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada vajadusel politsei abi nakkushaige haiglasse toimetamiseks, andes politseile käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nakkushaiguste tõrje nõuetele vastavad kaitsevahendid, samuti juhendades nende kasutamist.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (7) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib politseid esimesel võimalusel eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kelle asukoht on teadmata, edastades politseile käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase otsuse koopia.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (8) Politsei informeerib viivitamata tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse esitanud tervishoiuteenuse osutajat käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku asukoha tuvastamisest. Tervishoiuteenuse osutaja korraldab nakkushaigele tahtest olenematu ravi ning vajaduse korral selle pikendamise käesoleva seaduse kohaselt.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 5.  Tahtest olenematu ravi kohaldamise tingimused ja kord

 (1) Tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Arsti otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohaldada isiku haiglasse paigutamisest alates 48 tunni jooksul.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni üksnes maakohtu määruse alusel, mis antakse haiglas ravitööd juhtiva arsti taotluse alusel, millele on lisatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud arsti otsus. Tahtest olenematut ravi võib kohus kohaldada ka isiku seadusliku esindaja avalduse alusel.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Tahtest olenematu ravi võib kohtu loa alusel kesta avalduse kohtusse saabumise päevast alates kuni 14 kalendripäeva, kuid tuberkuloosi korral võib ravi loa alusel kesta kuni 182 kalendripäeva. Vajaduse korral võib kohus ravi sama tähtaja kaupa pikendada haigla või isiku seadusliku esindaja avalduse alusel.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Kohus vaatab avalduse läbi viivitamata ja otsustab loa andmise või sellest keeldumise. Kohus võib jätta nakkushaige mõjuval põhjusel ära kuulamata.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (6) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (7) Kui on ära langenud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolud, esitab haiglas ravitööd juhtiv arst kohtule avalduse nakkushaige tahtest olenematu ravi lõpetamiseks. Kohus võib ravi lõpetada ka isiku seadusliku esindaja avalduse alusel või omal algatusel.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (8) Tahtest olenematuks raviks haiglasse paigutatud nakkushaige peab olema eraldi palatis, mis vastab nakkusohutuse nõuetele. Nakkushaige võib palatist lahkuda ainult haigla vastavas juhendis kehtestatud tingimustel ja nakkusohutuse meetmete rakendamise korral. Tema suhtlemisvõimalusi võib piirata niivõrd, kuivõrd see on vajalik nakkuse edasikandumise vältimiseks.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 6.  Tervishoiutöötaja ülesanded nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (1) Tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõike 1 tähenduses:
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]
 1) täidab nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks käesolevas seaduses sätestatud nõudeid;
 2) teeb nakkushaige või nakkuskahtlase isiku terviseuuringu ja saadab vajadusel uurimismaterjali laborisse uuringuteks ning määrab talle ravi;
 3) uurib nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat, nakatumise viisi, nakkuse levitegureid ja selgitab välja nakkushaigega kokkupuutunud isikud;
 4) teavitab nakkushaigega kokkupuutunud isikut terviseuuringu vajadusest;
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]
 5) teavitab registreerimisele kuuluvate nakkushaigusjuhtude korral Terviseametit nakkushaiguskahtlusest, haiguse diagnoosimisest, haige nakatumise asjaoludest ja laboriuuringute tulemustest käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras;
 6) teeb nakkushaigele või tema seaduslikule esindajale teatavaks haiguse nakkusohtlikkuse, haiguse leviku teed, haiguse ravimata jätmise tagajärjed ja haigele seaduse alusel kohaldatavad piirangud, annab juhiseid nakkuse leviku vältimiseks ning teeb edastatud teabe kohta sissekande ravidokumenti;
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]
 7) väljastab sugulisel teel leviva haiguse korral nakkushaigele teatise, milles märgitakse diagnoositud haiguse nimetus ja vajadus teavitada patsiendiga seksuaalvahekorras olnud isikuid nimetatud haigusest ja arstlikule läbivaatusele pöördumise vajalikkusest.

 (2) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

3. peatükk NAKKUSHAIGUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE 

§ 7.  Nakkushaiguste leviku tõkestamise põhimõtted

  Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise abinõusid.

§ 8.  Immuniseerimise korraldamine

 (1) Sotsiaalministeerium koordineerib immuniseerimiskava täitmist, vältimatu abi korras toimuvat immuniseerimist ja nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks vajalikku immuniseerimist.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (11) Perearst:
 1) korraldab immuniseerimiskava alusel immuniseerimist;
 2) tagab nimistusse kantud isikutele immuniseerimise kättesaadavuse või vajaduse korral suunab nad immuniseerimiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud perearsti ülesandeid täidab pereõde, koolitervishoiuteenuse osutaja või ämmaemand juhul, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (2) Immuniseerimist korraldav tervishoiutöötaja:
 1) tuvastab immuniseerimise ajutised ja püsivad vastunäidustused;
 2) dokumenteerib immuniseerimised tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2 ja §-s 592 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt;
 3) esitab Terviseametile immuniseerimise aruanded käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt;
 4) registreerib immuniseerimise kõrvalnähud ja teavitab nendest Ravimiametit ravimiseaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud immuniseerimist korraldab õde või ämmaemand, kaasab ta püsivate vastunäidustuste kinnitamiseks ja immuniseerimise kõrvalnähtude diagnoosimiseks arsti.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (4) Välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendavat immuniseerimist korraldab Kaitseministeerium vajaduse järgi.

 (5) Immuniseerimise korraldamise nõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (6) Immuunpreparaatide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe säilitamiseks peab olema tagatud külmahela toimimine kõikidel käitlemisetappidel. Immuunpreparaatide külmahela nõuete tagamine nende säilitamisel ning transportimisel toimub ravimiseaduse §-s 34 sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 9.  Immuniseerimine epideemia korral

 (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks korraldatakse vajaduse korral ohustatud isikute immuniseerimist.

 (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus epideemia korral ohustatud isikute immuniseerimiseks kehtestada asjakohased tegevusjuhendid.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 10.  Immuniseerimiskava
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (1) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (2) Immuniseerimiskavas määratakse nakkushaigused, mille vastu immuniseeritakse, immuniseeritavad vanuserühmad ja immuniseerimise tähtajad.

 (3) Immuniseerimiskava kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 11.  Immuunsustausta jälgimine

 (1) Immuunsustaust on teatud haiguse osas immuunsete inimeste suhtarv elanikkonnas. Immuunsustausta jälgimiseks tehakse terviseuuringuid.

 (2) [Kehtetu - RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 12.  Nakkushaiguse ja nakkuskandluse uurimine rasedal

 (1) Nakkushaiguste lootele või vastsündinule leviku tõkestamiseks uuritakse rasedat süüfilise, B-hepatiidi ja HIV-nakkuse suhtes.

 (2) Raseda uurimise ja ravimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 13.  Töötaja, tööandja ja ettevõtja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (1) Tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta on nõutav järgmistelt töötajatelt:
 1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, välja arvatud töötajad, kes töötavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) I lisas nimetatud valdkonnas, ning töötajad, kes töötavad valdkonnas, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 ning määruse nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), reguleerimisalas;
 2) loomapidajad ja isikud, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, välja arvatud loomapidajad, kes peavad põllumajandusloomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks;
 3) õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad;
 4) abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;
 5) tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad;
 6) kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad;
 7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

 (2) Tööle asuja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi, mida tööandja säilitab töösuhte kestuse jooksul ning vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist.

 (3) Tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas ning osaleb tööprotsessides, kus on mis tahes nakkuse otsese või kaudse ülekandumise oht, peab läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning tal peab olema selle kohta tervisetõend.

 (4) Perearst või töötervishoiuarst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ning väljastab selle kohta tervisetõendi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 kohaselt.

 (5) Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas töötava isiku tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötaja tervisekontrolli tegemisel arvestatakse vajaduse korral töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

 (7) Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 14.  Veredoonorluse nakkusohutuse tagamine

 (1) Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja rakendavad nakkusohutuse meetmeid doonori ja retsipiendi kaitseks.

 (2) Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja koostavad dokumendi verepreparaatide tootmise ja verepreparaatide kasutamise kohta, järgides vereseaduses (RT I 2005, 13, 63) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (3) Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I 2005, 13, 63 - jõust. 01.05.2005]

§ 15.  Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise nakkusohutuse tagamine
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja rakendab nakkusohutuse meetmeid retsipiendi ja elusdoonori kaitseks.

 (2) Tervishoiuteenuse osutaja koostab dokumendi rakkude, kudede ja elundite kasutamise kohta.

 (3) Nakkustekitajate suhtes doonori uurimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

§ 16.  Nakatumise vältimine välisreisil

  Turismiteenuseid pakkuv ettevõtja teeb välisriiki sõitvale isikule teatavaks:
 1) külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu;
 2) immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse;
 3) võimaluse saada enne reisi arsti nõuannet ja reisi ajal arstiabi ning reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse.

4. peatükk NAKKUSHAIGUSTE SEIRE JA TÕRJE KORRALDAMINE 

§ 17.  Riigi ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (1) Riigi tasandil korraldab nakkushaiguste seiret ja tõrjet Sotsiaalministeerium, kes täidab rahvatervise seaduses sätestatud ülesandeid ning juhib nakkushaiguste tõrjeks tehtavat tööd.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Oma haldusala asutustes nakkushaiguste ärahoidmise ja nende leviku tõkestamise meetmeid rakendades ning arstiabi korraldades juhinduvad ministeeriumid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

 (3) Justiitsministeerium korraldab kinnipidamisasutuses ning Siseministeerium politsei arestimajas ja -kambris:
 1) võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele;
 2) võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele;
 3) epidemioloogilistel näidustustel kohustusliku tervisekontrolli kinnipeetavatele, kes oma tegevuse iseärasuste tõttu võivad levitada nakkushaigusi toidu ja vee või muude ülekandetegurite kaudu;
 4) tuberkuloosi leviku tõkestamiseks kopsude kohustusliku radiograafilise uuringu arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele. Uuringu tegemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (4) Justiitsministeerium ja Siseministeerium tagavad kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse transportimise ajal võimalikult nakkusohutud tingimused.

 (5) Justiitsministeerium teeb tervisekaitseametnikele võimalikuks teostada järelevalvet nakkushaiguste tõrje meetmete elluviimise üle kinnipidamisasutuses.

 (6) Justiitsministeerium ja Siseministeerium koos Sotsiaalministeeriumiga korraldavad kinnipidamisasutusest ja politsei arestimajast ning -kambrist vabastamisel tuberkuloosi põdeva isiku ravile suunamise käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 18.  Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel

 (1) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes:
 1) teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist;
 2) teavitab massiteabevahendite kaudu elanikkonda nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest;
 3) korraldab riigihangete seaduses sätestatud alustel hangitud immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist ja vedu ning külmahela toimimist;
 4) kogub, analüüsib ja avaldab andmeid immuniseerimiste kohta;
 5) korraldab nakkushaiguste seiret, sealhulgas sentinel-seiret, Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt.

 (2) Nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes määrab ja hindab:
 1) nakkushaiguste leviku tendentse;
 2) immuniseerimisega hõlmatust.

 (3) Nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osalemisel on volitatud asutus Terviseamet, kes käitleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi Eestis.

 (4) Terviseamet on Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni volitatud kontaktasutus bioloogiliste ohutegurite osas seoses rahvusvaheliste sanitaar-meditsiiniliste eeskirjade rakendamisega.

 (5) Terviseamet osaleb pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse haigusspetsiifilises epidemioloogilises tegevuses, sealhulgas rahvusvahelistes haiguste tõrje programmides, täites nakkushaiguste asjakohastes uuringuvaldkondades riikliku referentlabori rolli.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (6) Käesolevas seaduses ettenähtud ülesandeid täites teeb Terviseamet koostööd maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega nakkushaiguste ennetamiseks, seireks, leviku tõkestamiseks ja tõrjeks.

 (7) Terviseamet on nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osaledes kohustatud teavitama teisi riike nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest. Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamise nõuded ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (8) Terviseamet osutab tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata Terviseameti suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku vormi nõudeid.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 19.  Nakkushaiguskahtlus ja haiguse diagnoosimine

 (1) Nakkushaiguskahtlus tekib, kui inimesel ilmnevad nakkushaigusele iseloomulikud kliinilised nähud või kui ta on otse või kaudselt kokku puutunud nakatunud inimese või loomaga. Kahtlust võivad kinnitada laboriuuringu tulemused.

 (2) Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral on arst kohustatud sellest viivitamata teavitama Terviseametit.

 (3) Nakkushaiguse epideemilise leviku kahtlusest on Terviseameti piirkondlik talitus kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

 (4) Inimpatogeensete haigustekitajate avastamisega tegelev mikrobioloogia-, viroloogia- või parasitoloogialabor ja nimetatud valdkondades uurimistööd tegev teaduslabor on kohustatud eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusest või diagnoosimisest viivitamata teavitama Terviseametit.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teave edastatakse koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega.

 (51) Inimpatogeensete haigustekitajate avastamisega tegelev mikrobioloogia-, viroloogia- ja parasitoloogialabor on kohustatud saatma asjakohases uuringuvaldkonnas tegutsevale referentlaborile uuringumaterjalid täiendavaks uuringuks. Uuringumaterjali kogumisel, hoidmisel ja transportimisel järgib labor referentlabori koostatud juhendeid.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (6) Terviseametil on õigus ilma andmesubjekti identifitseerivate isikuandmeteta saata nakkushaiguse diagnoosimiseks vajalikku uurimismaterjali välisriigi asjaomasesse laborisse või rahvusvahelisse referentlaborisse.

§ 20.  Nakkushaigusjuhtumite registreerimine

 (1) Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste registris ja moodustuvat andmekogu kasutatakse nakkushaiguste ennetamiseks ja nende levikutendentside selgitamiseks.

 (2) Nakkushaiguste register on vastavalt avaliku teabe seadusele Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul asutatud riiklik register. Nakkushaiguste registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Andmed nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja haigestumise ärahoidmise kohta registreeritakse arsti poole pöördumise kohas.

§ 21.  Teabe edastamine

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teavet Terviseametile käesoleva seadusega kehtestatud alusel ja korras.

 (2) Toidumürgituse ja haiguse kiire leviku kahtlusest või haiguse kiirest levimisest teatab tervishoiuteenuse osutaja viivitamata Terviseametile.

 (3) Terviseameti piirkondlik talitus teeb nakkushaiguse esinemise ja haiguse tõrjeks rakendatud abinõud teatavaks Terviseametile. Katku, koolera, kollapalaviku ja viiruslike hemorraagiliste palavike esinemisest teatatakse Häirekeskusele.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Mikrobioloogilisi, viroloogilisi, parasitoloogilisi ja seroloogilisi uuringuid tegevad laborid edastavad uuringutulemused uurimismaterjali saatnud arstile. Uuringutulemused nende haiguste kohta, mis viitavad registreeritavatele nakkustele, edastatakse uuritava isiku elukoha järgsele Terviseametile.

 (5) Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium teevad Terviseametile teatavaks nende haldusalas olevates asutustes nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurid käesolevas seaduses kehtestatud korras.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (6) Maaeluministeeriumi haldusala asutused ning hallatavad asutused edastavad Terviseametile teavet toidus ja toidu käitlemise eri etappides avastatud zoonoossete haigustekitajate ning loomadel diagnoositud zoonooside kohta.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (61) Teave nakkushaiguskahtluse või nakkushaiguse diagnoosimise kohta edastatakse vajadusel koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega. Nende nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4, 5 ja 6 nimetatud teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

 (8) Rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud nakkushaiguste diagnoosimisest on Terviseamet kohustatud Maailma Terviseorganisatsioonile teatama haiguse diagnoosimisest alates 24 tunni jooksul.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (9) Euroopa Liidu Komisjoni koostatud loetelusse kuuluvate nakkushaiguste diagnoosimise on Terviseamet kohustatud tegema teatavaks Euroopa Liidu nakkushaiguste epidemioloogilise järelevalve ja tõrje asutusele.

§ 22.  Nakkushaiguste tõrje nõuded

 (1) Nakkushaiguste tõrje nõuetes nähakse ette nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised.

 (2) Nakkushaiguste tõrje nõudeid on kohustatud täitma tervishoiutöötaja, tervisekaitseametnik, nakkushaiguse levialal viibiv isik ja teised oma tööülesannete tõttu nakkushaiguste tõrjega seotud isikud.

 (3) Nakkushaiguste tõrje nõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (4) Ravimresistentset tuberkuloosi põdevate ja ravinõudeid rikkuvate patsientide ravimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (5) Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse tõrje meetmed töötab välja Terviseamet ning teavitab neist asjassepuutuvaid isikuid.

§ 23.  Haiglanakkuse seire, ennetamine ja tõrje

 (1) Haiglanakkus on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist.

 (2) Tervishoiuteenuse osutaja poolt rakendatavate haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõud ning sellekohase teabe edastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (3) Mikrobioloogia- ja viroloogialabori haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviseametile edastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 24.  Tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel

  Tööandja on kohustatud:
 1) looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud;
 2) tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal;
 3) tagama käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi;
 4) lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel;
 5) vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel;
 6) hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

5. peatükk NAKKUSHAIGUSTE EPIDEEMILISE LEVIKU TÕKESTAMINE 

§ 25.  Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuded

 (1) Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse või diagnoosimise korral võib valdkonna eest vastutav minister Terviseameti ettepanekul moodustada haiguskoldes nakkusohu likvideerimiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamise juhtimiseks riikliku nakkustõrjekomisjoni või maavanem Terviseameti direktori ettepanekul maakonna nakkustõrjekomisjoni.

 (2) Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 26.  Nakkushaiguste leviku tõkestamine eriolukorra ajal

  Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks eriolukorra ajal rakendatakse hädaolukorra seadust.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 27.  Karantiini kehtestamine ja lõpetamine

 (1) Karantiin on inimeste, kaupade ja sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang, mille kohaldamise eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses on haiguskolle piiritletud territoorium, kus asuvad haiged või nakkuskahtlased isikud ning kus elanikud on tervisekaitseasutuse tugevdatud järelevalve all.

 (3) Karantiini kehtestab maavanem kirjaliku korraldusega Terviseameti peadirektori ettepanekul.

 (4) Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (5) Karantiini lõpetab maavanem kirjaliku korraldusega Terviseameti peadirektori ettepanekul, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded täidetud ja haiguskolle kahjutustatud.

 (6) Karantiininõuete kehtestamine ja nende kehtivuse lõpetamine tehakse teatavaks massiteabevahendite kaudu.

§ 28.  Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine

 (1) Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.

 (2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib maavanem, vallavanem või linnapea Terviseameti direktori ettepanekul:
 1) ajutiselt sulgeda koole ning laste- ja hoolekandeasutusi;
 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist;
 3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist.

 (3) Laste- või hoolekandeasutuse juht võib ajutiselt sulgeda tema poolt juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseameti direktoriga.

§ 29.  [Kehtetu - RT I 2004, 27, 177 - jõust. 01.05.2004]

6. peatükk NAKKUSOHTLIKU MATERJALI KÄITLEMINE 

§ 30.  Nakkusohtliku materjali käitlemine

 (1) Nakkusohtlik on materjal, mis sisaldab baktereid, viiruseid, mikroskoopilisi seeni, nakatatud rakukultuure, inimese endoparasiite või nakkushaigusi põhjustavaid muid bioloogiliselt aktiivseid tegureid.

 (2) Nakkusohtliku materjali käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjali proovi võtmine, vedu, töötlemine, uurimine, säilitamine ja kahjutustamine.

 (3) Nakkusohtliku materjali käitlemisel tuleb tagada nakkuse leviku vältimine. Nakkusohtliku materjali käitlemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (4) Nakkusohtlikku materjali võivad käidelda tervishoiuteenuse osutajad ja muud juriidilised ja füüsilised isikud, kellele Terviseamet on väljastanud nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa käesoleva seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

 (6) Nakkusohtliku materjali uurimise eest vastutav laboritöötaja peab olema arsti- või bioloogikutsega isik.

§ 31.  [Kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 32.  Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotlemine Terviseametilt

 (1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud isik esitab nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa saamiseks Terviseametile järgmised andmed ja dokumendid:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) avalduse, milles märgitakse taotleja nimi ning tegevuskoha asukoht ja aadress;
 2) asutamisel oleva juriidilise isiku puhul asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad;
 3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime;
 4) uuringuteenuste loetelu, milleks tegevusluba taotletakse;
 5) nakkusohtliku materjali uurimisega tegelevate töötajate kutsetunnistuste ärakirjad;
 6) andmed labori ruumide, sisseseade ja tehnoloogia kohta;
 7) andmed rakendatavate ohutusmeetmete kohta;
 8) taotleja sidevahendite numbrid.

 (2) Enne taotluse esitamist tasub tegevusloa taotleja riigilõivu.

 (3) Kui tegevusloa taotleja jätab esitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab Terviseamet tegevusloa taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Taotluse esitamise kuupäevaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste andmete ja dokumentide Terviseametisse saabumise aeg.

§ 33.  Tegevusloa väljaandmise otsustamine

  Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates hiljemalt ühe kuu jooksul.

§ 34.  Tegevusloa väljaandmine

 (1) Tegevusloa annab välja Terviseamet.

 (2) Tegevusluba antakse välja vastava otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.

 (3) Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 35.  Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused

  Tegevusloas esitatakse:
 1) tegevusloa omaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul ka isikukood, elukoht ja ärinimi;
 2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
 3) uuringuteenuste loetelu.

§ 36.  Tegevusloa väljaandmisest keeldumine

 (1) Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
 1) ei ole esitanud kõiki käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud dokumente või andmeid või kui taotluses on muid puudusi, mida taotleja ei ole käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) ei vasta nakkusohtliku materjali käitlejale kehtestatud nõuetele;
 3) esitab valeandmeid;
 4) on pankrotis.

 (2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul. Teates esitatakse tegevusloa väljaandmisest keeldumise põhjused viitega sellekohasele seadussättele.

§ 37.  Tegevusloa kehtivus

  Tegevusluba kehtib selle väljaandmisest alates viis aastat.

§ 38.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
 1) seda taotleb tegevusloa omaja ise;
 2) labori ruumid, sisseseade, tehnoloogia või rakendatavad ohutusmeetmed ei vasta käesoleva seaduse § 30 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele;
 3) nakkusohtliku materjali uurimise eest vastutava töötaja kvalifikatsioon ei vasta käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud nõuetele;.
 4) nakkusohtliku materjali käitlemisel ei täideta käesoleva seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid;
 5) tegevusloas nimetatud uuringute tegemist ei ole alustatud loa andmisest alates ühe aasta jooksul;
 6) tegevusloa omaja teeb uuringuid, mis ei ole loetletud talle väljastatud tegevusloas.

 (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
 1) tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
 2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
 3) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadussättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
 4) otsuse tegemise kuupäev;
 5) otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.

 (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 39.  Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine

 (1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõnede uuringute osas, võib tegevusloa tunnistada osaliselt kehtetuks, piirates tegevusloas esitatud uuringute loetelu.

 (2) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 38 lõikes 4 nimetatud andmetele need uuringud, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.

 (3) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 40.  Uue tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist, kui:
 1) loa kehtivusaeg lõpeb;
 2) ta soovib muuta loas esitatud uuringuteenuste loetelu.

 (2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.

 (3) Uue tegevusloa taotlemiseks esitab selle taotleja need käesoleva seaduse §-s 32 loetletud andmed ja dokumendid, mis ei sisalda Terviseametile juba teadaolevat informatsiooni.

§ 41.  Referentlabor
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (1) Referentlabor on käesoleva seaduse tähenduses labor, mis osutab referentteenust käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades kõrge tundlikkuse ja spetsiifilise diagnostika meetodiga.

 (2) Referentlaborina võib tegutseda labor, mille on asjakohastes uuringuvaldkondades akrediteerinud Eesti või välisriigi rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisorgan.

 (3) Referentlabori uuringuvaldkonnad on:
 1) HI-viirused;
 2) gripi- ja muud respiratoorsed viirused;
 3) muud viirused;
 4) tuberkuloosi- ja mükobakteriooside tekitajad;
 5) sugulisel teel levivate nakkushaiguste tekitajad;
 6) invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
 7) muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad;
 8) antimikroobne resistentsus.

 (4) Referentlabori ülesanded referentteenuse osutamisel oma uuringuvaldkondades on:
 1) korraldada ja koordineerida laboratoorse diagnostika kvaliteedijuhtimist;
 2) nõustada teisi laboreid laboratoorse diagnostika metoodika alal;
 3) koostada ja ajakohastada laboratoorse uuringumaterjali kogumise, hoidmise ja transportimise juhendeid;
 4) vajaduse korral kinnitada laboratoorseid diagnoose;
 5) määrata kindlaks uuringuks saadetud haigustekitajate tüved, neid koguda ja säilitada;
 6) koguda ja analüüsida laboriseire andmeid;
 7) edastada uuringu tulemused nakkushaiguste registrile vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7;
 8) teha koostööd vastavate uuringuvaldkondade rahvusvaheliste referentlaborite ja institutsioonidega.

 (5) Referentteenuse osutamist käesolevas paragrahvis nimetatud uuringuvaldkondades korraldab Terviseamet. Referentteenuse osutamiseks võib Terviseameti peadirektor sõlmida käesoleva seaduse nõuetele vastava laboriga viieaastase tähtajaga lepingu.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

7. peatükk NAKKUSHAIGUSTE ENNETAMISE, SEIRE JA TÕRJE RAHASTAMINE 
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 42.  Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje rahastamine
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
 1) immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ja immuunglobuliinide hankimist, vaktsiinide säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid;
 2) referentlaborile esitatud riikliku tellimuse täitmist.

 (2) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendavat immuniseerimist.

 (3) Immuniseerimist, mis ei kuulu immuniseerimiskavasse ja mida tehakse isiku soovil või arsti soovitusel, ei rahastata riigieelarvest.

 (4) Tööandja rahastab:
 1) töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist ja ennetavat ravi neil tegevusaladel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht;
 2) töötaja täiendavat tervisekontrolli neil tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (5) Tööandja ei ole kohustatud rahastama töövõtja tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes enne tema tööleasumist tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.

 (6) Valla- või linnaeelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.

 (7) Ravikindlustuse eelarvest võib rahastada nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 43.  Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise rahastamine

 (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamist rahastatakse riigieelarvest vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei hüvitata kulutusi:
 1) mida tehes on juriidiline või füüsiline isik rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või tervisekaitseametniku ettekirjutust;
 2) mis on tehtud enne nakkushaiguse epideemilise leviku kahtluse tekkimist.

8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 44.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Terviseamet (edaspidi korrakaitseorgan).
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

 (2) Järelevalvet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuete täitmise üle teeb Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet joogivee käitleja üle toiduseaduses sätestatud ulatuses.
[RT I, 04.12.2015, 1 - jõust. 14.12.2015]

§ 45.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 451.  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 46.  Nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumine

 (1) Nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise või nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 47.  Teabe esitamisega viivitamine

 (1) Nakkushaigustega seonduva teabe õigeaegselt edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 48.  Immuniseerimise tähtaegadest mittekinnipidamine

 (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks ettenähtud immuniseerimiste tähtajaliselt läbi viimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 49.  Menetlus

 (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Käesoleva seaduse §-des 46–48 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 50.  Nakkusohtliku materjali käitlemise õigus

 (1) Eriarstiabi osutajad ja muud laboriteenust osutavad isikud, kes tegelevad nakkusohtliku materjali käitlemisega, on kohustatud taotlema nakkusohtliku materjali käitlemise õigust kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Eriarstiabi osutaja või muu laboriteenust osutav isik kaotab õiguse nakkusohtliku materjali käitlemiseks, kui ta ei esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotlust nakkusohtliku materjali käitlemise õiguse saamiseks või kui nakkusohtliku materjali käitlemise õiguse andja keeldub nimetatud õiguse andmisest.

§ 51. – § 53. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 54.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. novembril, välja arvatud:
 1) käesoleva seaduse § 20 lõiked 1 ja 2, mis jõustuvad 2004. aasta 1. juulil;
 2) käesoleva seaduse § 9 lõige 2, mis jõustub 2004. aasta 1. novembril;
 3) käesoleva seaduse § 11, mis jõustub 2005. aasta 1. mail;
 4) käesoleva seaduse § 21 lõige 9, mis jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.