Teksti suurus:

Riiklike elatusrahade seadus (lühend - RERS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1993, 15, 256

Riiklike elatusrahade seadus

Vastu võetud 17.03.1993

(õ) 27.11.2008 17:25

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 24. märtsi 1993. a.
otsusega nr. 65

I peatükk

ÕIGUS RIIKLIKULE ELATUSRAHALE

§ 1. Riikliku elatusraha saamise õigus on Eestis alaliselt elavatel isikutel.

§ 2. Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, siis kohaldatakse välislepingut.

§ 3. Käesolev seadus sätestab järgmised elatusrahade liigid:

1) vanaduspension;
2) invaliidsuspension;
3) toitjakaotuspension;
4) rahvapension.

§ 4. Isikule, kellel on õigus mitmele elatusraha liigile, määratakse üks liik tema valikul.


II peatükk

VANADUSPENSION

§ 5. Isikul, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensioniõiguslik staaž, tekib õigus vanaduspensionile järgmises vanuses:

§ 6. Õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni tekib:

1) naisel, kes on kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või viit või enamat last vähemalt kaheksa aastat, - viis aastat enne käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud pensioniikka jõudmist, kui tal on vähemalt 10-aastane pensioniõiguslik staaž;

2) mehel, kes on kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või viit või enamat last vähemalt kaheksa aastat, - viis aastat enne käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud pensioniikka jõudmist, kui tal on vähemalt 10-aastane pensioniõiguslik staaž ja käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud naine on loobunud oma õigusest mehe kasuks või saab ise riiklikku pensioni muudel alustel või on surnud.

3) liliputil - 40-aastaseks saanud naisel ja 45-aastaseks saanud mehel-, kellel on vähemalt 10-aastane pensioniõiguslik staaž;

4) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete tingimustega töödel.

Vastavate tööde loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

Käesoleva paragrahvi 1.lõike punktides 1, 2, 3 märgitud pensioniõiguslik staaž peab olema omandatud Eestis.

§ 7. Vanaduspensioni arvutamise aluseks on 85 protsenti miinimumpalgast, millele liidetakse iga pensioniõigusliku staaži aastale vastav osa miinimumpalgast olenevalt staažist järgmiselt:

15 - 19 aastat - 0,5 protsenti miinimumpalgast;
20 - 24 aastat - 0,6 protsenti miinimumpalgast;
25 - 29 aastat - 0,7 protsenti miinimumpalgast;
30 - 34 aastat - 0,8 protsenti miinimumpalgast;
35 - 39 aastat - 0,9 protsenti miinimumpalgast
40 ja enam aastat - 1,0 protsenti miinimumpalgast.

§ 8. Vanaduspension määratakse eluajaks.

Vanaduspensioni määramist võib taotleda mis tahes ajal pärast pensioniõiguse tekkimist.

III peatükk

INVALIIDSUSPENSION

§ 9. Õigus saada invaliidsuspensioni on kehtestatud korras invaliidiks tunnistatud isikul.

Invaliidsuse, selle tekke aja ja põhjused tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon, kes määrab ka invaliidsusgrupi.

Alla 16-aastase lapse tunnistab lapsinvaliidiks raviasutus.

§ 10. Invaliidsuspension arvutatakse järgmistes suurustes:

I grupi invaliidile - 100 protsenti miinimumpalgast;
II grupi invaliidile - 95 protsenti miinimumpalgast;
III grupi invaliidile - 60 protsenti miinimumpalgast;
lapsinvaliidile - 85 protsenti miinimumpalgast;
lapsinvaliidile, kellel on samaaegselt õigus toitjakao- tuspensionile - 135 protsenti miinimumpalgast;
lapsinvaliidile-orvule - 165 protsenti miinimumpalgast.

Vanaduspensioni, sealhulgas soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staažiga I või II grupi invaliidile määratakse tema soovil invaliidsuspension vanaduspensioni suuruses, sõltumata invaliidi vanusest.

§ 11. Invaliidsuspension määratakse invaliidsuse ajaks.

IV peatükk

TOITJAKAOTUSPENSION

§ 12. Toitjakaotuspension määratakse toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud töövõimetutele perekonnaliikmetele ja nendega võrdsustatud isikutele; lastele ning sissetuleku kaotanud vanematele ja lesele määratakse pension sellest sõltumata, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.

§ 13. Töövõimetuteks perekonnaliikmeteks ja nendega võrdsustatud isikuteks loetakse:

1) lapsed, vennad, õed ja lapselapsed, kes on alla 18- aastased (alla 24-aastased päevases õppevormis õppijad) või sellest east vanemad, kui nad on invaliidistunud enne 18- aastaseks (päevases õppevormis õppijad enne 24-aastaseks) saamist. Vendadel, õdedel ja lapselastel on õigus pensionile siis, kui neil ei ole töövõimelisi vanemaid;

2) vanemad ja lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat ning kui nad on pensionieas (§ 5) või invaliidid;

3) lahutatud abikaasa, kui ta invaliidistus enne abielu lahutamist või enne ühe aasta möödumist abielu lahutamisest või jõudis pensioniikka (§ 5) enne viie aasta möödumist abielu lahutamisest, kui abielu oli kestnud vähemalt 10 aastat;

4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 14-aastasi lapsi, vendi, õdesid ja lapse- lapsi oma perekonnas.

§ 14. Võõraslastel, -vendadel, -õdedel ja -vanematel on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt lihaste laste, vendade, õdede ja vanematega.

§ 15. Lapsendajal on õigus saada pensioni võrdselt lihaste vanematega ja lapsendatud lastel võrdselt lihaste lastega.

§ 16. Lapsel, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, säilib see õigus ka tema lapsendamise järel.

§ 17. Käesolevat seadust kohaldatakse toitjakaotuspensioni määramiseks ka siis, kui toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata äraolijaks.

§ 18. Pension, mis on määratud abikaasa surma või tema teadmata äraolijaks tunnistamise puhul, säilib ka uuesti abiellumisel.

§ 19. Toitjakaotuspension arvutatakse järgmistes suurustes:

täisealisele - 85 protsenti miinimumpalgast;
orvule - 100 protsenti miinimumpalgast;
alaealisele - 60 protsenti miinimumpalgast.

§ 20. Toitjakaotuspension määratakse ajaks, mil isik vastab selle pensioni saamiseks käesoleva seaduse §-s 13 ettenähtud tingimustele.

V peatükk

RAHVAPENSION

§ 21. Õigus saada rahvapensioni on 60-aastasel naisel ja 65-aastasel mehel.

§ 22. Rahvapensioni suurus on 85 protsenti miinimum- palgast.

Rahvapension määratakse eluajaks.

VI peatükk

PENSIONILISAD

§ 23. Vanadus- ja invaliidsuspensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad:

1) Vabadussõjast osavõtnule - 100 protsenti miinimumpalgast;

2) isikule, kes invaliidistus, päästes inimelu või kaitstes õiguskorda või omandit, - 25 protsenti miinimumpalgast;

3) I grupi invaliidile - 25 protsenti miinimumpalgast;

4) mittetöötavale pensionärile, kelle ülalpidamisel on käesoleva seaduse § 13 punktis 1 loetletud isikud - 15 protsenti miinimumpalgast. Lisa ülalpeetavate eest arvutatakse juurde vaid ühe perekonnaliikme pensionile;

5) Eesti Vabariigi kaitsejõududes teenimise, sõjaväe- või asendusteenistuse või õppe- ja kontrollkogunemise ajal invaliidistunud isikule - 10 protsenti miinimumpalgast;

6) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel invaliidistunud isikule - 10 protsenti miinimumpalgast;

7) II maailmasõjast osavõtnule - 10 protsenti miinimumpalgast;

8) mittetöötavale 80-aastaseks saanud pensionärile (välja arvatud I grupi invaliidile) - 10 protsenti miinimumpalgast.

Käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 8 ettenähtud pensionilisa arvutatakse juurde ka toitjakaotuspensioni saajale, kes vastab nimetatud lisa saamise tingimustele.

Käesoleva paragrahvi 1.lõike punktides 1, 2, 5-7 ettenähtud pensionilisa arvutatakse juurde ka nimetatud punktides loetletud isikute perekonnale määratud toitjakaotuspensionile.

§ 24. Rehabiliteeritud isiku või sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti tööpataljonis viibinud isiku invaliidsuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa - 10 protsenti miinimumpalgast.

§ 25. Käesoleva seaduse §-s 24 loetletud isikute surma korral nende perekonnaliikmetele määratud toitjakaotuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa - 10 protsenti miinimumpalgast.

§ 26. Käesoleva seaduse § 23 1.lõike punktis 7 ja paragrahvides 24 ja 25 ettenähtud pensionilisasid ei määrata üheaegselt.

VII peatükk

PENSIONIÕIGUSLIK STAAŽ

§ 27. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse igasuguse tegevuse aeg töötajana, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti:

1) töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena, tegevusaeg tööandjana ja individuaaltöö, kui makstakse sotsiaalmaksu;

2) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg, alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute tegevusaeg staaži hulka, kui makstakse sotsiaalmaksu;

3) teenistuse aeg Eesti Vabariigi kaitsejõududes ning kooskõlas Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seadusega (RT 1992, nr. 4/5, art. 60) nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaeg; teenistuse aeg Siseministeeriumi süsteemis;

4) sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg;

5) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses; kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel, magistrantuuris, aspirantuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris oleku aeg;

6) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi ning emale või isale väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;

7) töötu abiraha saamise või täiendus- või ümberõppe aeg;

8) töötamise aeg kirikus (koguduses), registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaži hulka, kui makstakse sotsiaalmaksu;

9) töötamise aeg talus enne kolhooside ja sovhooside moodustamist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana;

10) ühele vanematest või eestkostjale või hooldajale kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

§ 28. Sooduskorras arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka:

1) rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg - kolmekordselt;

2) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti tööpataljonis viibimise aeg - kolmekordselt;

3) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg - kahekordselt;

4) tervishoiuasutuses töötamise aeg Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava vastavate tööde ja ametikohtade loetelu alusel - pooleteisekordselt.

§ 29. Pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendi kinnitab Vabariigi Valitsus.

VIII peatükk

PENSIONI MÄÄRAMINE

§ 30. Pensionitaotluse esitavad:

1) töötajad ja nende perekonnaliikmed pensioni taotleja (toitja) viimasele tööandjale. Kui tööandja keeldub töötajat pensioni määramiseks esitamast ja pensioni taotleja ei ole nõus tema otsusega, võib pensioni taotleja esitada pensionitaotluse otse oma elukohajärgse maa- või linnavalitsuse või vabariikliku linna rajoonivalitsuse pensionitalitusele;
2) teised pensioni taotlejad (peale käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatute) oma elukohajärgsele maa- või linnavalitsuse või vabariikliku linna rajoonivalitsuse pensionitalitusele.

§ 31. Tööandja vormistab vajalikud dokumendid 10 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ning saadab need koos taotluse ja esildisega pensioni taotleja elukohajärgsele maa- või linnavalitsuse või vabariikliku linna rajoonivalitsuse pensionitalitusele.

Pensioni taotlemiseks vajalikud dokumendid määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Esildise vormi kehtestab Sotsiaalministeerium.

§ 32. Pensioni määrab pensioni taotleja elukohajärgse pensionitalituse juhataja. Pensioni taotleja või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon, mille moodustab maa- või linnavalitsus või vabariikliku linna rajoonivalitsus.

Pensionikomisjoni otsusega mittenõustumisel on pensioni taotlejal õigus pöörduda kohtusse (§ 61).

§ 33. Pensionitalitus on kohustatud andma selgitusi ja teatisi pensioni määramise kohta, samuti abistama pensioni taotlejat vajalike dokumentide saamisel.

Pensionitalitusel on õigus nõuda ettevõttelt, asutuselt, organisatsioonilt ja üksikisikult vajalikke dokumente, samuti kontrollida nende õigsust.

§ 34. Pensionitalitus vaatab pensioni määramiseks esitatud dokumendid läbi 10 päeva jooksul, arvates nende saabumise päevast, ja teeb otsuse pensioni määramise või määramata jätmise kohta.

Otsuses märgitakse pensioni määramata jätmise põhjus ja selgitatakse vaidluse läbivaatamise korda.

Väljavõtte otsusest pensioni määramata jätmise kohta saadab pensionitalitus ettevõttele, asutusele, organisatsioonile või pensioni taotlejale viie päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Otsuse väljavõttele lisatakse kõik pensioni määramiseks esitatud dokumendid.

§ 35. Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal pensionitalitus võtab vastu esildise või avalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Dokumentide vastuvõtmise kohta annab pensionitalitus pensioni taotlejale või tööandjale õiendi, mille vormi kehtestab Sotsiaalministeerium.

Kui esildis või avaldus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse pensioni taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

Kui esildisele või avaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab pensionitalitus pensioni taotlejale või tööandjale, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide esitamise vajaduse kohta teatise saamise päevast, loetakse pensioni taotlemise päevaks esildise või avalduse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

§ 36. Pension määratakse pensioni taotlemise päevast alates (§ 35). Pension määratakse varasemast tähtajast järgmistel juhtudel:

1) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast (paragrahvid 5, 6) ning invaliidsuspension määratakse invaliidsuse kindlakstegemise päevast või lapsinvaliidiks tunnistamise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise või invaliidsuse kindlakstegemise või lapsinvaliidiks tunnistamise päevast;

2) toitjakaotuspension määratakse toitja surma või teadmata äraolijaks tunnistamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist.

§ 37. Perekonnaliikmetele ja nendega võrdsustatud isikutele (§ 13), kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, määratakse ühine pension.

Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse pensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja.

Pensionist osa eraldamine toimub avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 38. Pensioniliik muudetakse taotluse ja kõigi vajalike dokumentide (kui need pensionitoimikus puuduvad) esitamise päevast alates.

§ 39. Pensioniõigusliku staaži kogupikkuse kindlaksmääramisel loetakse täisaastaks staaži, mille pikkus on vähemalt kuus kuud. Käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatut ei kohaldata pensioni määramiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži (paragrahvid 5,6) kindlaksmääramisel, samuti käesoleva seaduse § 41 alusel pensioni ümberarvutamiseks täiendava kaheaastase staaži kindlaksmääramisel.

§ 40. Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi määrab kindlaks Sotsiaalministeerium.

IX peatükk

PENSIONI ÜMBERARVUTAMINE

§ 41. Vanaduspensionäril (§ 5, 6) ja invaliidsuspensionäril, kellele pension on määratud vanaduspensioni suuruses (§ 10 lg.2), on iga vähemalt kahe täiendava pensioniõigusliku staaži aasta järel õigus pensioni ümberarvutamisele.

§ 42. Miinimumpalga suurendamise korral arvutatakse pension ümber uue miinimumpalga kehtima hakkamise kuu esimesest päevast arvates.

§ 43. Pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber nende tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

Pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, invaliidsusgrupi muutmisel aga invaliidsusgrupi muutmise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

X peatükk

PENSIONI MAKSMINE

§ 44. Pensioni makstakse riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve pensioni sihtkapitalist, mille vahendid moodustuvad sotsiaalmaksust ja eraldistest riigieelarvest.

§ 45. Pensioni makstakse pensionitalituse kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest posti teel või kantakse panka pensionäri hoiuarvele.

Pensioni kättetoimetamine ja saatmine toimub maksja arvel.

§ 46. Töötavale pensionärile makstakse vanadus- või invaliidsuspensioni 50 protsenti miinimumpalgast.

Toitjakaotus- ja rahvapensioni töötamise korral ei maksta.

§ 47. Pensionär on kohustatud 10 päeva jooksul oma elukohajärgsele pensionitalitusele kirjalikult teatama asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni suuruse muutumise.

§ 48. Volikirja alusel makstakse pensioni mitte rohkem kui kolm aastat järjest.

Kui volikirjas kehtivuse aega pole märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või pensionäri elukohajärgses vallavalitsuses, elamumajandusorganis või statsionaarses raviasutuses, kui pensionär on seal ravil.

Volikiri tõestatakse vastutava isiku allkirja ja asutuse pitseriga.

§ 49. Välja võtmata pension makstakse pensionärile taotluse esitamisel tagantjärele, kuid kokku mitte rohkem kui ühe aasta eest.

Pension, mis on jäänud õigel ajal saamata pensioni määrava või maksva asutuse süü tõttu, makstakse tagantjärele tähtajalise piiranguta.

§ 50. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevale alaealisele makstakse 50 protsenti määratud pensionist, mis kantakse panka lapse isiklikule hoiuarvele.

Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale alaealisele makstakse pensioni täies ulatuses.

§ 51. Lapseeast III grupi invaliidile makstakse õppimise ajal invaliidsuspensioni lapsinvaliidile kehtestatud määras (§ 10) kuni õppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 24-aastaseks saamiseni.

§ 52. Kutseõppeasutuses õppivale täielikul riiklikul ülalpidamisel olevale invaliidile, kellel on ülalpeetavaid (§ 13 p.1), makstakse pensioni järgmises suuruses: ühe ülalpeetava puhul 1/4 pensionist; kahe ülalpeetava puhul 1/3 pensionist; kolme ja enama ülalpeetava puhul pool pensionist.

§ 53. Arstlikus ekspertiisi komisjonis taasläbivaatusel töövõimeliseks tunnistatud isikule makstakse invaliidsuspensioni taasläbivaatuse kuu lõpuni.

§ 54. Kui invaliid ei ilmu arstliku ekspertiisi komisjoni taasläbivaatuseks määratud ajal, siis peatatakse talle pensioni maksmine. Tema invaliidiks taastunnistamise korral alustatakse pensioni maksmist selle peatamise päevast, kuid tagantjärele mitte rohkem kui ühe kuu ulatuses.

Kui invaliid ei ilmu taasläbivaatusele mõjuvatel põhjustel, siis jätkatakse pensioni maksmist alates selle maksmise peatamise päevast kuni järgmise taasläbivaatuse päevani, kuid mitte üle ühe aasta, tingimusel, kui arstliku ekspertiisi komisjon tunnistab ta ka sel ajal invaliidiks. Kui invaliid saab taasläbivaatuse järel uue invaliidsusgrupi, siis makstakse pensioni nimetatud aja eest endise grupi järgi.

§ 55. Riigieelarvest finantseeritavas hoolekandeasutuses elavale pensionärile makstakse 15 protsenti temale määratud pensionist.

Kui hoolekandeasutuses elaval pensionäril on ülalpeetavaid (§ 13 p.1), makstakse neile pensioni käesoleva seaduse §-s 52 toodud suuruses.

§ 56. Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatatakse vabadusekaotuse kandmise ajaks pensioni maksmine.

§ 57. Kui pensionär vahetab elukohta, makstakse talle pärast endisest elukohast väljakirjutamist ette kahe kuu pension. Pensioni maksmist jätkatakse ajast, mil maksmine endises elukohas lõpetati.

§ 58. Pensionist võib kinni pidada: 1) tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse ja määruse ning kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse (varalise sissenõude osas), notariaalkontori täitepealdise ning muu otsuse ja määruse alusel, mida täidetakse vastavalt vabariigi seadustele kohtuotsuse täitmiseks kehtestatud korras;

2) pensionikomisjoni otsuse alusel selle pensioni sissenõudmiseks, mis on pensionärile tema kuritarvituse tõttu (teadvalt ebaõigete andmetega dokumentide esitamise, töötasu või muu sissetuleku varjamise, perekonnaliikmete koosseisus toimunud muutuste kohta andmete esitamata jätmise) enam makstud.

Muid kinnipidamisi pensionist pole lubatud teha.

Pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile väljamaksmiseks ettenähtud pensionist.

Pensionist võib kinni pidada kuni 50 protsenti: varavastaste kuritegude tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks, perekonnaliikmete ülalpidamiseks (alimendid), vigastuse või muu tervisekahjustuse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks, samuti toitja surma korral ning alusetult saadud töötasu tagastamiseks seadusega ettenähtud juhtudel.

Muudel juhtudel võidakse kinni pidada kuni 20 protsenti pensionist.

Pensionikomisjoni otsuse alusel peetakse pensionist kinni kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele muul alusel.

Kõigil pensionist kinnipidamise juhtudel säilitatakse pensionärile vähemalt 50 protsenti talle maksmisele kuuluvast pensionist.

Kui pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav rohkem makstud summa on täielikult kustutatud, nõutakse maksmata osa sisse kohtu korras.

§ 59. Saamata jäänud pension makstakse pensionäri surma korral isikutele, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni (paragrahvid 12-16). Vanemal, abikaasal ja teistel perekonnaliikmetel, kes elasid koos pensionäriga tema surma päevani, on õigus saada saamata jäänud pensioni ka siis, kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka.

Mitme perekonnaliikme pöördumisel pensionitalituse poole jagatakse saada olev pension nende vahel võrdselt.

Pension makstakse välja, kui avaldus esitati kuue kuu jooksul pensionäri surma päevast arvates.

§ 60. Pensioni maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat kuni 50 senti aga ei arvestata.

XI peatükk

VAIDLUSTE LÄBIVAATAMINE

§ 61. Pensioni taotleja (pensionäri) ja pensionitalituse vahel tekkinud vaidluste läbivaatamiseks võib pensioni taotleja (pensionär) pöörduda kohtusse kuue kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

XII peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 62. Käesolev seadus jõustub alates 1993. aasta 1. aprillist.

§ 63. Peatada Eesti Vabariigi pensioniseaduse (RT 1991, nr.12, art.169) ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 15. aprilli otsuse "Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta" (RT 1991, nr.12, art.170) rakendamine kuni riikliku tööpensioni määramist ja maksmist käsitleva seaduse jõustumiseni.

§ 64. Tunnistada alates 1993. aasta 1. aprillist kehtetuks.

1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 16. jaanuari otsus "Elatusraha kehtestamise kohta" (RT 1992, nr.2, art.12);

2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 12. augusti otsus "Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta" (RT 1992, nr.33, art.423);

3) Riigikogu 1992. aasta 15. detsembri otsus "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 12. augusti otsuse "Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta" muutmine" (RT 1992, nr.54, art.660).

§ 65. Käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemisel esitatakse ka dokumendid pensioni taotleja keskmise sissetuleku kohta enne seaduse jõustumist kehtinud eeskirjadega sätestatud korras.

§ 66. Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud pensionid arvutatakse käesoleva seaduse sätete alusel ümber pensionitoimikus ümberarvutamise ajal olevate pensioniõigusliku staaži dokumentide alusel.

Enne seaduse jõustumist kehtinud eeskirjade järgi kindlaksmääratud pensioniõiguslikku staaži (sealhulgas tunnistajate ütluste alusel) käesoleva seaduse sätete alusel ümber ei vaadata.

Erandina kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid § 28 punktis 2 märgitud staaži arvestamisel.

Kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks enne käesoleva seaduse jõustumist makstud elatusrahast, jätkatakse pensioni maksmist elatusraha suuruses.

§ 67. Staaži tõendavate dokumentide täiendaval esitamisel kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise päevast arvates.

Staaži tõendavate dokumentide hilisemal esitamisel lähtutakse pensionide ümberarvutamiseks kehtestatud korrast (§ 43).

Täiendavate staaži tõendavate dokumentide alusel arvesse võetav pensioniõiguslik staaž tehakse kindlaks käesoleva seaduse sätete alusel. § 68. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra, samuti pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu ning arstliku ekspertiisi komisjoni põhimääruse kinnitamiseni juhindutakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud eeskirjadest. § 69. Kuni "Eesti Vabariigi soodustingimustel vanaduspensionide seadusesse" (RT 1992, nr. 21, art. 292) ja "Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seadusesse" (RT 1992, nr. 21, art. 294) muudatuste ja täienduste tegemiseni juhindutakse nimetatud pensionide arvutamisel järgmisest:

1) soodustingimustel vanaduspensioni arvutamise aluseks isikule, kes on töötanud loetelus nr. 1 toodud tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega töödel (RT 1992, nr. 30, art. 401), on 85 protsenti miinimumpalgast, millele liidetakse 1,5 protsenti miinimumpalgast iga pensioniõigusliku staaži aasta eest;

2) soodustingimustel vanaduspensioni arvutamise aluseks isikule, kes on töötanud loetelus nr. 2 toodud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel (RT 1992, nr. 30, art. 401), samuti isikule, kes on töötanud väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel kutsealadel ja ametikohtadel (RT 1992, nr. 30, art. 402), on 85 protsenti miinimumpalgast, millele liidetakse 1,0 protsenti miinimumpalgast iga pensioniõigusliku staaži aasta eest.

§ 70. Isikule, kellele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 14.mai otsuse "Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta" (RT 1992, nr. 21, art. 295) punkt 4 3.lõike alusel säilitati määratud väljateenitud aastate pension, jätkatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist nimetatud pensioni maksmist senise elatusraha suuruses.

§ 71. Isikule, kellele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 15. aprilli otsuse "Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta" punkti 9 alusel säilitati igakuise riikliku toetuse maksmine, jätkatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist nimetatud toetuse maksmist senise elatusraha suuruses.

§ 72. Vanaduspensionärile, kelle pensionile enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätete alusel on juurde arvutatud pensionilisa töötamise eest pärast pensioniikka jõudmist, jätkatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist nimetatud lisa maksmist järgmises suuruses: vähemalt ühe aasta töötamise korral

- 3 krooni; vähemalt kahe aasta töötamise korral

- 6 krooni; vähemalt kolme aasta töötamise korral

- 9 krooni; vähemalt nelja aasta töötamise korral

- 12 krooni.

§ 73. Kuni matusetoetuse määramise ja maksmise uute eeskirjade kehtestamiseni makstakse pensionäri surma korral matusetoetust enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras ja suuruses.

§ 74. Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud pensionid arvutatakse käesoleva seaduse sätete alusel ümber ühe kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest. Nimetatud tähtaja jooksul makstakse pensioni senise elatusraha suuruses.

Ümberarvutatud pensioni ja elatusraha suuruste vahe makstakse pensionärile välja kolme kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

§ 75. Käesoleva seaduse alusel pensioni maksmisel ja pensionist kinnipidamisel lähtutakse pensioni üldsummast, mille moodustab pension koos pensionilisaga.

§ 76. Kuni Eesti-Vene läbirääkimiste lõppaktide allakirjutamiseni pensionikindlustuse küsimustes peatada üleminek NSV Liidu 1990. aasta 28. aprilli seaduse "Sõjaväelaste pensionilisest kindlustamisest" alusel määratud pensionidelt käesoleva seaduse alusel määratavatele pensionidele.

§ 77. Vaidlused pensionäri ja pensionitalituse vahel, mis tulenevad Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamisest või elatusraha määramisest ja maksmisest, vaadatakse läbi käesoleva seadusega ettenähtud korras.

§ 78. Vabariigi Valitsusel ja Sotsiaalministeeriumil on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.

Riigikogu aseesimees T. Kelam


Õiend

Lisatud avaldamisandmed.