RIIGIÕIGUSRiigikogu

Teksti suurus:

Riigikogu liikme staatuse seadus (lühend - RKLS)

Riigikogu liikme staatuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.10.2017
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2014, 11

Riigikogu liikme staatuse seadus

Vastu võetud 14.06.2007
RT I 2007, 44, 316
jõustumine 14.07.2007, osaliselt 1.01.2008. a ja osaliselt Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.02.2009RT I 2009, 15, 9501.03.2009
16.12.2009RT I 2010, 1, 201.01.2012
08.12.2010RT I, 28.12.2010, 627.03.2011 (jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval)
17.02.2011RT I, 21.03.2011, 201.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
08.12.2011RT I, 22.12.2011, 323.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2]
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 101.04.2013, osaliselt 01.01.2014
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 209.07.2012, osaliselt 01.01.2013, 01.01.2014 ja 01.01.2015
13.06.2012RT I, 06.07.2012, 101.04.2013
09.12.2014RT I, 22.12.2014, 901.01.2015, osaliselt Riigikogu XIII koosseisu volituste alguspäeval.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Riigikogu liikme staatus

  Riigikogu liige on rahvaesindaja, kes valitakse vastavalt põhiseaduse §-le 60 ja Riigikogu valimise seadusele.

§ 2.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seadusega sätestatakse:
 1) Riigikogu liikme volituste alguse, peatumise ja lõppemise alused, aeg ja kord;
 2) asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise ja tema volituste lõppemise alused ja kord;
 3) Riigikogu liikme ametivanne ja selle andmise kord;
 4) Riigikogu liikme õigused ja kohustused;
 5) Riigikogu liikme ametiga ühitamatud ametid;
 6) Riigikogu liikme tegevuse tagatised.

 (2) Riigikogu liikmele ei laiene avaliku teenistuse seadus ega töölepingu seadus.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

2. peatükk RIIGIKOGU LIIKME VOLITUSTE ALGUS, PEATUMINE JA LÕPP 

§ 3.  Riigikogu liikme volituste algus

  Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

§ 4.  Riigikogu liikme ametiga ühitamatu töö- ja teenistussuhte lõpetamine

  Riigikogu liikme ametiga ühitamatu töö- või teenistussuhe loetakse lõppenuks Riigikogu liikme ametivande andmise päevast, kui töö- või teenistussuhet ei ole lõpetatud või töösuhet peatatud enne ametivande andmise päeva.

§ 5.  Riigikogu liikme volituste peatumine Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral ja Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks

 (1) Riigikogu liikme volitused peatuvad tema Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise päeval.

 (2) Riigikogu liikme volitused ei peatu juhul, kui Riigikogu uude koosseisu valitud Riigikogu liige jätkab kuni uue Vabariigi Valitsuse ametisseastumiseni oma tegevust Riigikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasi astuva Vabariigi Valitsuse koosseisus.

 (3) Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena peatuvad ajaks, mil ta täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid.

§ 6.  Riigikogu liikme volituste peatamine lapsehoolduse ja ajutise töövõimetuse ajaks

 (1) Riigikogu liige võib esitada Riigikogu juhatusele avalduse peatada tema volitused seoses:
 1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega;
 2) ajutise töövõimetusega.

 (2) Avalduses märgitakse volituste peatamise põhjus ning tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad peatamisavalduse aluseks olevaid asjaolusid.

 (3) Riigikogu juhatus teeb otsuse kolme tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. Otsuses märgitakse volituste taastumise kuupäev.

 (4) Riigikogu liikme volitused loetakse peatunuks Riigikogu juhatuse otsuse tegemise päevale järgnevast päevast.

 (5) Riigikogu juhatus võib Riigikogu liikme volituste taastumise kuupäeva oma otsusega edasi lükata, kui Riigikogu liige esitab sellekohase avalduse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tingimustel ja korras.

§ 7.  Riigikogu liikme volituste taastumine

 (1) Kui Riigikogu esimees lõpetab Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise või Riigikogu liige vabastatakse Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest, loetakse tema volitused taastunuks ülesannete täitmise lõpetamise või vabastamise päevale järgnevast päevast.

 (2) Kui Riigikogu liikme volitused on peatatud käesoleva seaduse § 6 alusel, loetakse need taastunuks Riigikogu juhatuse otsuses märgitud kuupäevast (§ 6 lg 3).

§ 8.  Riigikogu liikme volituste lõppemise alused

 (1) Riigikogu liikme volitused loetakse lõppenuks Riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

 (2) Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 3) tema tagasiastumisega käesoleva seadusega ettenähtud korras;
 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
 5) tema surma korral.

§ 9.  Riigikogu liikme tagasiastumine

 (1) Riigikogu liige võib oma algatusel Riigikogust tagasi astuda.

 (2) Tagasi astuda sooviv Riigikogu liige esitab isiklikult Riigikogu juhatusele kirjaliku avalduse, milles on märgitud tagasiastumise põhjus.

 (3) Kui Riigikogu liikmeks valituks osutunul või asendusliikmel ei ole võimalik asuda täitma Riigikogu liikme ülesandeid, võib ta tagasi astuda enne ametivande andmist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esitab Riigikogu liige, järgides lõikes 2 nimetatud nõudeid, tagasiastumisavalduse enne esimese istungi päeva Vabariigi Valimiskomisjonile, pärast seda Riigikogu juhatusele.

 (5) Riigikogu liige ei saa tagasi astuda ajal, kui tema volitused on peatunud vastavalt käesoleva seaduse §-le 5 või 6.

 (6) Riigikogu liige loetakse tagasiastumisavalduse esitanuks juhul, kui ta ei teavita kümne päeva jooksul Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates Vabariigi Valimiskomisjoni, et ta soovib jätkata oma senises ametis ja Euroopa Parlamendi liikme mandaadist loobuda.

 (7) Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikogu juhatus teeb otsuse tagasiastumisavalduse suhtes esimesel võimalusel.

 (8) Tagasiastumisavalduse esitanud Riigikogu liikme volitused lõpevad päeval, mil Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikogu juhatus teeb otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks.

§ 10.  Riigikogu liikme volituste lõpetamine Riigikohtu otsusega

  Riigikohus võib Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada oma otsusega enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes:
 1) on kestvalt võimetu täitma oma ülesandeid,
 2) ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele või
 3) keeldub andmast ametivannet.

3. peatükk ASENDUSLIIGE 

§ 11.  Asendusliige

  Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega, asub tema asemel Riigikogu liikmeks asendusliige.

§ 12.  Asendusliikmete järjekord

 (1) Valimisringkonnas valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat.

 (2) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat.

 (3) Kui valimisringkonnas samal erakonnal rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate ei ole, on asendusliikmeks sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat.

 (4) Kui asendatav Riigikogu liige kandideeris väljaspool nimekirju või kui samas nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid ei ole, saab Riigikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud üleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon.

 (5) Kui Riigikogu liikme volitused taastuvad, lõpevad selle Riigikogu liikme volitused, kes viimasena sama erakonna samas valimisringkonnas või üleriigilises nimekirjas kandideerinud ja asendusliikmeks registreeritud kandidaatide hulgast on asunud Riigikogu liikmeks.

§ 13.  Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks

 (1) Asendusliikme Riigikogu liikmeks asumine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu juhatuse otsusega.

 (2) Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikogu juhatus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse esimesel võimalusel pärast dokumendi saamist, mis kinnitab Riigikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemise aluseks olevat asjaolu.

 (3) Asendusliikme volitused Riigikogu liikmena algavad järgmisel päeval pärast Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu juhatuse otsuse tegemise päeva.

§ 14.  Riigikogu liikmeks asunud asendusliikme volituste lõppemine

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud juhtudele lõpevad Riigikogu liikmeks asunud asendusliikme volitused Riigikogu liikme volituste taastumise korral:
 1) Riigikogu esimehe poolt Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise lõpetamise päeval;
 2) Riigikogu liikme Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise päeval;
 3) käesoleva seaduse §-s 6 ettenähtud juhul Riigikogu juhatuse otsuses märgitud kuupäevale eelneval päeval.

 (2) Riigikogu liiget asendava liikme volituste lõppemise vormistab Riigikogu juhatus oma otsusega.

4. peatükk RIIGIKOGU LIIKME AMETIVANNE 

§ 15.  Ametivande andmise kohustus ja ametivande tekst

 (1) Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist järgmise ametivande:

  «Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu … koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Nimi. Allkiri. Kuupäev.)»

 (2) Riigikogu liige kirjutab ametivande tekstile alla.

 (3) Allkirjastatud ametivannete tekste hoitakse Riigikohtus.

§ 16.  Ametivande andmine

 (1) Riigikogu uue koosseisu liikmed annavad ametivande esimesel istungil Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud korras.

 (2) Riigikogu liige, kes ei ole andnud ametivannet esimesel istungil, annab selle Riigikogu ees esimese istungi alguses, millest ta osa võtab.

 (3) Kui Riigikogu liikme volitused sama Riigikogu koosseisu volituste ajal algavad teist või enamat korda ning ta on selle koosseisu volituste ajal ametivande andnud, annab ta Riigikogu esimehele kirjaliku ametivande.

5. peatükk RIIGIKOGU LIIKME TEGEVUSE TAGATISED, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 17.  Vaba mandaat

 (1) Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega.

 (2) Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma.

§ 18.  Immuniteet

 (1) Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.

 (2) Riigikogu liige on puutumatu. Riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast.

 (3) Riigikogu liikme immuniteeti ei või kasutada vaba mandaadi teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks.

 (4) Immuniteedist ei saa Riigikogu liige loobuda. Riigikogu liige võib anda kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud menetlustoiminguteks eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku Tallinna Ringkonnakohtu esimehele, põhiseaduskomisjonile või õiguskantslerile selle kohta, et ta on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute tegemisega.

 (5) Ilma Riigikogu liikme eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta ei saa teda kohustada osalema haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist, kui see takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist.

 (6) Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemisel ning süüdistusakti koostamisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku 141. peatükis sätestatut.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

§ 181.  Aegumine

 (1) Kui Riigikogu liige on kahtlustatav kuriteo toimepanemises, siis selle kuriteo aegumine peatub.

 (2) Kuriteo aegumine uueneb, kui Riigikogu annab nõusoleku koostada Riigikogu liikme kohta süüdistusakt või kui Riigikogu liikme volitused lõpevad.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

§ 182.  Riigikogu liikme immuniteedi erisused väärteomenetluses

 (1) Väärteo toimepanemise korral võidakse Riigikogu liikme suhtes rakendada vahetut sundi määral, mis on vältimatult vajalik toimepandud väärteo fikseerimiseks.

 (2) Väärteo eest karistusena mõistetud aresti kannab Riigikogu liige ajal, kui see ei takista tema osalemist Riigikogu töös.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

§ 183.  Riigikogu liikme immuniteedi erisused korrakaitseliste riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel

  Riigikogu liikme suhtes võib rakendada ilma tema nõusolekuta Riigikogu liikme ülesannete täitmist takistavaid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui on vajadus tõrjuda kõrgendatud ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele või kui esineb vahetu kõrgendatud oht, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

§ 184.  Riigikogu liikme postisaadetise ja elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite kaitstus

 (1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 89 alusel teostatavat Riigikogu liikme postisaadetise aresti ja läbivaatust võib Riigikogu liikme suhtes toimetada ainult lähtudes talle inkrimineeritava kuriteo tõendamisvajadusest.

 (2) Riigikogu liikme tööalased sõnumid, mida Riigikogu liige edastab või võtab vastu elektroonilise side võrgu kaudu, on kaitstud immuniteediga. See ei rakendu, kui Riigikogu liikme suhtes tehakse kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõigete 1 ja 4 alusel menetlustoiminguid Tallinna Ringkonnakohtu esimehe või õiguskantsleri nõusolekul.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

§ 185.  Riigikogu liikme immuniteedi äravõtmise taotlus

  Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingu tegemiseks või süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamiseks esitab õiguskantsler või riigi peaprokurör põhjendatud taotluse, milles näidatakse veenvalt, miks muul viisil ei ole võimalik eesmärki saavutada.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

§ 19.  Juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

 (1) Riigikogu liikmel on riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus tema kohustuste täitmiseks.

 (2) Peaministri või asjaomase ministri põhjendatud otsusel võib keelata Riigikogu liikmele juurdepääsu andmise konkreetsele salastatud välisteabele või riigisaladusele, kui:
 1) riigisaladus puudutab julgeolekualase teabe allikat;
 2) riigisaladus puudutab julgeolekuasutuse tegevuse meetodit, mille kasutamine ei ole veel lõppenud;
 3) riigisaladus puudutab julgeolekuasutuse poolt teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-s 25 või 26 sätestatud viisil ja see ei ole veel lõppenud või
 4) riigisaladuse avaldamine seab ohtu isikud, kelle suhtes on tehtud jälitustoiming, jälitustoimingu tegemises osalenud või jälitustoimingu tegemisse kaasatud isikud, samuti nende lähedased, või kui avaldamine ohustab koostöö salajasust.

 (3) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka Riigikogu liikme suhtes.

 (4) Julgeolekukontroll teostatakse iga Riigikogu liikme suhtes, kes on määratud Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui riigikaitsekomisjoni liikmeks määratud Riigikogu liige ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab Riigikogu liige riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

 (6) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab Riigikogu liikme suhtes julgeolekukontrolli teostava julgeolekukontrolli asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendid.

 (7) Julgeolekukontrolli asutus esitab Riigikogu liikme suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide saamisest.

 (8) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon otsustab, kas Riigikogu liige on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõustub Riigikogu XIII koosseisu volituste alguspäeval]

§ 20.  Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele vastamine

 (1) Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud vastama 10 tööpäeva jooksul märgukirja või avalduse saamisest arvates.

 (2) Täiendava uurimise vajaduse korral võivad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni ühe kuuni. Tähtaja pikendamisest tuleb Riigikogu liiget kirjalikult teavitada.

§ 21.  Toimingupiirangud ning majanduslike huvide ja tegevusalade deklareerimise kohustus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2014]

6. peatükk RIIGIKOGU LIIKME AMETIGA ÜHITAMATUD AMETID 

§ 22.  Riigikogu liikme ametiga ühitamatud ametid ja ülesanded

 (1) Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu.

 (2) Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti.

 (3) Riigikogu või selle organ võib seaduses ettenähtud juhul nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks.

§ 23.  Avalikus teenistuses olemise keeld

 (1) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla teenistuja riigi ametiasutuses.

 (2) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juht.

 (3) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla vallavanem või linnapea, valla- või linnavalitsuse liige ega kohaliku omavalitsuse ametnik.

 (4) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla teiste riikide, Euroopa Liidu institutsioonide või asutuste ega rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

§ 24.  Linna- ja vallavolikogu liikmeks olemise keeld

 (1) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla linna- või vallavolikogu liige.

 (2) Riigikogu liikme valimisel linna- või vallavolikogu liikmeks tema volitused linna- või vallavolikogu liikmena peatuvad.

§ 25.  Euroopa Parlamendi liikmeks olemise keeld

  Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla Euroopa Parlamendi liige.

§ 26.  Avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukokku kuulumise piirangud ning juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld

 (1) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogus nimetatuna Vabariigi Valitsuse, ministri või muu täidesaatva riigivõimu asutuse juhi poolt.

 (2) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla Eesti Panga nõukogu esimees.

 (3) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla avalik-õigusliku juriidilise isiku juht ega juhatuse liige.

§ 27.  Vabade kutsete pidamise keeld

  Riigikogu liige ei või oma volituste ajal tegutseda advokaadi, notari, kohtutäituri ega vandetõlgina.

§ 28.  Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld

  Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige.

7. peatükk RIIGIKOGU LIIKME SOTSIAALSED TAGATISED 

§ 29.  Riigikogu liikme palk

 (1) Riigikogu liikmete ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.
[RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (2) [Kehtetu - RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (3) [Kehtetu - RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (5) [Kehtetu - RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (6) [Kehtetu - RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (7) [Kehtetu - RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (8) Riigikogu liikmele makstakse palka alates ametivande andmise päevast.

§ 30.  Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine

  Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras.
[RT I 2009, 15, 95 - jõust. 01.03.2009]

§ 31.  Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamine

 (1) [Kehtetu - RT I 2007, 44, 316 - jõust. 27.03.2011 - jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.]

 (2) Riigikogu liikmele, kes Rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, makstakse tema sooviavalduse alusel eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20% Riigikogu liikme ametipalgast.
[RT I 2009, 15, 95 - jõust. 27.03.2011 - jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.]

§ 32.  Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis

 (1) Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist.

 (2) Kui isik oli Riigikogu liige alla aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema poolt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte rohkem kui Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk.

 (3) Kui isik oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne Riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga.

 (4) Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk.

 (5) Kui Riigikogu liige osutub valituks Riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise päeva ja Riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule.

 (6) Käesolevas paragrahvis ettenähtu ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 1, 2, 4 või 5 alusel.

8. peatükk LÄHETUSED 

§ 33.  Lähetused

 (1) Riigisisene lähetus on Riigikogu liikme saatmine väljapoole Tallinna täitma Riigikogu, Riigikogu juhatuse või komisjoni antud ülesandeid.

 (2) Välislähetus on Riigikogu liikme saatmine välisriiki täitma Riigikogu, Riigikogu juhatuse, komisjoni või fraktsiooni antud ülesandeid.

 (3) Riigikogu esindajana võib välislähetusse saata Riigikogu eelmise koosseisu volituste ajal moodustatud Riigikogu välisdelegatsiooni liikme, sõltumata sellest, kas ta osutus valituks Riigikogu uude koosseisu, kuni asjaomase välisdelegatsiooni moodustamiseni Riigikogu uue koosseisu volituste ajal.

 (4) Lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Riigikogu juhatus.

 (5) Lähetusse saatmise otsustab Riigikogu juhatus.

§ 34.  Reisikindlustus

  Välislähetusse saadetud Riigikogu liikmel on õigus reisikindlustusele Riigikogu juhatuse kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

9. peatükk RIIGIKOGU LIIKME ABI 
[Välja jäetud - RT I 2009, 15, 95 - jõust. 01.03.2009]

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 38. – § 59. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 60.  Riigikogu Kantselei direktori ametiaja rakendamine

  Käesoleva seaduse jõustumisel ametis olev Riigikogu Kantselei direktor loetakse seaduse jõustumise hetkest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks.

§ 601.  Riigikogu liikme palga maksmise ajutine korraldus

  Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on Riigikogu liikme palk Eesti keskmise palga ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2009. aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis.
[RT I, 28.12.2010, 6 - jõust. 27.03.2011 - jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.]

§ 61.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Käesoleva seaduse § 19 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 31 lõige 2 jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval 27.03.2011.
[RT I 2009, 15, 95 - jõust. 01.03.2009]

 (4) Käesoleva seaduse § 31 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks alates Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäevast 27.03.2011.