HALDUSÕIGUSRahandus

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (lühend - RahaPTS)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 26.06.2017, 30

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus1

Vastu võetud 19.12.2007
RT I 2008, 3, 21
jõustumine 28.01.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.06.2008RT I 2008, 27, 17710.07.2008
06.05.2009RT I 2009, 27, 16408.06.2009
26.11.2009RT I 2009, 61, 40126.12.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
17.12.2009RT I 2010, 2, 322.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
12.05.2010RT I 2010, 26, 12905.10.2010
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
09.06.2011RT I, 29.06.2011, 130.06.2011, osaliselt 09.07.2011
16.06.2011RT I, 08.07.2011, 618.07.2011
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
18.04.2012RT I, 08.05.2012, 118.05.2012
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.02.2015RT I, 12.03.2015, 101.01.2016
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 229.03.2015
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 429.03.2015
16.12.2015RT I, 31.12.2015, 3810.01.2016
23.02.2016RT I, 11.03.2016, 121.03.2016
15.06.2016RT I, 06.07.2016, 216.07.2016
07.06.2017RT I, 26.06.2017, 106.07.2017

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Seaduse eesmärk ja reguleerimisala 

§ 1.  Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

§ 2.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmete kohaldamist kohustatud isikute poolt;
 2) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel;
 3) rahapesu andmebüroo tegevuse aluseid;
 4) kohustatud isikute vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral.

 (2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3.  Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses:
 1) krediidiasutused;
 2) finantseerimisasutused;
 3) õnnemängude korraldajad;
 4) isikud, kes teevad või vahendavad tehinguid kinnisvaraga;
 5) kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]
 6) pandimajapidajad;
 61) väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad isikud;
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]
 7) audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad;
 8) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad;
 9) usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad;
 10) mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine toimub ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta finants- või kinnisvaratehingus tegutseb oma kliendi nimel ja arvel. Samuti kohaldatakse käesolevat seadust nimetatud isiku suhtes, kui ta juhendab tehingu kavandamist või elluviimist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:
 1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]
 2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
 3) panga- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
 4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;
 5) usaldusfondi, äriühingu või muu sellise üksuse asutamise, tegevuse või juhtimisega.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (21) Käesolevat seadust kohaldatakse väärtpaberite keskdepositooriumi suhtes, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (3) Käesolevas seaduses käsitatakse sularaha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) tähenduses. Sularaha kohta sätestatut kohaldatakse ka rahalise kohustuse täitmisel väärismetalliga, mida arvestatakse kangide või muude ühikutena.

 (4) Vääriskivid käesoleva seaduse tähenduses on looduslikud ja tehislikud vääriskivid ja poolvääriskivid, nende pulber ja puru ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid. Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mõisteid „väärismetall” ja „väärismetalltoode” väärismetalltoodete seaduses toodud tähenduses.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

2. jagu Mõisted 

§ 4.  Rahapesu

 (1) Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:
 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;
 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.

 (2) Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.

§ 5.  Terrorismi rahastamine

  Terrorismi rahastamine on terrorikuriteo rahastamine karistusseadustiku § 2373 tähenduses.

§ 6.  Krediidiasutus ja finantseerimisasutus

 (1) Krediidiasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
 2) Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.

 (2) Finantseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) valuutavahetusteenuse pakkuja;
 2) makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
 3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
 4) alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja;
 5) elukindlustusega tegelev kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusandja);
 6) elukindlustuse vahendusega tegelev kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusmaakler);
 7) fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses;
 8) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
 9) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses;
 10) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
 11) punktides 1–10 nimetatud teenust pakkuv välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (3) Valuutavahetusteenus käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja poolt majandus- või kutsetegevuses ühe kehtiva valuuta vahetamine teise kehtiva valuuta vastu.

 (4) Alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müüb või vahendab side-, ülekande- või kliiringsüsteemi kaudu rahalist väärtust omavaid vahendeid, mille abil on võimalik täita rahalisi kohustusi või mida saab vahetada kehtiva vääringu vastu, kuid kes ei ole lõikes 1 nimetatud isik ega finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

§ 7.  Usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja

  Usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja on füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest:
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]
 1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine;
 2) tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise korraldamine;
 3) asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa kasutamise või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude eeltooduga seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule, seltsingule või muule sellisele lepingulisele õiguslikule üksusele;
 4) seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse esindajana tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile;
 5) aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi standardeid.

§ 8.  Tegelik kasusaaja

 (1) Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (11) Tegelik kasusaaja on ka füüsiline isik, kes lõplikult omab äriühingu aktsiaid, osasid, hääleõiguseid või teostab lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle vähemalt ühel järgmistest viisidest:
 1) omades üle 25 protsendi aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu, kaasa arvatud esitajaaktsiate või -osade kujul;
 2) kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (2) Tegelikuks kasusaajaks peetakse ka sellist füüsilist isikut, kes on vara haldamise või jagamisega tegeleva juriidilise isiku, seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse vara suhtes soodustatud isik eelnevalt kindlaks määratult vähemalt 25 protsendi ulatuses või kes olulisel määral kontrollib juriidilise isiku, seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse vara vähemalt 25 protsendi ulatuses.

 (3) Tegelikuks kasusaajaks arvatakse ka füüsiline isik, kes on vara haldamise või jagamisega tegeleva juriidilise isiku, seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse vara suhtes soodustatud isik eelnevalt kindlaks määramata ulatuses ja kelle huvides peamiselt juriidiline isik, seltsing või muu selline lepinguline õiguslik üksus asutati või tegutseb.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkti 1 ei kohaldata selle äriühingu suhtes, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]

§ 9.  Vara

  Vara käesoleva seaduse tähenduses on igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu.

§ 10.  Kohustatud isik

  Kohustatud isik on § 3 lõikes 1 või 2 nimetatud isik.

§ 11.  Ärisuhe

 (1) Ärisuhe käesoleva seaduse tähenduses on kohustatud isiku suhe, mis:
 1) tekib kestvuslepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses kohustatud isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba müümiseks või muul viisil turustamiseks;
 2) ei põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille jooksul kohustatud isik teeb teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse raames.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (2) Klient käesoleva seaduse tähenduses on kohustatud isikuga ärisuhtes olev isik.

2. peatükk HOOLSUSKOHUSTUSTE TÄITMINE 

1. jagu Hoolsusmeetmed 

§ 12.  Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus

 (1) Kohustatud isik pöörab majandus-, kutse- või ametitegevuses kõrgendatud tähelepanu tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele, millel ei ole mõistlikku majanduslikku eesmärki.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt:
 1) ärisuhte loomisel;
 2) tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle 15 000 eurot või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 3) rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, hoolimata ükskõik millisest seaduses nimetatud mööndusest, erandist või piirsummast;
 4) isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise või vastavate andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete ebapiisavuse või tõele mittevastavuse kahtluse korral.

§ 13.  Hoolsusmeetmed

 (1) Kohustatud isik kohaldab §-s 12 nimetatud kohustuse täitmiseks majandus-, kutse- või ametitegevuses järgmisi hoolsusmeetmeid:
 1) kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;
 2) füüsilise või juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine;
 3) tegeliku kasusaaja tuvastamine, sealhulgas juriidilise isiku, usaldusfondi, seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse omandi- ja kontrollistruktuuri kohta teabe kogumine, lepingueelsete läbirääkimiste käigus antava teabe või muu usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;
 4) teabe hankimine ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta;
 5) ärisuhte pidev jälgimine, sealhulgas ärisuhte vältel teostatud tehingute jälgimine, isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmete regulaarne kontrollimine, asjakohaste dokumentide, andmete ja teabe ajakohastamine ning vajaduse korral tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine.

 (2) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus kohaldavad kolmandas riigis asuvas esinduses, filiaalis ja enamusosalusega tütarettevõtjas hoolsusmeetmeid ning andmete kogumise ja säilitamise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas seaduses sätestatutega. Kui kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda võrdväärsete meetmete kohaldamist, teatavad krediidiasutus ja finantseerimisasutus sellest viivitamata pädevale järelevalveasutusele ja rakendavad täiendavaid meetmeid rahapesu või terrorismi rahastamise riskide vältimiseks.

§ 14.  Üldine hoolsusmeetmete kohaldamine

 (1) Kohustatud isik kohaldab § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmeid iga kord enne ärisuhte loomist või tehingu tegemist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kui tehingus täidetakse rahaline kohustus omavahelist seost omavate maksetena ja nende maksete üldsumma ei ole teada, tuleb tehingus osaleva isiku isikusamasus tuvastada ja esitatud teavet kontrollida kohe, kui saab teatavaks § 12 lõike 2 punktis 2 nimetatud summa ületamine.

 (3) Kohustatud isik kohaldab kõiki käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid, kuid võib hoolsusmeetmete kohaldamiseks valida sobiva ulatuse, lähtudes ärisuhte või tehingu iseloomust või tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi isiku riskiastmest.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (4) Kohustatud isikul on õigus § 13 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamisel tugineda teabele, mille ta on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saanud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuselt või välisriigi krediidiasutuse filiaalilt või krediidiasutuselt, kes on registreeritud või kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded.

 (5) Kohustatud isik pöörab majandus-, kutse- või ametitegevuses kõrgendatud tähelepanu ärisuhtele või tehingule, kui kliendi või tehingus osaleva isiku või ametiteenust kasutava isiku elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on kolmandas riigis või territooriumil, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik või territoorium ei tee rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal või on madala maksumääraga territoorium.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

§ 15.  Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt hoolsusmeetmete kohaldamise erisused

 (1) Krediidiasutuses või finantseerimisasutuses konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel isiku poolt, kellega krediidiasutusel või finantseerimisasutusel ei ole ärisuhet, tuleb tehingus osaleva või teenust kasutava isiku isikusamasus tuvastada, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas.

 (11) Isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine infotehnoloogiliste vahendite abil käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korras loetakse samaväärseks sellise isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimisega, kui viibitakse isiku või tema esindajaga samas kohas, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
 1) isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse Eesti Vabariigi väljaantud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti, ja kui isik on välisriigi kodanik, siis samaaegselt ka välisriigi pädeva asutuse väljaantud isikut tõendavat dokumenti;
 2) isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmeid;
 3) krediidiasutus ja finantseerimisasutus kohaldavad hoolsusmeetmeid tugevdatud korras vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 31 ning § 21 lõike 2 punktidele 1, 3 ja 4;
 4) e-residendiga ärisuhete loomise otsustab krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik või isikud.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (12) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised nõuded ja korra.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määrus täpsustab vähemalt teabe avaldamise nõudeid, ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel rakendatavaid protseduurireegleid, nõudeid tehingu osapoolte tahteavaldustega seotud tegevustele, ankeetküsitluste ja ärisuhte loomisel kohustusliku protseduurireeglina läbiviidava reaalajas intervjuu korraldamist, isiku näokujutise töötlemise tingimusi, samuti sooritatud protseduure sünkroniseeritud heli ja kujutisega kajastava infovoo kvaliteedi ning salvestamise ja salvestise taasesitatavuse nõudeid.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (2) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus ei tohi osutada teenuseid, mida on võimalik kasutada ilma tehingus osaleva isiku isikusamasust tuvastamata ja esitatud teavet kontrollimata. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud konto avama ja kontot pidama kontoomaniku nimel.

 (3) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto või hoiuraamatu avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.

 (4) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võivad tehingus osaleva isiku soovil erandina avada konto enne hoolsusmeetmete täielikku kohaldamist tingimusel, et kontot debiteeritakse pärast § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist ja tehinguga seotud esimene makse tehakse sama isiku konto kaudu, mis on avatud krediidiasutuses, kellel on tegevuskoht Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatutega võrdväärsed nõuded.

 (41) Krediidiasutus võib asutatava äriühingu nimele avada konto äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras registripidaja poolt arvutivõrgu kaudu automaatselt kontrollitud isikuandmetele tuginedes või äriseadustiku § 520 lõike 4 alusel volitatud notari kaudu tingimusel, et nimetatud kontole tehakse osa- või aktsiakapitali sissemakse konto kaudu, mis on avatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevas krediidiasutuses või lepinguriigis avatud välisriigi krediidiasutuse filiaalis, ja kontot ei debiteerita enne äriühingu Eesti äriregistrisse kandmist ning käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud korras. Äriühingu esindajad peavad krediidiasutusel võimaldama hoolsusmeetmete kohaldamist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud korras ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu kuue kuu jooksul konto avamisest arvates.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu võib jätta kohaldamata, kui:
 1) krediidiasutuse või finantseerimisasutusega ärisuhet luua soovivaks isikuks on krediidiasutus, kindlustusandja, fondivalitseja, juriidilise isikuna asutatud investeerimisfond või investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba või muu samaväärne luba finantsteenuse osutamiseks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded ning nende täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet;
 2) krediidiasutus või finantseerimisasutus loob käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korrespondentsuhte või
 3) krediidiasutuse või finantseerimisasutusega ärisuhet luua sooviva isiku isikusamasuse on tuvastanud ja seda kontrollinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutus või finantseerimisasutus ja krediidiasutus või finantseerimisasutus tugineb tema isikusamasuse tuvastamisel kirjalikule teabele ja dokumentidele, mille ta on saanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutuselt või finantseerimisasutuselt.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (43) Krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon, võib konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel füüsilise isiku poolt, kellega eelnimetatud krediidiasutusel või finantseerimisasutusel ei ole ärisuhet, tehingus osaleva või teenust kasutava isiku isikusamasuse tuvastada samas kohas viibimata Eesti Vabariigi väljaantud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi alusel, kui:
 1) tehingu või teenuse osutamise lepinguga seotud maksetehing on Eesti riigi sisene raha ülekandmine, mille üldsumma ühes kalendrikuus ei ületa 2000 eurot kuni käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamiseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ja
 2) krediidiasutus või finantseerimisasutus ei osuta kuni käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamiseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras käesolevas lõikes nimetatud isiku osas autoriseerimis- ega autentimisteenust kolmandatele isikutele.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (44) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus keelduda makse- või muu teenuse osutamisest või osutada teenuseid piiratud ulatuses isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (45) Isiku, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras, maksejuhiste kogusumma krediidiasutuses või finantseerimisasutuses ühes kalendrikuus ei tohi ületada 10 000 eurot füüsilise ja 25 000 eurot juriidilise isiku puhul.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (46) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 45 nimetatud piirmääradest väiksemad summalised piirmäärad või muud riskipõhised piirangud krediidi- või finantseerimisasutuse poolt maksejuhiste täitmiseks või teenuse osutamiseks isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (47) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võivad sellise kliendi tehingu autentimisel ja autoriseerimisel, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras e-residendi digitaalse isikutunnistuse alusel, kasutada üksnes e-residendi digitaalset isikutunnistust.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (5) Kindlustusandja ja kindlustusmaakler võivad elukindlustuslepingu alusel soodustatud isiku isikusamasust kontrollida pärast ärisuhte loomist, kuid mitte hiljem kui väljamakse tegemisel või soodustatud isiku poolt elukindlustuslepingust tulenevate õiguste realiseerimise alustamisel.

 (6) Valuutavahetusteenuse osutamisel on teenuse pakkuja kohustatud tuvastama iga tehingus osaleva isiku isikusamasuse ja seda kontrollima, kui sularahas vahetatav summa kas ühekordses tehingus või seotud tehingutena ületab 6400 eurot või võrdväärse summa muus vääringus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (7) Makseteenuse pakkuja on kohustatud teenuse osutamisel ja vahendamisel tuvastama iga kliendi isikusamasuse, kes tema kaudu rahaülekandeid saadab või saab.

 (8) Alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja on kohustatud:
 1) tuvastama iga kliendi isikusamasuse ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel, kui selle kliendi tehingute väärtus kalendrikuus ületab 1000 eurot või võrdväärse summa muus vääringus;
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]
 2) mitme kliendi vahelise tehingu vahendamisel tuvastama iga tehingus osaleva isiku isikusamasuse ja esitatud teavet kontrollima.

§ 16.  Muu kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamise erisused

 (1) Õnnemängu korraldaja on kohustatud tuvastama § 23 lõikes 3 nimetatud andmed ja kontrollima neid kõigi isikute kohta, kelle poolt antav või saadav summa ühekordse tehinguga või seotud tehingutena ületab 2000 eurot või võrdväärse summa muus vääringus.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Notari poolt isikusamasuse tuvastamisel ja muude hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtutakse tõestamisseadusest ja notariaadiseadusest, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

 (3) Notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, audiitor, advokaat ja muu õigusteenuse osutaja võivad kliendi, tehingus osaleva isiku ja tegeliku kasusaaja isikusamasust tuvastada ja esitatud teavet kontrollida ärisuhte loomise või tehingu tegemise ajal, kui see on vajalik, et kutsetegevuse tavapärast käiku mitte katkestada, ja kui rahapesu või terrorismi rahastamise risk on väike.

 (4) Lõikes 3 nimetatud juhul tuleb hoolsusmeetmete kohaldamine lõpetada võimalikult kiiresti pärast esmakontakti ning enne siduvate toimingute tegemist.

§ 17.  Hoolsusmeetmete kohaldamise lihtsustatud kord

 (1) Kohustatud isik võib käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid kohaldada rahapesu või terrorismi rahastamise väikese riski korral käesoleva seaduse §-st 18 tulenevate tingimuste täitmisel lihtsustatud korras ning määrata meetmete sobiva ulatuse, lähtudes ärisuhte iseloomust või tehingu ja tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi riskiastmest.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Hoolsusmeetmeid ei kohaldata lihtsustatud korras, kui on tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.

 (3) Kohustatud isik peab koguma piisava hulga teavet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas majandus- või kutsetegevuses tehtav tehing ja tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient vastab käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1–4 nimetatud tingimustele.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 18.  Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamise tingimused

 (1) Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras, kui majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on:
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 1) Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik;
 2) Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus;
 3) Euroopa Ühenduse asutus;
 4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi äriühing, kelle kohta kehtivad käesolevas seaduses sätestatud nõuetega võrdväärsed nõuded ja kelle emiteeritud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul ühes või mitmes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis;
 5) krediidiasutus või finantseerimisasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuv krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet.

 (2) Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi notari või kohtutäituri poolt avatud ametikonto tegelike kasusaajate suhtes, kui ametikonto suhtes kohaldatakse rahvusvahelistele standarditele vastavaid rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmeid ja teostatakse riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle ning teavet tegeliku kasusaaja isiku isikusamasuse kohta omab ja säilitab notar või kohtutäitur.

 (3) Kindlustusandja ja kindlustusmaakler võivad hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras, kui:
 1) sõlmitakse elukindlustusleping, mille puhul aastane kindlustusmakse ei ületa 1000 eurot või ühekordne makse ei ületa 2500 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 2) sõlmitakse pensionikindlustusleping, mis ei sätesta taganemis- ega ülesütlemisõigust ja mida ei saa kasutada laenutagatisena;
 3) tehing tehakse töötajatele väljateenitud aastate pensioni või muid selliseid pensionihüvitisi võimaldava skeemi raames, mille puhul kindlustusmaksed arvatakse palgast maha ning pensioniskeemi tingimused ei võimalda skeemis osaleja õiguste loovutamist.

 (31) E-raha asutus võib hoolsusmeetmeid rakendada lihtsustatud korras, kui e-raha seade ei võimalda taaslaadimist ja ühele e-raha seadmele salvestatav summa ei ületa 250 eurot.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (4) Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid rakendada lihtsustatud korras tehingu puhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) kliendiga on sõlmitud kirjalik kestvusleping;
 2) makse teostatakse tehingus osaleva isiku või kliendi konto kaudu, mis asub Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, kes on asutatud või kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded;
 3) kohustatud isik on eelnevalt kehtestanud sisemiste protseduurireeglitega, et seda liiki tehingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise aastane koguväärtus ei ületa 15 000 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 4) kohustatud isik registreerib kliendi kohta vähemalt käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud andmed.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega teatud isikute või tehingute rahapesu või terrorismi rahastamise väikese riski kriteeriumid, mille korral võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras.

§ 19.  Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras

 (1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, kui olukorra olemusega kaasneb suur rahapesu või terrorismi rahastamise risk.

 (2) Kohustatud isik peab kohaldama lõikes 3 nimetatud tugevdatud hoolsusmeetmeid, kui:
 1) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi isikusamasus on tuvastatud ja esitatud teave kontrollitud isikuga või kliendiga samas kohas viibimata;
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]
 2) isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel tekib kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja või tegelike kasusaajate tuvastamises;
 3) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud isik.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) Kohustatud isik peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul kohaldama lisaks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmetele vähemalt ühte järgmistest tugevdatud hoolsusmeetmetest:
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]
 1) isikusamasuse tuvastamine ja esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast või Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuselt või välisriigi krediidiasutuse filiaalilt või krediidiasutuselt, kes on registreeritud või kellel on tegevuskoht Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, ja kui selles krediidiasutuses on isiku isikusamasus tuvastatud isikuga samas kohas viibides;
 2) lisameetmete võtmine esitatud dokumentide ehtsuses ja nendes sisalduvate andmete õigsuses veendumiseks, muu hulgas nende notariaalse või ametliku kinnitamise nõudmine või andmete õigsuse kinnitamine dokumendi välja andnud punktis 1 nimetatud krediidiasutuse poolt;
 3) tehinguga seotud esimese makse tegemine konto kaudu, mis on avatud tehingus osaleva isiku või kliendi nimel krediidiasutuses, kes on registreeritud või kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded.

 (31) Kohustatud isik peab käesoleva seaduse § 15 lõikes 11 nimetatud isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel kohaldama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud tugevdatud hoolsusmeetmeid ning käesoleva seaduse § 15 lõike 12 alusel kehtestatud määruse nõudeid.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (4) Kohustatud isik peab lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul tavapärasest sagedamini kohaldama § 13 lõike 1 punktis 5 nimetatud hoolsusmeetmeid.

 (5) Hoolsusmeetmete nõuetekohase kohaldamise eest vastutab kohustatud isik.

§ 20.  Riikliku taustaga isik

 (1) Riikliku taustaga isik on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, samuti sellise isiku perekonnaliikmed ja lähedased kaastöötajad. Riikliku taustaga isikuks ei peeta isikut, kes ei ole tehingu tegemise kuupäevaks vähemalt aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ega sellise isiku perekonnaliikmeid ja lähedasi kaastöötajaid.

 (2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitja käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) riigipea, valitsusjuht, minister ja aseminister;
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014]
 2) parlamendiliige;
 3) ülemkohtu, konstitutsioonikohtu ja muu sellise kõrgema kohtu, kelle otsuseid saab edasi kaevata üksnes erandjuhtudel, kohtunik;
 4) riigi kontrollasutuse ja keskpanga nõukogu liige;
 5) suursaadik, asjur ja tegevväelane, kellel on kõrgema ohvitseri alaliiki kuuluv sõjaväeline auaste;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 6) riigi äriühingu juhtimis-, järelevalve- ja haldusorgani liige.

 (3) Lõike 2 punktides 1–5 sätestatu hõlmab Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide ametikohti.

 (4) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitja perekonnaliige on:
 1) tema abikaasa;
 2) abikaasaga võrdväärne partner vastavalt isiku elukohariigi õigusele või tehingu sõlmimise kuupäeva seisuga temaga vähemalt aasta ühist majapidamist omanud isik;
 3) tema lapsed ja nende abikaasad või partnerid punkti 2 tähenduses;
 4) tema vanem.

 (5) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitja lähedane kaastöötaja on:
 1) füüsiline isik, kellel on avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaga lähedased ärisuhted või kellega koos on avaliku võimu oluliste ülesannete täitja juriidilise isiku või lepingulise õigusliku üksuse ühine tegelik kasusaaja;
 2) isik, kes tegeliku kasusaajana omab täielikult juriidilist isikut või lepingulist õiguslikku üksust, mis on teadaolevalt asutatud avaliku võimu oluliste ülesannete täitja kasuks.

§ 21.  Tehingud teise liikmesriigi ja kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga

 (1) Kohustatud isik kohaldab teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ja kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga, tema perekonnaliikmega ja lähedase kaastöötajaga ärisuhte loomisel ning tehingu ja ametitoimingu tegemisel ja nimetatud isikutele ametiteenuse osutamisel käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud tugevdatud hoolsusmeetmeid.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (2) Kohustatud isik täidab lõikes 1 nimetatud juhul lisaks järgmisi nõudeid:
 1) ärisuhte loomise ja tehingu tegemise otsustamisel rakendab sobivaid riskipõhiseid siseprotseduure;
 2) ärisuhete loomise otsustab kohustatud isiku juhatus või juhatuse poolt volitatud isik või isikud;
 3) ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel võtab asjakohased meetmed kasutatava raha ja muu vara päritolu kindlakstegemiseks;
 4) kohaldab pidevalt § 13 lõike 1 punktis 5 nimetatud hoolsusmeetmeid.

§ 22.  Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse korrespondentsuhted

 (1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus kohaldavad hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutusega korrespondentsuhte loomisel ja sellekohase lepingu kehtivuse ajal, sealhulgas hindavad regulaarselt kolmanda riigi krediidiasutuse:
 1) majandustegevuse olemust, usaldusväärsust, mainet ja tema üle teostatava järelevalve tõhusust avalikult kättesaadava teabe alusel;
 2) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollisüsteeme.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (2) Korrespondentkonto avamise aluseks olevas lepingus või krediidiasutuse protseduurireeglites peab olema sätestatud keeld avada korrespondentkontot krediidiasutusele, kes vastab lõike 3 punktis 1 nimetatud tingimusele, ja poolte kohustused:
 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmete kohaldamisel, sealhulgas laiendatud kasutusõigusega kontole või muule sellisele kontole juurdepääsu omava kliendi suhtes;
 2) päringu alusel kliendi isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise käigus kogutud andmete esitamisel;
 3) andmete säilitamisel ja teatamiskohustuse ning muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamisel.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (21) Kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutusele korrespondentkonto avamiseks või kolmandas riigis krediidi- või finantseerimisasutuses korrespondentkonto avamiseks või sellekohase lepingu sõlmimiseks peab olema krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatuse või juhatuse poolt volitatud isiku eelnev nõusolek.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (3) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud avada ja omada korrespondentkontot krediidiasutuses, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
 1) krediidiasutuse tegelik juhtimis- või tegevuskoht asub väljaspool tema asukohariiki ning krediidiasutus ei kuulu piisava järelevalve all olevasse krediidiasutuse või finantseerimisasutuse konsolideerimisgruppi ega kontserni;
 2) krediidiasutuses on avatud punktis 1 nimetatud tunnustele vastava krediidiasutuse konto;
 3) krediidiasutuse juhtide usaldusväärsuse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete hindamisel ilmnevad puudujäägid lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest või käesolevas paragrahvis sätestatud hindamisel aluseks võetavatest asjaoludest.

 (4) Keeldu rikkuv kokkulepe korrespondentkonto avamise kohta lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele vastavas krediidiasutuses on tühine.

 (5) Lõigetes 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka korrespondentsuhtele asutuse ja ettevõtjaga, kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehingutega sarnaste tehingute tegemine.

2. jagu Andmete kogumine ja säilitamine 

§ 23.  Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja andmed

 (1) Kohustatud isik tuvastab füüsilise isiku isikusamasuse ja kontrollib seda isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi või isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava juhiloa alusel. Tehingus osaleva isiku esindaja esitab lisaks isikut tõendavale dokumendile ette nähtud vormis esindusõigust tõendava dokumendi. Alla 7-aastase isiku isikusamasuse võib tuvastada perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 30 nimetatud sünnitõendi alusel.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (2) Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja fotoga leheküljest tehakse koopia. Lisaks registreerib kohustatud isik lõikes 1 nimetatud isikute isikusamasuse tuvastamisel ja esitatud teabe kontrollimisel järgmised isikuandmed:
 1) nimi ja esindaja nimi;
 2) isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sünnikoht;
 3) isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus ja number, selle väljaandmise kuupäev ja väljaandnud ametiasutuse nimetus ning teave isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud andmete kontrollimiseks elektroonilise päringu tegemise kohta;
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]
 4) esindusõiguse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus, väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi või nimetus.

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koopiat ei pea tegema, kui tuvastataval isikul on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kehtiv dokument ja tema isikusamasus tuvastatakse ja kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete alusel.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (3) Kohustatud isik registreerib lõikes 1 nimetatud isiku käest saadud teabe alusel tema elukoha aadressi ja kutse- või tegevusala. Kui majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalevaks isikuks või kliendiks on teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi füüsiline isik, registreerib kohustatud isik teabe selle kohta, kas isik täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid või on avaliku võimu oluliste ülesannete täitja lähedane kaastöötaja või perekonnaliige.

 (4) Kohustatud isiku nõudmisel esitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja annab asjakohast teavet.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (5) Välisriigi juriidilise isiku esindaja peab kohustatud isiku nõudel esitama oma volitusi tõendava notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud dokumendi, mis on legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostille’iga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

 (6) Kui lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumenti või andmeid ei ole võimalik saada, võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud dokumente.

 (7) Kohustatud isiku nõudmisel kinnitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks esitatud teabe ja dokumentide õigsust oma allkirjaga.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 24.  Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja andmed

 (1) Kohustatud isik tuvastab juriidilise isiku isikusamasuse ja õigusvõime olemasolu ning kontrollib saadud teavet. Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaali isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri registrikaardi väljavõtte ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja või sellega võrdväärse dokumendi alusel, mis on pädeva asutuse või organi poolt välja antud mitte varem kui kuus kuud enne selle esitamist.

 (2) Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peavad vähemalt sisalduma:
 1) juriidilise isiku ärinimi või nimi, asukoht ja aadress;
 2) registrikood või registreerimisnumber;
 3) dokumendi väljaandmise kuupäev ja väljaandnud ametiasutuse nimetus.

 (3) Kohustatud isik registreerib lõikes 1 nimetatud dokumentide alusel või kui vastavad andmed ei nähtu nimetatud dokumentidest, siis tehingus osaleva juriidilise isiku esindaja käest saadud teabe alusel järgmised andmed:
 1) juhataja nime või juhatuse liikmete või muu seda asendava organi liikmete nimed ja nende volitused juriidilise isiku esindamisel;
 2) juriidilise isiku tegevusvaldkonna;
 3) sidevahendite numbrid;
 4) juriidilise isiku tegelike kasusaajate andmed.

 (4) Kui kohustatud isikul on teavet, et majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osaleva isiku või kliendiga võib olla seotud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi riikliku taustaga isik, tuleb juriidilise isiku esindaja käest saadud teabe alusel registreerida lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele § 23 lõikes 3 nimetatud asjaolud.

 (5) Registrikaardi väljavõtet ei pea esitama, kui kohustatud isikul on ligipääs äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või välisriigi vastavate registrite andmetele arvutivõrgu kaudu.

 (6) Kui lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumenti või andmeid ei ole võimalik saada, kasutatakse isikusamasuse kontrollimiseks notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud dokumente.

§ 25.  Tehingu andmete registreerimine

 (1) Kohustatud isik registreerib isikusamasuse tuvastamisel ja esitatud teabe kontrollimisel tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse.

 (2) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus registreerivad tehingu kohta lisaks järgmised andmed:
 1) konto avamisel konto tüübi, konto numbri, vääringu ning väärtpaberite või muu vara olulised tunnused;
 2) vara hoiule võtmisel deponeerimise numbri ja vara turuhinna hoiule võtmise päeval või vara täpse kirjelduse, kui nimetatud vara turuhinda ei ole võimalik määrata;
 3) panga hoiulaeka või seifi üürimisel ja kasutamisel hoiulaeka või seifi numbri;
 4) aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberitega seotud väljamakse tegemisel väärtpaberite liigi, tehingu rahalise väärtuse, vääringu ja konto numbri;
 5) kindlustuslepingu sõlmimisel selle konto numbri, mida esimese preemiasumma ulatuses debiteeriti;
 6) kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel selle konto numbri, mida väljamakse summa ulatuses krediteeriti;
 7) maksevahenduse korral andmed, mille edastamine on kohustuslik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1–9);
 8) alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumise korral maksja ja maksesaaja nime, isikukoodi, selle puudumisel sünniaja ja sünnikoha või kordumatu tunnuse, mille abil saab maksja kindlaks määrata;
 9) muu tehingu puhul tehingu summa, vääringu ja konto numbri.

§ 26.  Andmete säilitamine

 (1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate §-des 23 ja 24 nimetatud dokumentide originaale või koopiaid ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.

 (2) Kohustatud isik peab säilitama tehingu kohta koostatud dokumente mis tahes teabekandjal ning § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teatamiskohustuse aluseks olevaid dokumente ja andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu tegemist või teatamiskohustuse täitmist.

 (3) Kohustatud isik peab säilitama lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente ja andmeid viisil, mis võimaldab vastata ammendavalt ja viivitamata rahapesu andmebüroo või vastavalt õigusaktidele teiste uurimisasutuste või kohtu päringutele.

 (4) Kui kohustatud isik teeb isikusamasuse tuvastamiseks päringu riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse, mille kasutamine on sellele kohustatud isikule õigusaktist tulenevalt kohustuslik, siis loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustus täidetuks, kui teave elektroonilise päringu tegemise kohta nimetatud registrisse on taasesitatav viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist. Kohustatud isik säilitab käesoleva seaduse § 15 lõikes 11 sätestatud korras isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel digitaalseks isiku tõendamiseks ette nähtud dokumendi andmeid, teavet elektroonilise päringu tegemise kohta isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise protseduuri heli- ja videosalvestist vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

3. jagu Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide juhtimine 

§ 27.  Tehingu tegemisest keeldumine ja ärisuhte lõpetamine

 (1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 nimetatud tehingut, kui tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või kui esitatud dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (11) Krediidiasutusel on keelatud sõlmida arvelduslepingut, kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 41 nimetatud konto omanik, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või kui esitatud dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.
[RT I 2008, 27, 177 - jõust. 10.07.2008]

 (2) Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud asjaolude tuvastamiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või tehingu objektiks oleva vara legaalset päritolu tõendavaid andmeid ja dokumente või kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

 (3) Kui majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalev isik või klient ei esita, hoolimata sellekohasest nõudmisest, käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud kohustuse täitmiseks vajalikke dokumente või asjakohast teavet või ei ilmu hoolimata korduvast kutse edastamisest kohustatud isiku asu- või tegevuskohta käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud asjaolude kontrollimiseks, loetakse see oluliseks lepingurikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (31) Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda, kui isiku e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõikes 2 või 3 sätestatud alusel.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (4) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võivad lõike 3 või 31 alusel ärisuhte lõpetamise korral kanda kliendi vara üksnes kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, kes on registreeritud või kellel on tegevuskoht Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded. Käesolevas lõikes sätestatu kohta ei kohaldata võlaõigusseaduse § 720 lõikes 6 sätestatut.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine. Asutatava äriühingu konto suhtes rakendatakse lõike 4 esimeses lauses sätestatut, kui rahapesu andmebüroo ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutusega teistsugust korda ette näinud.
[RT I 2008, 27, 177 - jõust. 10.07.2008]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–31 sätestatut ei kohaldata notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri või muu õigusteenuse osutaja suhtes, samuti audiitori ja raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenust pakkuva isiku suhtes, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse algatamise või vältimise küsimuses.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

 (6) Kohustatud isik registreerib ja säilitab käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras:
 1) teabe kohustatud isiku poolt ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest keeldumise asjaolude kohta;
 2) tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi algatusel ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest loobumise asjaolud, kui loobumine on seotud kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamisega;
 21) teabe, et infotehnoloogiliste vahendite abil ei ole võimalik käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldada;
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]
 3) käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud juhul ärisuhte lõpetamise asjaolud;
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]
 4) käesoleva seaduse §-st 32 tuleneva teatamiskohustuse aluseks oleva teabe.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

§ 28.  Kohustatud isikute majandus- ja kutsetegevusega seotud tegevuste edasiandmine

 (1) Kui kohustatud isik on oma majandus- või kutsetegevusega seotud kohustuste paremaks täitmiseks tegevuse kolmandale isikule edasi andnud, loetakse, et kolmandale isikule on teada kõik käesolevast seadusest tulenevad nõuded. Nõuete rikkumise eest vastutab oma tegevuse edasi andnud kohustatud isik.

 (2) Tegevuse edasiandmine on lubatud ainult juhul, kui:
 1) see ei kahjusta kohustatud isiku või tehingus osaleva isiku õigustatud huve;
 2) see ei takista kohustatud isiku tegevust ega käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist;
 3) see ei takista kohustatud isiku üle riikliku järelevalve teostamist;
 4) kolmandal isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline täitma käesolevas seaduses sätestatud nõudeid;
 5) kohustatud isikul on õigus ja võimalus kontrollida kolmanda isiku poolt käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist;
 6) on tagatud, et käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kogutavaid dokumente ja andmeid säilitatakse käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

 (3) Kohustatud isik teavitab oma tegevuste edasiandmisest viivitamata pädevat järelevalveasutust.

§ 29.  Sisemised turvameetmed

 (1) Kohustatud isik peab kirjalikus vormis kehtestama käesolevas seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise, andmete kogumise ja säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise ja juhtkonna informeerimise protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja.

 (11) Kohustatud isik peab pöörama kõrgendatud tähelepanu kohustatud isiku enamusosalusega tütarettevõtjas, filiaalis või esinduses protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja rakendamisele, kui nende asu- või tegevuskoht on kolmandas riigis, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik ei tee rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal või on madala maksumääraga territoorium. Kohustatud isikud tagavad protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja rakendamisel kolmandas riigis asuvas esinduses, filiaalis ja enamusosalusega tütarettevõtjas nõuded, mis on vähemalt võrdväärsed käesoleva seaduse alusel sätestatutega.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (2) Kohustatud isikuks oleva juriidilise isiku juhatus, kohustatud isikust filiaali juhataja või nende puudumisel kohustatud isik peab tagama töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase regulaarse koolituse. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise kaasaegsetest meetoditest ja sellega kaasnevatest riskidest.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (3) Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatus ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhataja määravad isiku, kes on rahapesu andmebüroo kontaktisik (edaspidi kontaktisik). Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Rahapesu andmebürool on õigus saada enne kontaktisiku määramist ja kontaktisiku ülesannete täitmise ajal kontaktisiku tausta ja sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult, tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut selle struktuuriüksuse iga töötaja suhtes.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (31) Käesoleva seaduse tähenduses ei ole isikul laitmatu maine, kui rahapesu andmebüroo teostatud taustakontrolli tulemusel selgub, et isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all. Sellisel juhul võib krediidi- ja finantseerimisasutus kontaktisiku töölepingu usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles öelda.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (4) Kohustatud isik, kes ei ole krediidiasutus ega finantseerimisasutus, võib määrata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmiseks kontaktisiku. Kui kontaktisikut ei ole määratud, täidab kontaktisiku kohustusi juriidilise isiku juhatus, Eesti äriregistrisse kantud välisriigi äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja.

 (5) Kontaktisiku ülesandeid võib täita töötaja või struktuuriüksus. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus, vastutab nimetatud ülesannete täitmise eest vastava struktuuriüksuse juht. Kontaktisiku määramisest teatatakse pädevale järelevalveasutusele.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata mittetulundusühingule ega sihtasutusele.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 30.  Protseduurireeglitele esitatavad nõuded

 (1) Kohustatud isiku poolt kehtestatavad protseduurireeglid peavad vastama kohustatud isiku majandus- või kutsetegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmele ning reguleerima hoolsusmeetmete kohaldamist vähemalt § 13 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

 (2) Kohustatud isik peab kehtestatud protseduurireeglite ajakohasust regulaarselt kontrollima ja vajaduse korral kehtestama uued protseduurireeglid.

 (3) Protseduurireeglid peavad:
 1) kirjeldama madalama riskiastmega tehinguid ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks kohased nõuded ja korra;
 2) kirjeldama kõrgema riskiastmega tehinguid, sealhulgas sidevahendite, infotehnoloogiliste vahendite, arvutivõrgu ja muu tehnoloogilise arenguga kaasnevaid riske ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks ja jälgimiseks kohased nõuded ja korra;
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]
 3) määrama § 13 lõike 1 punktis 5 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamise reeglid;
 4) määrama käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud dokumentide ja andmete säilitamise nõuded ja korra;
 5) määrama käesoleva seaduse § 27 lõike 6 rakendamise nõuded ja korra.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (4) Protseduurireeglid peavad andma juhendi, kuidas tulemuslikult ja kiiresti kindlaks teha, kas on tegemist:
 1) riikliku taustaga isikuga;
 2) isikuga, kelle elu- või asukoht on riigis, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid;
 3) isikuga, kelle tegevuse kohta on eelnevalt teada kahtlus, et ta võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega;
 4) isikuga, kelle suhtes rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone;
 5) isikuga, kellega tehakse tehing sidevahendi abil.

 (5) Protseduurireegleid tutvustatakse kõigile kohustatud isiku töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine.

 (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt kehtestatavatele protseduurireeglitele, nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjale ning nende rakendamisele esitatavad täpsustavad nõuded.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata mittetulundusühingule ega sihtasutusele.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 31.  Kontaktisik

 (1) Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse organisatsiooniline ülesehitus peab olema sobiv käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks ja tagama kontaktisiku alluvuse otse krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele.

 (2) Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatus ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhataja tagavad, et kontaktisikul on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik pädevus, vahendid ja juurdepääs asjakohasele teabele kõigis krediidiasutuse või finantseerimisasutuse struktuuriüksustes.

 (3) Kontaktisiku ülesanded on:
 1) kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebaharilikele või rahapesu kahtlusega tehingutele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine;
 2) teabe edastamine rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral;
 3) krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike ülevaadete esitamine protseduurireeglite täitmise kohta;
 4) muude kohustuste täitmine, mis on seotud krediidiasutuse või finantseerimisasutuse poolt käesoleva seaduse nõuete täitmisega.

 (4) Kontaktisikul on õigus:
 1) teha krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid sisaldavate protseduurireeglite muutmiseks ja täiendamiseks ning § 29 lõikes 2 nimetatud koolituse korraldamiseks;
 2) nõuda kohustatud isiku struktuuriüksuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist mõistliku aja jooksul.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ei kohaldata mittetulundusühingule ega sihtasutusele.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

3. peatükk TEGEVUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE KAHTLUSE KORRAL 

§ 32.  Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral

 (1) Kui kohustatud isik tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu tegemise või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule, terrorismi rahastamisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, on ta kohustatud sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tegevuse või asjaolude tuvastamisest või kahtluse tekkimisest arvates, teatama rahapesu andmebüroole.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 27 lõike 6 punktides 1–3 sätestatud asjaolude esinemise korral.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (3) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates, igast tehingust, kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Krediidiasutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates, igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 32 000 euro, kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (4) Notarile ja advokaadile ei kohaldata lõikest 1 ega lõikest 3 tulenevat teatamiskohustust, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

 (5) Kohustatud isikul on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehingu või ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine edasi lükata. Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, selle tegemata jätmine ei ole võimalik või võib takistada võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanija tabamist, tehakse tehing või ametitoiming või osutatakse ametiteenus ning pärast seda edastatakse teade rahapesu andmebüroole.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009]

§ 33.  Teatamiskohustuse täitmise koht ja vorm

 (1) Teave edastatakse selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil asub kohustatud isik.

 (2) Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Teatele võib lisada isiku isikusamasuse tuvastamiseks ja edastatud teabe kontrollimiseks kasutatud andmed ja vajaduse korral dokumentide koopiad.

 (4) Rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 34.  Teataja konfidentsiaalsuskohustus

 (1) Kohustatud isikul, juriidiliseks isikuks oleva kohustatud isiku struktuuriüksusel, juhtorgani liikmel ja töötajal on keelatud isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat ja esindajat teavitada nende kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatest ning rahapesu andmebüroo poolt § 40 või 41 alusel tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest. Kohustatud isik võib teavitada isikut rahapesu andmebüroo poolt talle seatud konto käsutamise või muust piirangust pärast seda, kui rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutus on täidetud.

 (2) Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka kolmandale isikule teabe andmise puhul, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (3) Kohustatud isik võib kolmandale isikule anda teavet juhul, kui:
 1) kolmas isik tegutseb § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohustatud isikuga samas konsolideerimisgrupis või finantskonglomeraadis ja ettevõtja asub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatutega võrdväärsed nõuded, nende täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet ning ametisaladuse hoidmiseks ja isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivatega võrdväärseid nõudeid;
 2) kolmas isik tegutseb notari, advokaadi või audiitori kutsealal kohustatud isikuga ühes ja samas juriidilises isikus või struktuuris, millel on ühised omanikud, juhtimis- või sisekontrollisüsteem;
 3) lõikes 1 nimetatud teave on sama isiku ja sama tehingu kohta, millega on puutumus mitmel kohustatud isikul, ja teavet antakse krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, notari, advokaadi või audiitori poolt samal majandus- või kutsealal tegutsevale isikule, kes asub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatutega võrdväärsed nõuded, nende täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet ning ametisaladuse hoidmiseks ja isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivatega võrdväärseid nõudeid.

 (4) Lõike 3 kohaselt vahetatud teavet võib kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel.

 (5) Lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti juhtudel, kui notar, advokaat või audiitor püüab oma klienti veenda hoiduma õigusvastastest tegudest.

§ 35.  Vastutusest vabastamine

 (1) Kohustatud isik, tema töötaja, esindaja ja tema nimel tegutsenud isik ei vastuta käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisel tehingu tegemata jätmisest või mittetähtaegsest tegemisest tuleneva kahju eest, mis tekitatakse majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalevale isikule seoses rahapesu andmebüroole terrorismi rahastamise või rahapesu kahtlusest heas usus teatamisega, samuti kahju eest, mis tekitatakse majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalevale isikule või kliendile seoses kestvuslepingu ülesütlemisega § 27 lõikes 3 sätestatud alusel.

 (2) Kohustatud isiku poolt heas usus §-st 32 tuleneva teatamiskohustuse täitmist ning asjakohase teabe edastamist ei käsitata seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisena ning teatamiskohustust täitnud isiku suhtes ei kohaldata teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

 (3) Notari ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel on notar vabastatud notariaadiseaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

4. peatükk RAHAPESU ANDMEBÜROO 

§ 36.  Rahapesu andmebüroo

 (1) Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus.

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor nimetab rahapesu andmebüroo juhi ametisse peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal ettepanekul viieks aastaks.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

 (3) Politsei- ja Piirivalveamet tagab rahapesu andmebüroole seadusega ette nähtud ülesannete täitmiseks piisavad vahendid.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 37.  Rahapesu andmebüroo ülesanded

 (1) Rahapesu andmebüroo ülesanded on:
 1) vastavalt §-dele 32 ja 33 saadud teabe kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Selle käigus kontrollitakse, kas rahapesu andmebüroole edastatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude, samuti terrorismi rahastamise vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks;
 2) rahapesu andmebüroole andmeid esitanud isiku teavitamine tema esitatud andmete kasutamise kohta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkidel, lähtudes vajadusest parandada teatamiskohustuse täitmist kohustatud isikute poolt;
 3) kriminaaltulu jälitamine ning seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine;
 4) järelevalve teostamine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
 5) rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning vastavate statistiliste andmete analüüsimine, koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas;
 6) koostöö kohustatud isikute ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel;
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]
 7) kohustatud isikute, uurimisasutuste, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes;
 8) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt §-le 46;
 9) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine;
[RT I 2010, 26, 129 - jõust. 05.10.2010]
 10) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine;
 11) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Rahapesu andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud seotud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele.

§ 38.  Rahapesu andmebüroo haldusaktid

 (1) Rahapesu andmebüroo teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte.

 (2) Käesoleva seaduse § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (3) Rahapesu andmebüroo haldusaktile kirjutab alla rahapesu andmebüroo juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik. Kui alla kirjutab volitatud ametnik, märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning koht, kus nimetatud dokumendiga on võimalik tutvuda.

 (4) Haldusakti täitmata jätmisel võib rahapesu andmebüroo rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Haldusakti täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär esimesel korral 1300 eurot, järgmistel kordadel 6000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Rahapesu andmebüroo antud haldusakti või sooritatud toimingu peale esitatakse kaebus halduskohtule.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 39.  Rahapesu andmebüroo juhendid

 (1) Rahapesu andmebürool on õigus anda soovituslikke juhendeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide selgitamiseks.

 (2) Rahapesu andmebüroo annab juhendi rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta.

 (3) Rahapesu andmebüroo annab juhendi terrorismi rahastamise tunnuste kohta. Juhend kooskõlastatakse eelnevalt Kaitsepolitseiametiga.

 (4) Rahapesu andmebüroo juhendid avalikustatakse rahapesu andmebüroo veebilehel.

§ 40.  Tehingu peatamine, vara käsutamise piiramine ja vara riigi omandisse kandmine

 (1) Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumi peetavas registris, liiklusregistris, ehitusregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 ööpäevaks.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

 (2) Enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal. Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (3) Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui:
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]
 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta;
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]
 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks.

 (31) Täite- või pankrotimenetluses ei või arestida ega võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud käsutuspiirang.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (4) Kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral tõendamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on rahapesu andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (5) Pädev asutus teatab pärast käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud materjalide esitamist rahapesu andmebüroole viivitamata vara arestimisest, mittearestimisest ja arestist vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui vara arestitakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, on rahapesu andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse jõustumist viivitamata lõpetama.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (6) Kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal, kelle suhtes vara käsutamise piiramiseks loa andmist otsustatakse, on õigus esitada halduskohtule seletus määratud tähtajaks.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (7) Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Halduskohus otsustab loa andmise kohtuistungil. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Vara väärtusele vastava summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 41.  Täiendava teabe nõudmine

 (1) Rahapesu andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet Finantsinspektsioonilt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta.

 (2) Ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe, ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas jälitustegevuse käigus kogutud teavet, kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab rahapesu andmebürool olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik nõusolek.

 (4) Rahapesu andmebürool on õigus ettekirjutuse alusel saada kolmandalt isikult teavet rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, sealhulgas mis tahes andmekandjal raamatupidamisdokumente kolmandalt isikult, kelle seos uuritava tehinguga selgus kontrolli või analüüsi käigus.

 (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata advokaadi suhtes, välja arvatud juhul, kui advokaadi poolt rahapesu andmebüroole esitatud teade ei vasta kehtestatud nõuetele, kui teatele ei ole lisatud nõutavaid dokumente või kui lisatud dokumendid ei ole nõuetekohased.

§ 42.  Andmete ristkasutus

  Rahapesu andmebürool on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus esitada päringuid ja saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

§ 43.  Andmete kasutamise piirangud

 (1) Juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ning selle töötlemise õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul.

 (2) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokurörile, uurimisasutusele ja kohtule.

 (3) Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või rahapesu andmebüroo algatusel, kui see on vajalik rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks. Rahapesu andmebürool on õigus tema algatusel edastatud andmete kasutamisele kehtestada piiranguid, mille järgimine on andmete kasutajale kohustuslik.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

 (4) Rahapesu andmebüroo võib teavitada Finantsinspektsiooni krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt käesoleva seaduse nõuete rikkumisest või edastada Finantsinspektsioonile vastava taotluse alusel rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid, kui see on vajalik Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (5) Rahapesu andmebüroo ei edasta teatamiskohustust täitnud isiku, kohustatud isiku juhtorgani liikme ega töötaja isikuandmeid.

 (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra.

§ 44.  Rahapesu andmebüroo ametnikule esitatavad nõuded

 (1) Rahapesu andmebüroo ametnikuks võib nimetada isiku, kellel on laitmatu reputatsioon, vajalikud kogemused, võimed ja haridus ning kõrged kõlbelised omadused.

 (2) Rahapesu andmebüroo ametnik on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist.

§ 45.  Rahapesu andmebüroo ja Kaitsepolitseiameti koostöö

 (1) Rahapesu andmebüroo ja Kaitsepolitseiamet teevad terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute uurimisel koostööd vastastikuse ametiabi ja teabevahetuse kaudu.

 (2) Kaitsepolitseiameti peadirektor nimetab kontaktisiku, kellel on rahapesu andmebüroo ametnikuga võrdsed õigused saada teavet kõigist terrorismi rahastamise kahtlusega teadetest ning teha vajaduse korral ettepanekuid täiendava teabe nõudmiseks.

 (3) Kaitsepolitseiameti kontaktisikule kohaldatakse § 37 lõike 1 punktides 1, 6 ja 7, §-s 41, § 43 lõigetes 1–5 ja § 44 lõikes 2 sätestatut.

 (4) Kaitsepolitseiameti kontaktisikul on õigus teostada §-s 48 sätestatud järelevalvet koos rahapesu andmebürooga.

§ 46.  Rahvusvaheline infovahetus

  Rahapesu andmebürool on õigus vahetada informatsiooni ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvate välisriigi asutustega.

5. peatükk JÄRELEVALVE KORRALDUS 

§ 47.  Järelevalveasutused

 (1) Kohustatud isikute poolt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet rahapesu andmebüroo, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teostab järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud korras.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (3) Eesti Advokatuuri (edaspidi advokatuur) juhatus teostab järelevalvet advokatuuri liikmete poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesolevas peatükis sätestatut.

 (4) Justiitsministeerium teostab järelevalvet notarite poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle notariaadiseaduse alusel, arvestades käesolevas peatükis sätestatut. Justiitsministeerium võib järelevalve teostamise delegeerida Notarite Kojale.

 (5) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus, Justiitsministeerium ja Notarite Koda teevad rahapesu andmebürooga koostööd, lähtudes käesoleva seaduse eesmärkidest.

 (6) Järelevalveasutustel on õigus vahetada informatsiooni ja teha koostööd teiste riikide järelevalveasutustega, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud ülesannetest.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 471.  Riikliku järelevalve erimeetmed

 (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda kohustatud isiku asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi üksnes kontrollitava isiku või tema esindaja juuresolekul.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 48.  Haldusjärelevalve teostaja õigused
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta. Haldusjärelevalve teostajal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve teostajal õigus:
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse;
 2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult, tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt.

 (3) Haldusjärelevalve teostajal on õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli teostamata.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 49.  Järelevalve teostaja kohustused

 (1) Kui Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus, Justiitsministeerium või Notarite Koda tuvastab järelevalvet teostades olukorra, mille tunnused osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise põhjendatud kahtlusele, teatab ta sellest § 33 lõike 4 alusel kehtestatud korras viivitamata rahapesu andmebüroole.

 (2) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus ja Justiitsministeerium on kohustatud esitama rahapesu andmebüroole hiljemalt 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal:
 1) läbiviidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud kohustatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa;
 2) järelevalve teostamisel avastatud rikkumiste ja karistatud isikute arvu ning karistuste õigusliku aluse kohta kohustatud isikute kaupa.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

§ 50.  Kontrolli tulemuste kajastamine

 (1) Järelevalve teostaja on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe nädala jooksul kontrolli tegemisest arvates.

 (2) Kontrolli aktis peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) kontrolltoimingu nimetus;
 2) akti koostaja ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi;
 3) akti koostamise koht ja kuupäev;
 4) viide kontrollimise aluseks olnud sättele;
 5) kontrollimise juures viibinud kontrollitava esindaja või hoone või ruumi valdaja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
 6) kontrollimise juures viibinud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
 7) kontrollimise algus- ja lõpuaeg ning tingimused;
 8) kontrollimise käik ja tulemused vajaliku üksikasjalikkusega.

 (3) Kontrolli aktile kirjutab alla selle koostaja. Kontrolli akt jääb järelevalveametnikule ning selle koopia jääb kontrollitud isikule või tema esindajale.

 (4) Kontrollitaval on õigus seitsme päeva jooksul kontrolli akti kättesaamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 51.  Järelevalve rahapesu andmebüroo tegevuse üle

 (1) Kontrolli rahapesu andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teostab Andmekaitse Inspektsioon.

 (2) Teenistuslikku järelevalvet rahapesu andmebüroo tegevuse seaduslikkuse üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.

 (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ja tema volitatud ametnikul on õigus rahapesu andmebüroos registreeritud andmetega tutvuda teenistusliku järelevalve teostamiseks vajalikus ulatuses.

 (4) Teenistuslikku järelevalvet teostava ametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 5 sätestatud piirangut ja § 44 lõikes 2 sätestatud kohustust.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

6. peatükk TEGEVUSLUBA 
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 52.  Loakohustus

 (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
 1) finantseerimisasutusena tegutsemine;
 2) usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutamine;
 3) valuutavahetusteenuse osutamine;
 4) alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine;
 5) pandimajateenuse osutamine;
 6) väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuost või hulgimüük.

 (2) Loakohustust ei ole isikul, kellel on:
 1) Finantsinspektsiooni tegevusluba või
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba, mille alusel on õigus tegutseda Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt, ning sellisest tegevusest on teavitatud Finantsinspektsiooni.
[RT I, 11.03.2016, 1 - jõust. 21.03.2016]

 (3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
 1) teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress;
 2) teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta;
 3) juriidilisest isikust ettevõtja tegeliku kasusaaja nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress;
 4) kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress;
 5) juriidilisest isikust teenusepakkuja juhtorgani liikme ja prokuristi nimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht ning elukoha aadress, kui teenusepakkuja ei ole Eesti äriregistris registreeritud ettevõtja;
 6) käesoleva seaduse § 29 ja § 30 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 6 loetletud erikohustustega isikute puhul rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 13 lõike 6 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise kord;
 7) käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 või § 29 lõikes 4 nimetatud kontaktisiku nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
 8) vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 13 lõikele 6 ettevõtja määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
 9) kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostille’iga), kui välislepingust ei tulene teisiti.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

 (4) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, esitab ta tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud andmed selle tütarettevõtja kohta.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 521.  Tegevusloa taotlemine

  Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus rahapesu andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 522.  Tegevusloa kontrolliese

  Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
 1) temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegeliku kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase, rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime pandud kuriteo eest;
 2) ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 3 alusel määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 3) ettevõtja tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat tegevusluba, vastab käesoleva seaduse § 522 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 523.  Majandustegevuse muutmise kavatsuse teatele dokumentide lisamise kohustus

  Kui ettevõtja esitab majandustegevuse muutmise kavatsuse teate enda, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku muutumise kohta, siis tuleb teatele lisada käesoleva seaduse § 52 lõike 3 punktis 9 nimetatud dokument, kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja või tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 524.  Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus

  Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, kõik käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud andmed vastava tütarettevõtja kohta ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6 sätestatud andmed.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 525.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus rahapesu andmebüroo käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtjale on andnud tegevusloa Finantsinspektsioon.
[RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]

§ 53. – § 56. [Kehtetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7. peatükk VASTUTUS 

§ 57.  Isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmine

 (1) Kohustatud isiku, tema juhtorgani liikme või tema töötaja poolt käesolevas seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 571.  Teabe hankimise nõuete rikkumine

 (1) Kohustatud isiku, tema juhtorgani liikme või tema töötaja poolt ärisuhte või tehingu eesmärgi ning olemuse kohta teabe hankimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 572.  Hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise nõuete rikkumine

 (1) Kohustatud isiku, tema juhtorgani liikme või tema töötaja poolt hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise nõuete rikkumise või kohaldamata jätmise eest, sealhulgas kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 573.  Anonüümse konto või hoiuraamatu avamine

 (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt anonüümse konto või hoiuraamatu avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 58.  Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 59.  Kohustusliku informatsiooni esitamata jätmine ja esitamisega viivitamine

  Kohustatud isiku töötaja poolt kontaktisikule või juhile käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni esitamata jätmise või esitamisega tahtliku viivitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 591.  Ärisuhte pideva jälgimise kohustuse rikkumine

 (1) Kohustatud isiku või tema töötaja poolt käesolevas seaduses sätestatud ärisuhte jälgimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 60.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, valuutavahetuse või muust tehingust, kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 61.  Ebaseaduslik teavitamine rahapesu andmebüroole edastatud andmetest

 (1) Kohustatud isiku juhi, kontaktisiku või muu töötaja või järelevalve asutuse töötaja poolt isiku või isiku tegeliku kasusaaja ebaseadusliku teavitamise eest tema kohta rahapesu andmebüroole esitatud teatest või andmetest või tema kohta rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 62.  Sisemiste turvameetmete rakendamata jätmine

 (1) Kohustatud isiku juhi poolt hoolsusmeetmete, rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise, teabe kogumise ja andmete säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise protseduurireeglite kehtestamata jätmise eest, samuti krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhi poolt kontaktisiku määramata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 621.  Korrespondentpanganduse nõuete rikkumine

 (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutusega korrespondentsuhte loomise eest käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2009, 61, 401 - jõust. 26.12.2009]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 63.  Makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumine
[Kehtetu - RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

§ 64.  Registreerimiskohustuse rikkumine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 641.  Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse rikkumine

  Finantseerimisasutusele, kelle üle Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujale, valuutavahetusteenuse pakkujale, alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujale, pandimajapidajale, väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetalli ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevale isikule kehtestatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumise kavatsusest mitteteatamisel või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 65.  Menetlus

 (1) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Paragrahvides 57–641 nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ja Finantsinspektsioon.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 66.  Pandimajapidaja, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja ning finantseerimisasutuse registreerimiskohustuse jõustumine

  Pandimajapidaja, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja ning finantseerimisasutuse suhtes, kelle üle Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse § 2 alusel, jõustub käesoleva seaduse 6. peatükk 2008. aasta 15. juunil.

§ 661.  Väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga tegeleva isiku registreerimiskohustus

  Enne käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punkti 7 jõustumist väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelenud isik peab oma tegevuse viima vastavusse käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punkti 7 nõudega 2012. aasta 1. septembriks.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 662.  Käesoleva seaduse § 36 lõike 2 rakendamine

  Käesoleva seaduse 2012. aasta 18. aprillil vastuvõetud redaktsiooni jõustumisel ametis olev rahapesu andmebüroo juht loetakse nimetatud redaktsiooni jõustumisest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks.
[RT I, 08.05.2012, 1 - jõust. 18.05.2012]

§ 663.  Käesoleva seaduse 2016. aasta 15. juunil vastuvõetud redaktsiooni kohta järelanalüüsi tegemine

  Rahandusministeerium analüüsib 2017. aasta 31. detsembriks käesoleva seaduse 2016. aasta 15. juunil vastuvõetud redaktsioonis sätestatud ärisuhte loomisel kohustusliku protseduurireeglina läbiviidava reaalajas intervjuu nõude rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab ettepanekud õigusaktide muutmiseks Riigikogu rahanduskomisjonile.
[RT I, 06.07.2016, 2 - jõust. 16.07.2016]

§ 67. – § 72. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15–36);
direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta (ELT L 214, 4.08.2006, lk 29–34)