HALDUSÕIGUSEelarve

Teksti suurus:

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (lühend - STS2007_2013)

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.06.2015, 52

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus

Vastu võetud 07.12.2006
RT I 2006, 59, 440
jõustumine 01.01.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.06.2008RT I 2008, 24, 15714.06.2008, osaliselt 01.01.2009
10.06.2009RT I 2009, 34, 22701.07.2009
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
13.01.2011RT I, 03.02.2011, 113.02.2011, osaliselt 01.01.2012
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, osaliselt 01.07.2015

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise riikliku ja haldusjärelevalve alused ning vaidemenetluse korra.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse Euroopa Liidu nõukogu (edaspidi nõukogu) määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artikli 32 lõike 5 kohaselt Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) kinnitatud rakenduskava alusel struktuuritoetuseks eraldatavate vahendite andmisel ja kasutamisel.

 (3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi Euroopa territoriaalne koostöö) eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 4, §-des 5 ja 14, § 21 lõikes 1, §-s 22, § 25 lõigetes 1, 2, 4, 5, 7 ja 8, §-s 26, § 27 lõigetes 1–5, §-s 28, § 30 lõigetes 2 ja 3, § 31 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 4, §-des 32 ja 33 ning 8. peatükis sätestatut.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1–14), alusel elluviidava piiriülese koostöö ühise rakenduskava puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 5, §-s 14, § 21 lõikes 1, §-s 22, § 26 lõigetes 22, 4, 6, 8 ja 9, § 27 lõigetes 1, 2 ja 5, §-s 28, § 31 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 4 ning 8. peatükis sätestatut.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud rakenduskavade raames elluviidava projekti Eesti-poolsele partnerile laieneb käesolevas seaduses toetuse saaja kohta sätestatu.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (5) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva seaduse tähenduses:
 1) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1638/2006 nimetatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]
 2) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud;
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]
 3) omafinantseering on toetuse saaja või partneri rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 4) meede on tegevuste kogum, mida rakendatakse rakenduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks;
 5) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 6) projekti abikõlblikkuse periood on kas toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas, programmis, programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus või meetme tingimustes sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad;
 7) struktuuritoetuse ja omafinantseeringu audit (edaspidi audit) on nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 71 lõikes 2 sätestatud tegevus;
 8) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on füüsiline või juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
 9) toetuse saaja on füüsiline või juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud või kes on toetuse saaja meetme tingimustes, programmis, programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus, Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavas, selle lisades või Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (edaspidi ENPI) ühises rakenduskavas sätestatu kohaselt;
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]
 10) partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses või programmis nimetatud füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teeb projekti või programmiga toetatavaid tegevusi ja abikõlblikke kulusid.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011, rakendatakse tagasiulatuvalt 2009. aasta 1. juulist.]

§ 3.  Riiklik strateegiline raamistik ja rakenduskavad

 (1) Toetuse andmise ja kasutamise üldised alused sätestatakse riiklikus strateegilises raamistikus nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 27 lõike 1 tähenduses ja rakenduskavades nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 2 punkti 1 tähenduses.

 (2) Riikliku strateegilise raamistiku ja selle muudatused kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Komisjon teeb riikliku strateegilise raamistiku kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 28 lõikes 3 nimetatud otsuse.

 (3) Rakenduskava ja selle muudatused kiidab heaks Vabariigi Valitsus ning need kinnitab vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 32 lõikes 5 sätestatule komisjon.

 (4) Euroopa territoriaalse koostöö puhul kiidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), artikli 12 kohase rakenduskava heaks Vabariigi Valitsus ja rakenduskava muudatused kiidab heaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjon. Rakenduskava ja selle muudatused kinnitab vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 32 lõikes 5 sätestatule komisjon.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (5) ENPI puhul kiidab komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad (ELT L 210, 10.08.2007, lk 10–25), artikli 4 kohase ühise rakenduskava heaks Vabariigi Valitsus ja rakenduskava muudatused kiidab heaks komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 11 lõikes 1 nimetatud ühine seirekomitee. Rakenduskava ja selle muudatused kinnitab vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 5 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 3 sätestatule komisjon.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

§ 4.  Struktuuritoetuse register

 (1) Struktuuritoetuse register (edaspidi register) on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (2) Registrisse kogutakse statistilist ja finantsteavet, mille põhjal:
 1) peetakse toetuse andmise ja kasutamise arvestust komisjonile vajalike andmete esitamiseks;
 2) peetakse toetuse andmise ja kasutamise arvestust toetuse andmise ja kasutamise juhtimiseks ning riiklikuks ja haldusjärelevalveks;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 3) tehakse toetuse väljamakseid.

 (3) Registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

 (4) Registri kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 5.  Dokumentide säilitamine

  Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente säilitatakse paberkandjal või elektrooniliselt vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse määratud tähtpäevani.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

2. peatükk TOETUSE ANDMISE KORRALDAJAD 

§ 6.  Akrediteerimine ja volituse andmine

 (1) Akrediteerimine on rakendusüksuse ülesannete täitmise eelduseks olev eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide tunnistamine nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 58 sätestatud nõuetele vastavaks.

 (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab rakendusasutus või korraldusasutus, akrediteeritakse teda rakendusüksuse ülesannete täitmise osas.

 (3) Otsuse akrediteerimise või mitteakrediteerimise kohta teeb Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku alusel.

 (4) Koos akrediteerimise otsuse tegemisega volitab Vabariigi Valitsus akrediteeritavat täitma rakendusüksuse ülesandeid.

 (5) Akrediteerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 7.  Korraldusasutus

 (1) Korraldusasutus nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 59 lõike 1 punkti a tähenduses on Vabariigi Valitsuse nimetatud ministeerium.

 (2) Korraldusasutuse ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on:
 1) rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemide vastavuse tagamine nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 58 ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning puuduste esinemise korral vajalike abinõude kasutusele võtmine;
 2) rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse koostamine ja komisjonile esitamine vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 71 sätestatule;
 3) registri vastutava töötleja ülesannete täitmine andmekogude seaduse tähenduses;
 4) muud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud ülesanded.

 (3) Korraldusasutuse ülesannete täitmiseks on korraldusasutuse volitatud isikul õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste toetuse andmise ja kasutamisega ning toetuse saajate toetuse kasutamisega seotud dokumente.

§ 8.  Makseasutus

 (1) Makseasutus nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 59 lõike 1 punkti b tähenduses on Vabariigi Valitsuse nimetatud ministeerium. Makseasutus täidab nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 61 nimetatud ja muid käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud ülesandeid.

 (2) Makseasutuse ülesannete täitmiseks on makseasutuse volitatud isikul õigus kontrollida korraldusasutuse, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente.

§ 9.  Auditeeriv asutus

 (1) Auditeeriv asutus nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 59 lõike 1 punkti c tähenduses on Vabariigi Valitsuse nimetatud ministeerium. Auditeeriv asutus täidab nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 62, artikli 88 lõikes 2 ja artiklis 98 nimetatud ning muid käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud ülesandeid.

 (2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeeriva asutuse volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida korraldus- ja makseasutust, rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse saajaid. Nimetatud asutused ja isikud peavad võimaldama auditi tegemist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikule esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu andmetele ja dokumentidele ning lubama viibida toetuse andmise ja kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil.

 (3) Auditi tegemise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis e nimetatud lõpetamise deklaratsiooni ning artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktis iii nimetatud osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 10.  Rakendusasutus

 (1) Rakendusasutus on Vabariigi Valitsuse nimetatud ministeerium või Riigikantselei.

 (2) Rakendusasutuse ülesanded on:
 1) meetme väljatöötamine ja kinnitamine;
 2) meetme rakendamiseks rahaliste vahendite planeerimine;
 3) toetuse andmise põhimõtete väljatöötamine ja vastavate õigusaktide kehtestamine;
 4) rakendusüksuste nõustamine meetme rakendamisel;
 5) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
 6) muud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud ülesanded.

§ 11.  Rakendusüksus

 (1) Rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse nimetatud ja käesoleva seaduse § 6 lõike 4 kohaselt rakendusüksuse ülesandeid täitma volitatud valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik.

 (2) Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmib rakendusasutus rakendusüksuse ülesannete täitmiseks halduslepingu (edaspidi haldusleping) halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

 (3) Rakendusüksuse ülesanded on:
 1) toetuse saamise võimalustest teavitamine;
 2) toetuse taotluste menetlemine;
 3) taotlejale ja toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
 4) toetuse andmise ning kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
 5) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
 6) muud talle käesoleva seadusega, selle alusel antud õigusaktidega või halduslepinguga pandud ülesanded.

 (4) Kui vastavalt meetme tingimustele, programmile või halduslepingule täidab rakendusüksuse ülesandeid rakendusasutus või korraldusasutus, kohaldatakse talle nende ülesannete täitmisel käesolevas seaduses rakendusüksuse kohta sätestatut.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus või rakendusüksuse ülesandeid täitev rakendusasutus või korraldusasutus ei täida talle pandud rakendusüksuse ülesandeid, otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul isiku või asutuse volituste peatamise, jätkamise või lõpetamise ning rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

3. peatükk TOETUSE ANDMINE 

§ 12.  Toetuse andmise üldpõhimõtted

 (1) Toetust võib anda tagastamatu või tagastatava toetusena. Toetust võib anda projektile, mille toetamise vajadus toetuse andmise otsustamise hetkel on põhjendatud ja mis aitab kaasa rakenduskavas nimetatud eesmärkide saavutamisele.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Toetust antakse avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi alusel.

 (3) Toetuse andmine laenuna või laenu tagatisena toimub ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Meetme tingimused kehtestab rakendusasutuse juht. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab meetme tingimused Vabariigi Valitsus. Meetme tingimustes sätestatakse meetme rakendamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

 (5) Meetme tingimused või programm kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ministriga. Programmi muudatus kooskõlastatakse, juhul kui muutub programmi eesmärk, sealhulgas alaeesmärk, või toetuse määr või kui kogu eelarve suureneb või väheneb.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

§ 13.  Meetme tingimused avatud taotlemisel

  Toetuse andmiseks avatud taotlemise alusel sätestatakse meetme tingimustes:
 1) toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused;
 2) abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud;
 3) toetuse maksimaalne määr ja omafinantseeringu vajaduse korral selle minimaalne määr;
 4) vajaduse korral võimalus võtta taotlusi vastu konkreetse tegevuse, piirkonna, sihtrühma või meetme eelarve osa kohta;
 5) taotlejale esitatavad nõuded;
 6) toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) esitatavad nõuded;
 7) taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord, sealhulgas hindamise miinimumkriteeriumid, ning vajaduse korral nõuded hindamisse kaasatud isikutele;
 8) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord;
 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord;
 10) toetuse saaja kohustused;
 11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning vajaduse korral aruannete vormid;
 12) toetuse väljamaksete tegemise kord;
 13) elektroonilise andmeside kaudu edastatavatele dokumentidele vajaduse korral esitatavad lisanõuded;
 14) hangete tegemise nõuded, kui toetuse saaja või partner ei pea lähtuma riigihangete seadusest.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

§ 14.  Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused

 (1) Taotlejale võib meetme tingimustes kehtestada järgmisi nõudeid:
 1) taotleja on maksevõimeline;
 2) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik;
 3) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid;
 4) taotleja on perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]
 5) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
 6) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
 7) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]
 8) taotleja täidab keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõudeid;
 9) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on Eestis;
 10) taotleja või taotlejas osalust omava isiku juriidilisele vormile esitatavad nõuded;
 11) taotleja vastaval alal tegutsemise ajale esitavad nõuded;
 12) taotleja vastab muudele meetme tingimustes, Euroopa territoriaalse koostöö puhul rakenduskavas või ENPI puhul ühises rakenduskavas sätestatud nõuetele.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (2) Taotleja on kohustatud:
 1) esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet meetme tingimustes sätestatud vormis ja tähtajal;
 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 3) taotluse menetlejat viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 4) tõendama taotluse menetleja nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu.

§ 15.  Taotlusele esitatavad nõuded

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
 2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele;
 3) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra;
 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
 51) taotluses on partneri kaasamisel nimetatud partner ja tema panus projekti;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 7) taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga, digitaalallkirjaga või taotluse esitaja on tuvastatud muul meetme tingimustes ettenähtud elektroonsel viisil.

 (2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

 (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või meetme tingimustes sätestatud nõuetele;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
 4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

 (4) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta olulistele vorminõuetele.

§ 16.  Taotluse hindamine ja rahuldamine

 (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindavad kompetentsed, taotleja suhtes erapooletud ja meetme tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Rakendusüksus teeb hindamistulemuste põhjal otsuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise kohta (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust hindamata, kui:
 1) taotleja ei vasta vähemalt ühele meetme tingimustes taotlejale esitatavale nõudele;
 2) taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

 (21) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust hindamata ka, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus:
 1) ei pidanud taotluse menetlemise aastale eelnenud aastal kinni kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest või ületab viimaste teadaolevate andmete kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära;
 2) ületab projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava kohustusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära;
 3) ei oma finantssuutlikkust projekti omafinantseeringu tagamiseks. Projekti omafinantseeringu tagamise finantssuutlikkuse väljaselgitamiseks liidetakse eelarveaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahele tulu põhivara ja finantsvara müügist, põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseering, finantstulu ning likviidsete varade eelarveaasta alguses suunamata jääk ja lahutatakse eelarveaasta finantskulu, põhivara ja finantsvara soetus, põhivara soetamiseks antav sihtfinantseering ja võlakohustuste tasumiseks makstavad summad. Saadud summa peab katma eelarveaastaks planeeritud omafinantseeringu või selle katteks võetud kohustused jooksval eelarveaastal tagasimaksmisele kuuluva summa ulatuses. Mitmeaastase projekti puhul hinnatakse projekti omafinantseeringu tagamise finantssuutlikkust projekti elluviimise perioodi jääva iga eelarveaasta kohta, sealjuures võetakse võimaluse korral hindamise aluseks eelarveaastaks kehtestatud eelarve, selle puudumisel prognoosi alusel koostatud finantsplaan.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1–3 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise aluseid kohaldatakse, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 mõistes sõltuv üksus panustab projektis omafinantseeringusse ja toetust taotletakse projektile, millega investeeritakse infrastruktuuri või tootlikku tegevusse, välja arvatud nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks teostatavale projektile.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (23) Kui taotlejaks on käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud isik või kui see isik panustab rahaliselt teise taotleja projekti omafinantseeringusse ja omafinantseeringu katmisel esineb käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolusid, küsib rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist Rahandusministeeriumilt nendes punktides nimetatud asjaolude kohta seisukohta. Rahandusministeerium võib seisukoha kujundamiseks küsida kohaliku omavalitsuse üksuselt finantsteavet, vajaduse korral ka eelseisvate eelarveaastate kohta.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (24) Kui taotluse menetlemise ajal esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud asjaolud, kuid projekti on võimalik ellu viia meetme tingimustes sätestatud abikõlblikkuse perioodil, tehakse taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega. Otsuses määratakse tähtpäev, mis ajaks tuleb kõrvaldada käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud asjaolud.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (3) Kui taotlus ei vasta meetme tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (4) Vastavalt meetme tingimustes sätestatule rahuldatakse:
 1) hindamiskriteeriumide alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus,
 2) hindamiskriteeriumide alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused,
 3) kõik taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele, või
 4) kõik taotlused, mille hindamistulemused ületavad meetme tingimustes sätestatud lävendi.

 (5) Hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste korral meetme tingimustes sätestatu kohaselt taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr, või ajaliselt varem esitatud taotlust või heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku. Meetme tingimustes võib nimetada muu eelistuse aluse, mis aitab kaasa projekti või meetme eesmärkide saavutamisele.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (6) Kui meetme tingimustes sätestatud lävendit ületavate taotluste maht on suurem kui meetme eelarve vabade vahendite jääk, rahuldatakse ajaliselt varem esitatud taotlus.

§ 17.  Taotluse osaline ja järgmiste aastate vahendite arvel rahuldamine

 (1) Meetme tingimustes võib ette näha, et kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse meetme järgmiste aastate eelarvete vahendite arvel, nähakse taotluse rahuldamise otsuses kõrvaltingimusena ette otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise võimalus, kui toetuse väljamaksmise aasta eelarves vahendid toetuse maksmiseks puuduvad.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta või selle kehtetuks tunnistada taotluse rahuldamise otsuse teinud isiku või asutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

 (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta ainult meetme tingimustes sätestatud tingimustel ja korras, teavitades sellest eelnevalt rakendusüksust.

 (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus;
 2) muutmist vajab projekti tegevuste algus- või lõppkuupäev või projekti abikõlblikkuse periood;
 3) muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve;
 4) muutmist vajavad toetuse väljamaksmise tähtajad;
 5) meetme tingimustes või toetuse saaja avalduses nimetatud muu asjaolu.

 (4) Meetme tingimustes sätestatud korras võib põhjendatud juhtudel taotluse rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord siis, kui:
 1) projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise tõttu või
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 2) projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud.

 (41) Tehnilise abi projekti toetuse summat võib muuta iga-aastases riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse summa suurendamisel peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) meetme eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist;
 2) toetuse summat suurendatakse maksimaalselt 30 protsendi võrra toetuse esialgse summaga võrreldes;
 3) toetuse summa suurendamisel toetuse määr ei suurene.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. detsembriks;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 19.  Toetuse andmine investeeringute kava alusel

 (1) Riikliku või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 39 tähenduses suurprojektide kohta võib rakendusasutus koostada investeeringute kava, mis koosneb projektide nimekirjast või eelistusnimekirjast ning milles on märgitud vähemalt projektide hinnanguline maksumus, projektidele antava toetuse maksimaalne määr ning projektide rakendamise eeldatavad alustamise ja lõpetamise tähtpäevad. Investeeringute kava koostamisel lähtutakse meetme tingimustes sätestatust. Meetme tingimustes sätestatakse tegevus või muu toiming, mille korral loetakse projektide rakendamine alanuks.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Investeeringute kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

 (3) Suurprojektide komisjonile esitamise korraldab rakendusasutus.

 (4) Toetuse andmiseks investeeringute kava alusel sätestatakse meetme tingimustes:
 1) toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused;
 2) abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud;
 3) toetuse maksimaalne ja omafinantseeringu minimaalne määr;
 4) investeeringute kava koostamise ja muutmise kord, sealhulgas investeeringute kavaga kinnitatavate projektide valimisel nende valimise tingimused ja kord;
 5) suurprojektide komisjonile esitamise kord;
 6) investeeringute kavaga kinnitatud projektide elluviimise ja muutmise tingimused ja kord;
 7) toetuse saaja kohustused;
 71) hangete tegemise nõuded, kui toetuse saaja või partner ei pea lähtuma riigihangete seadusest;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 8) toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja kord ning vajaduse korral aruannete vormid;
 9) toetuse väljamaksete tegemise kord.

 (5) Meetme tingimustes sätestatud tingimustel ja korras võib põhjendatud juhtudel investeeringute kavaga kinnitatud projekti muutmisel projektile antava toetuse summat suurendada.

§ 20.  Toetuse andmine programmi alusel

 (1) Rakendusasutus võib rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada programmi, mis koosneb vähemalt programmi eesmärkide ja tegevuste kirjeldusest ning programmi eelarvest.

 (2) Täies ulatuses või osaliselt programmi alusel elluviidavate meetmete nimekirja, sealhulgas osaliselt programmi alusel elluviidava meetme puhul meetmest programmile antava toetuse suuruse, kinnitab Vabariigi Valitsus rakendusasutuse ettepanekul.

 (3) Programmi viib ellu rakendusasutus või tema volitatud isik või asutus. Juriidilise isikuga sõlmib rakendusasutus programmi elluviija ülesannete täitmiseks halduslepingu.

 (4) Programmile kohaldatakse käesolevas seaduses projekti kohta sätestatut, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 14, 15, 17 ja 18 sätestatut.

 (5) Programmi elluviijale kohaldatakse käesolevas seaduses toetuse saaja kohta sätestatut, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 18 sätestatut.

 (6) Toetuse andmiseks programmi alusel sätestatakse meetme tingimustes või programmis:
 1) toetuse andmise sihtgrupp, kui on vajalik seda määrata;
 2) abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud;
 3) vajaduse korral programmi koostamise kord;
 4) programmi elluviija valimise korral tema valimise tingimused ja kord;
 5) programmi elluviija kohustused;
 51) partneri kaasamisel tema nimi, kaasamise põhjendus ja partneri panus programmi;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 52) hangete tegemise nõuded, kui programmi elluviija või partner ei pea lähtuma riigihangete seadusest;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 6) toetuse väljamaksete tegemise kord;
 7) programmi muutmise tingimused ja kord;
 8) toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja kord ning vajaduse korral aruannete vormid.

 (7) Programmi tegevused peab olema võimalik lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (8) Põhjendatud juhtudel võib meetme tingimustes või programmis sätestatud tingimustel ja korras programmi elluviijale antavat toetust suurendada.

4. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 21.  Toetuse kasutamise üldpõhimõtted ja toetuse abikõlblikkus

 (1) Toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud.

 (2) Kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja korra, sealhulgas projektist teenitavate tulude mahaarvamise korra, kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

§ 22.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama omafinantseeringu ettenähtud määras;
 2) kasutama toetust ettenähtud tingimustel;
 3) tagama, et temal või partneril on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 4) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
 5) esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt;
 51) esitama rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–59), lisas XXIII nimetatud andmed;
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]
 6) viivitamata kirjalikult teavitama rakendusüksust või Euroopa territoriaalse koostöö või ENPI ühist tehnilist sekretariaati taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest;
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]
 7) taotlema eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
 8) võimaldama auditi, haldusjärelevalve, riikliku järelevalve või käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja, partneri või teiste projektis osalevate isikute ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 9) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
 10) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18), artikli 11 lõike 3 punktis b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 11) järgima ja tagama, et ka partner järgiks projektiga seotud hangete korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui üksnes toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja partner on, peab toetuse saaja tagama, et partner järgiks riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Kui toetuse saajale ja partnerile ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatut, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks meetme tingimustes, Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavas või ENPI ühises rakenduskavas sätestatud nõudeid;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 111) rakendama hangete tegemisel riigihangete seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades ning kui hanke eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja suurem kui riigihangete piirmäär;
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
 12) tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatule või ENPI puhul vastavalt ühises rakenduskavas sätestatule;
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011, rakendatakse tagasiulatuvalt 2007. aasta 1. jaanuarist.]
 13) näitama, et tegemist on toetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
 14) täitma muid talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 23.  Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

 (1) Toetus makstakse välja ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks.

 (2) Rakendusüksus kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest.

 (21) Rakendusüksus võib peatada toetuse väljamakse, kui tal tekib põhjendatud kahtlus toetuse saaja suutlikkuses viia projekt ellu või saavutada projekti eesmärgid, sealhulgas toetuse saaja suure maksuvõlgnevuse tõttu. Rakendusüksus võib enne väljamakse tegemist maksuvõlgnevuse suuruse tuvastamiseks küsida maksuhalduri tõendit.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (3) Makseasutus võib rakendusüksuse teostatavaid toetuse väljamakseid täiendavalt kontrollida. Kui kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata rakendusüksust. Toetuse väljamaksmise tähtaega võib pikendada täiendava kontrolli või puuduste kõrvaldamiseks vajamineva aja võrra.

 (4) Toetuse väljamaksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (41) Toetus makstakse välja toetuse saaja või partneri tasutud kuludokumentide alusel.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (42) Enne kuludokumentide tasumist võib toetuse väljamakse teha projekti elluviimisega seotud liisingulepingu alusel.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 01.01.2009]

 (43) Enne kuludokumentide tasumist, tingimusel et omafinantseering on tasutud, võib toetuse väljamakse teha:
 1) toetuse andmisel Ühtekuuluvusfondist;
 2) toetuse andmisel regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamiseks;
 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel, kui nii on sätestatud meetme tingimustes või programmis;
 4) projekti elluviimisega seotud faktooringulepingu alusel.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (44) Toetuse võib enne kohustuse tekkimist välja maksta nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 78 lõikes 2 sätestatud tingimustel, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses või programmis. Väljamakstud toetuse ärakasutamist peab tõendama meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses või programmis sätestatud tähtaja jooksul, aga mitte hiljem kui kolme kalendriaasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. Toetuse summale vastava omafinantseeringu ärakasutamist peab tõendama ühe kalendriaasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (45) Toetuse võib põhjendatud juhul enne kohustuse tekkimist välja maksta iga-aastases riigieelarves sätestatud piirmäära ulatuses, kui toetuse saaja on:
 1) riigiasutus;
 2) mittetulundusühing, sihtasutus või riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 3 punkti 1 tähenduses riigi äriühing ning kui nii on sätestatud meetme tingimustes või programmis ja ettemakse tagamiseks on tõendatud pangagarantii olemasolu;
 3) kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigivaraseaduse § 3 punkti 7 tähenduses riigi asutatud sihtasutus ja kui nii on sätestatud meetme tingimustes või programmis.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (5) Kui makseasutus on saanud korraldusasutuselt, rakendusasutuselt või rakendusüksustelt dokumentaalselt tõendatud teavet või haldus- või riikliku järelevalve tulemustest, auditi aruannetest või muudest dokumentidest teavet selle kohta, et korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 58 sätestatud nõuetele või ohustavad Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitset nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) tähenduses, võib makseasutus peatada toetuse väljamaksed, teavitades sellest viivitamata korraldusasutust, rakendusasutust ja rakendusüksust.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Toetuse väljamakseid jätkatakse viivitamata, kui makseasutuse või audiitori hinnangu järgi juhtimis- ja kontrollisüsteemid vastavad nõuetele ning ei kahjusta Euroopa Liidu finantshuve.

 (7) Toetuse kasutamise ja väljamaksmise aruannete esitamise tähtajad ja korra ning aruannete vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 24.  Toetuse andmise ja kasutamise seire ning hindamine

 (1) Toetuse andmise ja kasutamise seiret nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 66 tähenduses (edaspidi seire) teostab rakendusasutus koostöös rakendusüksusega ja toetuse saajaga.

 (2) Toetuse andmise ja kasutamise hindamisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 47 tähenduses (edaspidi hindamine) korraldavad rakendusasutused ja -üksused. Rakenduskavade üleseid hindamisi korraldab korraldusasutus.

 (3) Seire ja hindamise korra, sealhulgas toetuse kasutamise sihttasemed eesmärgiga vältida nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 93 sätestatud automaatset rakenduskava eelarvelistest kulukohustustest vabastamist, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjoni moodustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Sihttasemed kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (4) Rakendusasutuse juht kehtestab vajaduse korral seire eeskirja ja seirearuannete vormid.

§ 25.  Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamine, andmete töötlemine ning avalikustamine

 (1) Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamist ning andmete avalikustamist koordineerib korraldusasutus.

 (2) Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 7–11 nimetatud asutused võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet või dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.

 (4) Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist või investeeringute kava või programmi kinnitamist võib avalikustada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema taotlusega seotud andmeid. Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuseks toetuse andmisel võib osapooltele avalikustada taotluses esitatud andmeid, kui nii on sätestatud meetme tingimustes, meetme tingimustes sätestatud korras, välja arvatud andmeid projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ning muid andmeid, mida peetakse ärisaladuseks. Teiste taotlejate ja nende taotluste kohta võib avalikustada ainult statistilisi ülevaateid.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (41) Enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 39 tähenduses suurprojekti heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt võib avalikustada toetuse taotleja nime, projekti nime ja taotletava toetuse summa. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema suurprojekti kohta võib avalikustada ka muid andmeid.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (5) Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist avalikustatakse toetuse saaja või programmi elluviija nimi, toetust saava projekti või programmi nimi ja toetuse summa. Pärast investeeringute kava kinnitamist avalikustatakse käesoleva seaduse § 19 lõike 1 kohased kavas toodud andmed.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata andmeid toetuse saaja või programmi elluviija ja tema projekti või programmi kohta võib avalikustada, välja arvatud andmeid projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta, ning muid andmeid, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta ei ole avalikud, välja arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest. Projekti hindamisse kaasatud isikute nimesid ja hinnangut toetuse taotleja ja tema taotluse ning projekti kohta võib avalikustada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (7) Rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmeid ei avalikustata. Avalikustada võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema rahuldamata jäetud taotlusega seotud andmeid.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmeid, mille avalikustamine on piiratud, ei avalikustata kuni käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (8) Taotlejal ja toetuse saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega, välja arvatud dokumentidega, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

5. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE JA TAGASIMAKSMINE 

§ 26.  Toetuse tagasinõudmine

 (1) Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus otsuse nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi (edaspidi tagasinõudmise otsus).
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (2) Tagasinõudmise otsuse võib teha, kui:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel;
 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
 5) taotluse rahuldamise otsus on vastavalt käesoleva seaduse § 18 lõikele 6 tunnistatud kehtetuks;
 6) käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 5 sätestatud ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata;
 7) toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi;
 8) toetuse saaja on teeninud tulu, mis kuulub projektist mahaarvamisele.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (21) Kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tagasinõudmise otsuse tegemise aluseks olev asjaolu, mille tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, võib toetuse tagasi nõuda käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud protsendi ulatuses.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (22) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestada tagasinõutava toetuse miinimumsumma projekti kohta.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- või pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.

 (31) Kui käesoleva seaduse § 23 lõike 45 punktis 3 nimetatud toetuse saaja ei kasuta enne kohustuse tekkimist saadud toetust sihipäraselt ega tagasta seda tagasinõutud ulatuses tähtaegselt, on Rahandusministeeriumil õigus:
 1) peatada toetuse saajale riigieelarve või tasandusfondi eraldisena ülekantavate vahendite väljamaksed kuni tagasinõutud toetuse summa tagasimaksmiseni;
 2) pidada tähtaegselt tagastamata tagasinõutud toetuse summa kinni toetuse saajale riigieelarve või tasandusfondi eraldisena ülekantud vahenditest, millega loetakse tagasinõude otsus toetuse saaja poolt täidetuks.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (32) Rahandusministeerium informeerib toetuse saajat viivitamata riigieelarve või tasandusfondi eraldise ülekandmise peatamisest või nimetatud vahenditest kinnipidamiste tegemisest.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse täitmata jätmise korral annab rakendusüksus, Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus või käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul Rahandusministeerium otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (5) Tagasinõudmise otsuse võib teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul võib tagasinõudmise otsuse teha kuni Vabariigi Valitsuse määratud dokumentide säilitamise tähtpäevani.

 (6) Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (7) Kui Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavas nimetatud isik või asutus esitab tagasinõude Eesti riigile, nõutakse Eesti-poolselt partnerilt toetus tagasi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatule.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (8) Kui komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 14 lõikes 1 nimetatud ühine juhtorgan (edaspidi ENPI ühine juhtorgan) esitab komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 27 lõikes 2 nimetatud tagasinõude Eesti riigile, nõuab Rahandusministeerium toetuse tagasi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatule.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (9) Rakendusüksus võib jätta tegemata toetuse tagasinõudmise otsuse, kui tagasinõutava toetuse summa projekti kohta jääb alla käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud miinimumsumma.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

§ 27.  Toetuse tagasimaksmine

 (1) Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tähtaeg toetuse tagasimaksmiseks on 90 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (2) Rakendusüksus või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus või § 26 lõikes 8 sätestatud puhul Rahandusministeerium võib põhjendatud juhul toetuse saaja taotlusel ajatada toetuse tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (3) Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

 (4) Rakendusüksus või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus võib peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (5) Kui taotluse rahuldamise otsuses sisalduv kõrvaltingimus ei saabu, toimuvad toetuse tagasinõudmine ja -maksmine käesoleva seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (6) Kui toetuse saaja ei ole kõrvaltingimusega otsuse alusel saadud ja tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi maksnud, tagastab selle taotluse rahuldamise otsuse teinud isik või asutus. Toetuse tagastamine otsuse teinud isiku või asutuse poolt ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tagasinõudmist ja -maksmist.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

§ 28.  Intressid ja viivis

 (1) Käesoleva seaduse § 26 lõigete 1 ja 2 alusel tagastatava toetuse summa jäägilt nõutakse intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor + 5 protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (11) Intressi ei nõuta, kui teenitud tulu on tagasi nõutud ja toetuse saaja on täitnud talle käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud korra alusel kehtestatud projekti tulust teavitamise kohustused.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Intressi arvestatakse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates, võttes aluseks otsuse tegemise kalendrikuule eelnenud kuu viimasel tööpäeval kehtinud intressimäära. Kui toetuse taotlemisel või kasutamisel on toime pandud kuritegu, arvestatakse intressi toetuse väljamaksmise päevast arvates, võttes aluseks sellel päeval kehtinud intressimäära.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (3) Intressi arvestatakse kuni toetuse tagasimaksmise päevani, kuid mitte kauem kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevani, ajatamise korral lõpliku tagasimaksmise tähtpäevani.

 (4) Intressiarvestus peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel.

 (5) Kui tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagastata, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas.

 (6) Riigiasutus ei pea intressi ega viivist tasuma. Kui komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, tasub riigiasutus viivist riigi poolt komisjonile tasutud summa ulatuses.

 (7) Rakendusüksus, Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus ja § 26 lõikes 8 sätestatud juhul Rahandusministeerium võivad loobuda tagasinõutava toetuse, intressi ja viivise kogusumma jäägi nõudmisest, kui see on alla 3 euro ning tasutud intressi ja viivise kogusummast on võimalik hüvitada tagasimaksmata toetuse summa jääk.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (8) Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest.

6. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE NING RIKKUMISTEST TEAVITAMINE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 29.  Järelevalve eesmärk, ulatus ja subjektid

 (1) Järelevalve eesmärk on kontrollida toetuse andmise ja kasutamise eesmärgipärasust ja vastavust õigusaktidele.

 (2) Järelevalve käigus kontrollitakse rakendusüksuse tegevust temale käesoleva seadusega, selle alusel kehtestatud õigusaktidega või halduslepinguga pandud ülesannete täitmisel või toetuse saaja tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses ja õigusaktides sätestatuga.

§ 30.  Riikliku ja haldusjärelevalve teostajad
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Rakendusüksuse üle teostab haldusjärelevalvet rakendusasutus.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Toetuse saaja tegevuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet rakendusüksus, Euroopa territoriaalse koostöö puhul teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet korraldusasutus ja liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 16 kohaselt nimetatud kontrolörid. Kui rakendusüksuseks on eraõiguslik juriidiline isik, teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet toetuse saaja üle rakendusüksus või rakendusasutus vastavalt halduslepingus kokkulepitule.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Järelevalvet teostatakse selleks volitatud ametniku või töötaja kaudu.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 301.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 302.  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 31.  Haldusjärelevalve teostamiseks lubatud meetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Rakendusüksuse üle haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 1) kontrollida toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
 2) saada rakendusüksuse esindajatelt kirjalikke ja suulisi seletusi;
 3) viibida haldusjärelevalve teostamiseks rakendusüksuse ruumides ja territooriumil ning teostada paikvaatlust;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 4) kontrollida rakendusüksuse tegevust toetuse saaja tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 5) teha ettekirjutus toetuse andmisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.

 (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Kui riiklikku või haldusjärelevalvet teostav ametiisik avastab käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu või rikkumise, teatab ta sellest viivitamata teda volitanud isikule või asutusele ja taotluse rahuldamise otsuse teinud isikule või asutusele.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 32.  Rahandusministeeriumi teavitamine

 (1) Rakendusüksus teavitab Rahandusministeeriumi ja rakendusasutust rikkumisest, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 2 punktis 7 nimetatud eeskirjade eiramisest, süüteo kahtlusest ja teistest Euroopa Liidu finantshuve kahjustavatest tegevustest ning toetuse tagasinõudmisest.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 33.  Euroopa Pettustevastase Ameti teavitamine

 (1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaoludest teavitab Rahandusministeerium Euroopa Pettustevastast Ametit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7) ja muudes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja käesoleva seaduse § 32 lõike 1 alusel edastatav teave tunnistatakse vajaduse korral asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Rahandusministeerium võib käsitletavat teavet avalikustada õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

7. peatükk VAIDEMENETLUS 

§ 34.  Vaidemenetlus

 (1) Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (11) Vaiet ei esitata Vabariigi Valitsuse korralduse või toimingu peale.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Kui vaie esitatakse niisuguse rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, lahendab vaide otsuse teinud või toimingu teostanud rakendusasutus või -üksus.

 (3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuseks oleva eraõigusliku juriidilise isiku otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus või tema volitusel rakendusüksus.

 (4) Kui vaiet lahendab otsuse teinud või toimingu teostanud rakendusasutus või rakendusüksus, peab tagama, et vaie lahendatakse sõltumatult rakendusasutuse või -üksuse ülesannete täitmisest.

 (5) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates.

8. peatükk EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ RAKENDUSKAVADE NING ENPI ÜHISE RAKENDUSKAVA VÄLJATÖÖTAMINE JA ELLUVIIMINE 
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

§ 35.  Rahandusministeeriumi pädevus
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (1) Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade ning ENPI ühise rakenduskava väljatöötamise ja elluviimisega seotud Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile pandud ülesandeid täidab Rahandusministeerium.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (2) Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade väljatöötamiseks ja elluviimise korraldamiseks peab Rahandusministeerium läbirääkimisi komisjoniga, rakenduskavas osalevate riikide asjaomaste asutustega, rakenduskavade korraldus- ja makseasutustega ning sõlmib Eesti riigi nimel kokkuleppeid.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

 (3) ENPI ühise rakenduskava väljatöötamiseks ja elluviimise korraldamiseks peab Rahandusministeerium läbirääkimisi ühises rakenduskavas osalevate riikide asjaomaste asutustega ja ENPI ühise juhtorganiga ning sõlmib Eesti riigi nimel kokkuleppeid.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

§ 36.  Vastutavate isikute ja asutuste määramine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud Euroopa territoriaalse koostöö korraldusasutus, makseasutus, auditeeriv asutus, ühine tehniline sekretariaat ja audiitorgrupp määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 12 punkti 8 alapunkti a kohaselt rakenduskavas osalevate riikide kokkuleppel.

 (2) ENPI ühine juhtorgan, komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 11 lõikes 1 nimetatud ühine seirekomitee ja artikli 16 lõikes 1 nimetatud ühine tehniline sekretariaat määratakse komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 4 alapunktide d, e ja f kohaselt ENPI ühises rakenduskavas osalevate riikide kokkuleppel.

 (3) Kui Euroopa territoriaalse koostöö korraldusasutus, makseasutus või auditeeriv asutus asub Eestis, nimetab vastavaid ülesandeid täitva valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmib valdkonna eest vastutav minister korraldusasutuse, makseasutuse või auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks halduslepingu.

 (4) Kui ühine tehniline sekretariaat asub Eestis, määrab selle ülesannete täitmise eest vastutava isiku või asutuse valdkonna eest vastutav minister. Juriidilise isikuga sõlmib valdkonna eest vastutav minister ühise tehnilise sekretariaadi ülesannete täitmiseks halduslepingu.

 (5) Audiitorgrupi Eesti-poolsed liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

§ 37.  Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskava ning ENPI ühise rakenduskava alusel toetuse taotlemine, andmine ja kasutamine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste pädevus ning ülesanded ja toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kulude abikõlblikkus sätestatakse rakenduskavas osalevate riikide kokkuleppel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklite 12 ja 13 kohaselt rakenduskavas ja selle lisades.

 (2) Komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 11 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 1 nimetatud asutuste pädevus ning ülesanded ja toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kulude abikõlblikkus sätestatakse ühises rakenduskavas osalevate riikide kokkuleppel komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 4 kohaselt ühises rakenduskavas.

 (3) Kui Euroopa territoriaalse koostöö korraldus-, makse- või auditeeriv asutus asub Eestis, on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kokkuleppel teiste rakenduskavas osalevate riikide, korraldus- ja makseasutuse ning muude asjaomaste institutsioonidega vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 artikli 21 lõikele 2 kehtestada rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (4) Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade projektide omafinantseeringu osalise kaasfinantseerimise (edaspidi omafinantseeringu toetus) tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (5) Omafinantseeringu toetuse määruses sätestatakse:
 1) toetuse andmise üldpõhimõtted ja toetatavad valdkonnad;
 2) toetuse maksimaalne määr;
 3) taotlejale esitatavad nõuded;
 4) taotlusele esitatavad nõuded;
 5) taotluse menetlemise kord;
 6) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord;
 7) taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord;
 8) toetuse saaja õigused ja kohustused;
 9) toetuse tagasinõudmise ja väljamaksete tegemise tingimused ja kord;
 10) aruannete esitamise kord.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (6) Omafinantseeringu toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsused ning toetuse tagasinõudmise otsused teeb valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

§ 38.  Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskava ning ENPI ühise rakenduskava alusel toetuse andmise ja kasutamise kontroll, seire ning hindamine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 16 lõikes 1 nimetatud kontrollisüsteemi kirjelduse ja aruannete esitamise korra kehtestab ning kontrolli teostamise eest vastutava asutuse või isiku määrab valdkonna eest vastutav minister. Juriidilise isikuga sõlmib valdkonna eest vastutav minister kontrolli teostamiseks halduslepingu.

 (2) Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskava alusel toetuse andmise ja kasutamise hindamise ning seire kord, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjoni moodustamise kord, sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 12 punkti 8 alapunkti b kohaselt rakenduskavas. Seirekomisjoni Eesti-poolsed liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) ENPI ühise rakenduskava alusel toetuse andmise ja kasutamise hindamise ning seire kord, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 11 lõikes 1 nimetatud ühise seirekomitee moodustamise kord, sätestatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 4 kohaselt ühises rakenduskavas. Ühise seirekomitee Eesti-poolsed liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 39.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 40.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 41.  Varem asutatud struktuuritoetuse registri kasutamine

  Käesolevas seaduses nimetatud registrina käsitatakse perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 9 lõike 6 alusel asutatud registrit.

§ 411.  Seaduse rakendamine

 (1) Kui taotluse rahuldamise otsus tehti või haldusleping sõlmiti enne 2008. aasta 5. juunil vastuvõetud «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse» jõustumist ning toetuse tagasinõudmise otsus tehti pärast nimetatud seaduse jõustumist, siis kohaldatakse toetuse tagasinõudmisel käesoleva seaduse § 26 lõigete 21 ja 4, § 27 lõike 1 ning § 28 lõike 2 alates nimetatud seaduse jõustumisest kehtivat redaktsiooni.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (2) Käesoleva seaduse § 23 lõiked 41–43 ja lõige 45 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

 (3) Rakendusasutused viivad investeeringute kavad, mis on heaks kiidetud enne 2009. aasta 1. juulit, kooskõlla käesoleva seaduse § 19 lõikega 1 hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Käesoleva seaduse § 22 punkti 111 ei kohaldata toetuse saajale, kes on enne 2009. aasta 1. juulit teatanud soovist sõlmida hankeleping riigihangete seaduse § 16 lõike 6 kohaselt.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]

 (5) Käesoleva seaduse § 2 punkti 10 rakendatakse tagasiulatuvalt 2009. aasta 1. juulist.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (6) Käesoleva seaduse § 22 punkti 12 rakendatakse tagasiulatuvalt 2007. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

 (7) Kui taotlus esitatakse 2011. aastal käesoleva seaduse § 16 lõikes 22 nimetatud isiku poolt või kui nimetatud isik panustab rahaliselt teise taotleja projekti omafinantseeringusse ja otsus taotluse suhtes tehakse või käesoleva seaduse § 16 lõikes 24 nimetatud kõrvaltingimuse täitmise tähtpäev saabub 2012. aastal, siis ei võeta otsuse tegemisel või otsuses kõrvaltingimuse määramisel aluseks käesoleva seaduse § 16 lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi, vaid hinnatakse, kas on kinni peetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja nimetatud seaduse § 34 lõigetes 3–51 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäärast.
[RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

§ 42.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.