HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

HALDUSÕIGUSSotsiaalteenused ja toetused

Teksti suurus:

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus (lühend - TTTS)

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2017, 10

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus1

Vastu võetud 28.09.2005
RT I 2005, 54, 430
jõustumine 01.01.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.12.2005RT I 2006, 2, 301.07.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
10.05.2006RT I 2006, 26, 19301.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
24.10.2007RT I 2007, 59, 38126.11.2007
31.01.2008RT I 2008, 8, 5701.03.2008
22.10.2008RT I 2008, 48, 26401.02.2009
22.10.2008RT I 2008, 48, 26523.11.2008
22.10.2008RT I 2008, 48, 26501.05.2009
17.12.2008RT I 2008, 58, 32901.03.2009
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.01.2010
28.01.2009RT I 2009, 11, 6701.05.2009
28.01.2009RT I 2009, 11, 6701.07.2009
18.06.2009RT I 2009, 35, 23201.01.2010
18.06.2009RT I 2009, 36, 23401.07.2009, osaliselt 01.01.2013
07.04.2010RT I 2010, 18, 9716.05.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.06.2010RT I 2010, 41, 24001.09.2010
08.12.2010RT I, 21.12.2010, 201.01.2011
10.02.2011RT I, 03.03.2011, 201.05.2011
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
06.12.2011RT I, 21.12.2011, 201.06.2012, osaliselt 01.01.2012
25.01.2012RT I, 10.02.2012, 120.02.2012
14.06.2012RT I, 02.07.2012, 801.08.2012
13.06.2012RT I, 10.07.2012, 201.04.2013
10.10.2012RT I, 25.10.2012, 101.12.2012
12.12.2012RT I, 22.12.2012, 1501.01.2013
12.12.2012RT I, 22.12.2012, 1401.07.2013
14.03.2013RT I, 26.03.2013, 101.04.2013, osaliselt 27.03.2013
20.06.2013RT I, 06.07.2013, 216.07.2013
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
12.12.2013RT I, 22.12.2013, 401.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 223.03.2014, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014, osaliselt 23.03.2014
26.02.2014RT I, 21.03.2014, 131.03.2014
27.03.2014RT I, 16.04.2014, 501.05.2014
26.03.2014RT I, 16.04.2014, 301.07.2014
22.04.2014RT I, 24.04.2014, 122.04.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lg 1 osas, milles see ei näe Eesti Töötukassale ette tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust, põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.
21.05.2014RT I, 04.06.2014, 201.09.2014, osaliselt 05.06.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
19.11.2014RT I, 13.12.2014, 101.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
19.11.2014RT I, 13.12.2014, 201.01.2016
18.02.2015RT I, 12.03.2015, 401.10.2015, osaliselt 01.03.2016
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 501.07.2015
15.06.2015RT I, 30.06.2015, 201.01.2016, osaliselt 01.09.2015
15.06.2015RT I, 30.06.2015, 301.01.2016, osaliselt 01.07.2017
25.11.2015RT I, 17.12.2015, 120.12.2015, osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 501.01.2016, osaliselt 01.07.2016
16.03.2016RT I, 06.04.2016, 101.05.2016
15.06.2016RT I, 08.07.2016, 101.01.2017, osaliselt 01.07.2017
23.11.2016RT I, 07.12.2016, 117.12.2016
19.12.2016RT I, 24.12.2016, 101.01.2017, osaliselt 31.12.2016, 01.01.2018 ja 01.01.2022
14.12.2016RT I, 03.01.2017, 217.01.2017
11.05.2017RT I, 12.05.2017, 811.05.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkti 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
14.06.2017RT I, 29.06.2017, 109.07.2017

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.

 (2) Käesoleva seadusega reguleeritakse arvestuse pidamist töötute ja tööotsijate üle, tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuste ja madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmist, tööturu vajadustest lähtuva tööhõiveprogrammi koostamist, käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.
[RT I, 30.06.2015, 2 - jõust. 01.09.2015]

 (21) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Käesolevas seaduses nimetatud halduslepingu, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 21 nimetatud halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduses, välja arvatud selle §-s 5, sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks;
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
 2) tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
 3) töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd;
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
 4) puudega töötu on töötu, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 3.  Õigus tööturuteenustele ja -toetustele

  Käesolevas seaduses ettenähtud tööturuteenustele ja -toetustele on õigus:
 1) Eesti alalisel elanikul;
 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel;
 3) Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul;
 4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal või Eestis viibival rahvusvahelise kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel;
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
 41) ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibival välismaalasel, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle töötamise õigus tuleneb välislepingust ja kes töötab;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
 5) tööandjal.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 31.  Töötu kohustused

 (1) Töötu on eelkõige kohustatud:
 1) osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma;
 2) tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule;
 3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;
 4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama Eesti Töötukassat tööotsimise protsessist.

 (2) Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada. Eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema eelnevalt Eesti Töötukassaga kokku lepitud.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhikohustustele, peab töötu täitma ka muid käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

 (4) Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumise, kui:
 1) Eesti Töötukassa hinnangul on töötul võimalus leida töö iseseisvalt kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava esmakordsest koostamisest arvates;
 2) töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes või
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 3) töötukassasse vastuvõtule tulemine on raskendatud terviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (41) Isiku tuvastamist võimaldav infotehnoloogiline lahendus on Eesti Töötukassa elektrooniline iseteeninduskeskkond, mis on kättesaadav Eesti Töötukassa veebilehe kaudu.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (5) Individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu Eesti Töötukassasse pöördumine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

§ 4.  Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste määramise korraldamine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste osutamist korraldab ja tööturutoetusi määrab Eesti Töötukassa. Eesti Töötukassa tagab, et töötud, tööotsijad käesolevas seaduses sätestatud juhul muud isikud ja tööandjad saavad oma käesolevast seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi realiseerida vähemalt igas maakonnas.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Töötule ja tööotsijale ning käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule osutatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3–13 nimetatud tööturuteenuseid Eesti Töötukassa selles osakonnas, kus ta on töötuna või tööotsijana arvele võetud.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Töötu ja tööotsija võivad Eesti Töötukassa osakonda vahetada, esitades sellekohase avalduse Eesti Töötukassale.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 41.  Tööhõiveprogramm

 (1) Käesoleva seaduse eesmärgi täitmiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete väljatöötamiseks, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud tähtajalise tööhõiveprogrammi. Töötukassa nõukogu saab tööhõiveprogrammi heaks kiita üksnes siis, kui valdkonna eest vastutav minister Töötukassa nõukogu liikmena on selle poolt.

 (2) Tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti koostab Eesti Töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Tööhõiveprogrammi koostamisel arvestatakse riiklikke strateegiaid ja arengukavasid, tööturu olukorda, tööturumeetmete arendamise vajadust, töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali suurust ning tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise mõju analüüse.

 (3) Tööhõiveprogrammis kehtestatakse vähemalt:
 1) programmi üld- ja alaeesmärgid;
 2) programmi ajaline kestus;
 3) programmi rahaline maht;
 4) programmi raames teostatavad tegevused, sealhulgas osutatavate tööturuteenuste liigid ja maht;
 5) tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise korraldus;
 6) programmi raames makstavate tööturutoetuste maht, arvestamise alused ja kord ning tööturutoetuste määrad;
 7) programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord.

 (4) Tööhõiveprogrammiga võib:
 1) lähtuvalt tööjõu nõudluse ja pakkumise prognoosidest, muutustest tööturu olukorras ja tööturu hetkeolukorrast, töötute ja tööotsijate ning Eesti Töötukassas arvele võtmata töötute üldarvust, tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikute võimalusest leida tööd ning vajadusest tööturuteenuste saamiseks, tööandjate vajadustest ja nõuetest töötajate oskustele ja kvalifikatsioonile, tööturu riskirühmade erivajadustest, tööturul hõivatud isikute vajadusest säilitada konkurentsivõime või demograafilisest olukorrast kehtestada tööturuteenuseid, samuti võimaldada tööturuteenuste osutamist käesolevas seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel;
 2) lähtuvalt tööjõu nõudluse ja pakkumise prognoosidest, muutustest tööturu olukorras ja tööturu hetkeolukorrast, töötute ja tööotsijate üldarvust, töö leidmisel abi vajavate riskirühmade ja töö kaotamise ohus olevate isikute ning tööotsimisel mitteaktiivsete isikute erivajadustest või tööturu hetkeolukorrast tingitud kõrgendatud ohust, et hõivatud isikud võivad töötuks jääda ja pikaajaline töötus võib kasvada, laiendada tööturuteenuste kasutamiseks ja tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikute ringi;
 3) lähtuvalt Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vabade vahendite olemasolust, tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise mõjude analüüsist, tööturuteenuseid kasutavate isikute elukohast tingitud erivajadustest, piirkondlikest eripäradest või tööturuteenuste osutamise asukohast kehtestada tööturuteenuste ja -toetuste suurendatud määrad.

 (5) Tööhõiveprogrammi viib ellu Eesti Töötukassa.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 5.  Teatamiskohustus

 (1) Töötu, tööotsija, tööandja ja muu isik, kellele osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise või tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemise.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isik on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale tööturukoolitusel osalemise katkestamisest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

2. peatükk TÖÖTUTE JA TÖÖOTSIJATE NING TÖÖTURUTEENUSTE OSUTAMISE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE 

§ 6.  Isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmine

 (1) Isik esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks Eesti Töötukassale avalduse ja nõutavad dokumendid isiklikult Eesti Töötukassa kohalikus osakonnas või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (2) Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress ja muud kontaktandmed. Lisaks kantakse töötuna arvelevõtmise avaldusele andmed käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolude kohta.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (21) Isiklikul pöördumisel Eesti Töötukassasse esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmist taotlev isik isikut tõendava dokumendi.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (22) Eesti Töötukassal on õigus nõuda töötuna arvelevõtmist taotlevalt isikult koos avaldusega täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolusid või nende puudumist.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (3) Isik võetakse töötuna arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 3–11 nimetatud asjaolude äralangemisele või lõppemisele järgnevast päevast. Isik võetakse tööotsijana arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolude äralangemisele järgnevast päevast.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (4) Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb Eesti Töötukassa hiljemalt teisel tööpäeval nõuetekohase avalduse esitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta:
 1) on noorem kui 16 aastat;
 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension;
[RT I 2010, 18, 97 - jõust. 16.05.2010]
 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses;
 31) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 32) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 4) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
[RT I, 12.05.2017, 8 - jõust. 11.05.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkti 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.]
 41) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 4, kui ta saab selle eest tasu;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
 5) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
 51) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana;
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]
 6) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel;
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]
 7) on aja-, asendus- või reservteenistuses;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 8) [kehtetu - RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
 9) ei vasta ühele käesoleva seaduse § 3 punktides 1–4 sätestatud tingimustest;
 10) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 lõike 1 alusel;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 11) saab päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

 (51) Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 sätestatud alusel.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (6) Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta:
 1) on noorem kui 13 aastat;
 2) ei vasta ühele käesoleva seaduse § 3 punktides 1–41 sätestatud tingimustest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 7.  Töötuna ja tööotsijana arveloleku lõpetamine

 (1) Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu;
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
 2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 3) käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–11 loetletud juhtudel;
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
 4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest;
 5) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest;
 6) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst;
 7) kui ettevõtluse alustamise toetus on töötu pangakontole üle kantud;
 8) töötu soovil;
 9) töötu surma korral;
 10) kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (2) Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku tööotsijana arveloleku lõpetamise kohta:
 1) kui tööotsija viimasest pöördumisest Eesti Töötukassasse on möödunud 90 päeva;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 2) tööotsija soovil;
 3) käesoleva seaduse § 6 lõike 6 punktis 2 sätestatud juhul;
 4) tööotsija surma korral.

§ 8.  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register

 (1) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes ning selle registri eesmärk on käesoleva seaduse ja muude seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmete tagamine Eesti Töötukassale ja Sotsiaalministeeriumile.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (2) Registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Registri vastutav töötleja on Eesti Töötukassa.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (4) Register sisaldab:
 1) töötu, tööotsija ning isiku, kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud ja kellele osutatakse tööturuteenuseid, isikuandmeid, mille aluseks on Eesti rahvastikuregistri andmed või isikut tõendav dokument;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
 2) andmeid töötuna ja tööotsijana arveloleku aja kohta;
 3) andmeid, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste määramisel;
 4) andmeid isikule osutatud tööturuteenuste ning makstud tööturutoetuste kohta;
 5) andmeid Eestis töötamiseks nõusolekut taotlenud välismaalaste kohta;
 6) andmeid tööandjate ja nende pakutavate vabade töökohtade kohta.

 (5) Eesti Töötukassa esitab Sotsiaalministeeriumile statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks statistilisi andmeid tööturu olukorra kohta.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (51) Eesti Töötukassa esitab registrist andmeid käesoleva seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse viimase põhimäärusele vastavas mahus ja korras.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 81.  Tööpoliitika infosüsteem

 (1) Tulemusliku ja tõhusa tööpoliitika väljatöötamiseks töövaldkonna probleemide analüüsimise, teadmistepõhiste tööpoliitika otsuste tegemise, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste ja teiste tööpoliitikat rakendavate asutuste poliitikameetmete seire ning tööpoliitika tulemuslikkuse hindamise kaudu asutab valdkonna eest vastutav minister riigiasutuse andmekogu «Tööpoliitika infosüsteem» (edaspidi andmekogu).

 (2) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Andmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.

 (4) Andmekogu sisaldab isiku- ja juhtumipõhiseid andmeid:
 1) töötute, tööotsijate, Eestis töötamiseks nõusolekut taotlevate välismaalaste, töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatute ja hüvitise saajate ning tööandjate kohta;
 2) töötu või tööotsijana arvel olemise kohta;
 3) tööturuteenuste ja -toetuste kohta;
 4) puude, töövõimetuse, osalise või puuduva töövõime kohta;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
 5) puudega laste ja puudega täiskasvanute hooldajatele makstavate toetuste kohta;
 6) vanemahüvitise kohta;
 7) sotsiaalmaksu maksmise kohta;
 8) töövigastusest tingitud tervisekahju hüvitise kohta;
 9) töötuskindlustushüvitise ning kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral makstavate hüvitiste kohta;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
 10) tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste kohta;
 11) Tööinspektsiooni järelevalve ja tööalaste vaidluste kohta.

 (5) Andmekogu peetakse viisil, mis ei võimalda isiku otsest tuvastamist. Isikute otsest tuvastamist võimaldavatest andmetest kantakse andmekogusse üksnes isikukood, mis kodeeritakse enne täiendavat töötlemist, muutes isikukoodi unikaalseks asenduskoodiks. Asenduskoodi tagasikodeerimine on keelatud. Andmekogus on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes mahus, mis on vajalik andmekogu eesmärgi saavutamiseks.
[RT I 2007, 59, 381 - jõust. 26.11.2007]

3. peatükk TÖÖTURUTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.  Tööturuteenuste liigid ja nende osutamise põhimõtted

 (1) Tööturuteenuste liigid on:
 1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
 2) töövahendus;
 3) tööturukoolitus;
 4) karjäärinõustamine;
 5) tööpraktika;
 6) avalik töö;
 7) tööharjutus;
 8) palgatoetus;
 9) ettevõtluse alustamise toetus;
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
 10) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
 11) töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
 12) abistamine tööintervjuul;
 13) tugiisikuga töötamine.
 131) tööalane rehabilitatsioon;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
 14) käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturuteenused.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Töötule osutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel. Tööotsijale ja täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivale töötule, kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibivale töötule, osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tööturuteenuseid käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. Isikutel, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, on õigus saada teavet tööturu olukorrast, tööturuteenustest ja -toetustest ning käesolevas seaduses sätestatud juhul muid tööturuteenuseid. Tööandjale osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid.
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

 (21) Käesoleva seaduse § 3 punktis 41 nimetatud isikule, kes on tööotsijana arvele võetud, osutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

 (3) Tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (4) Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10–13 sätestatud tööturuteenuseid osutatakse üksnes puudega töötule tingimusel, et tööturuteenuse osutamine on vajalik puudest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel ning et muud tööturuteenused ei ole puudega töötu töölerakendamiseks tulemuslikud.

 (6) Eesti Töötukassa osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega. Eesti Töötukassal on õigus tööturuteenuse vajaduse hindamisse, tööturuteenuse osutamisse ja tööturuteenuse osutamise korraldamisse kaasata eksperte.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 91.  Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused

 (1) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine.

 (2) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et:
 1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või isikul on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
 2) isik on hõivatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega või omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust;
 3) isik on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust, kui tal on õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele või talle osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Eesti Töötukassal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

 (4) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal muutub talle teenuse osutamise aluseks olev asjaolu, võib muutunud alusel lõpuni saada tööalase rehabilitatsiooni teenust, mida saama ta on suunatud.

 (5) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal tekib õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel, võib saada tööalase rehabilitatsiooni teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpuni.

 (6) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatud põhimõtetel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

 (7) Tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötuna arvele võetud, osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust individuaalse tööotsimiskava alusel, mis koostatakse isiku ja Eesti Töötukassa koostöös ning mis sisaldab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1–3, 5, 9 ja 10 sätestatud andmeid.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 10.  Individuaalne tööotsimiskava

 (1) Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on isikule töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamine.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (2) Individuaalne tööotsimiskava sisaldab:
 1) töötu nime ja isikukoodi või sünniaega;
 2) isiku kutse- ja tööalaste oskuste ning muude tööle asumist ja töötamise jätkamist soodustavate ja takistavate asjaolude kirjeldust;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
 3) töötu avaldusi töötukassale töö leidmiseks ja tööturuteenuste saamiseks;
 4) karjäärinõustaja soovitusi, kui töötule on karjäärinõustamist osutatud;
 5) tööle asumiseks ja töötamise jätkamiseks vajalikke tegevusi, tööturuteenuseid ja muid meetmeid ning nende osutajaid ja ajakava;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
 6) hinnangut selle kohta, kas tööotsimiskava koostamisele järgneva kolme kuu jooksul piisab iseseisvast tööotsingust ja käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud tööturuteenuste osutamisest või peab töötule osutama muid teenuseid;
 7) Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise aega, ning kui on kokku lepitud isiklikult vastuvõtule tulemise asemel telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumine, siis pöördumise liiki ja aega;
 8) teavet tööotsimiskava täitmise ja iseseisva tööotsingu kohta;
 9) koostaja nime ja ametikohta;
 10) tööotsimiskava koostamise või muutmise aega.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (3) Individuaalne tööotsimiskava koostatakse töötu ja Eesti Töötukassa koostöös hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (4) Individuaalse tööotsimiskava koostamiseks viib Eesti Töötukassa töötuga läbi intervjuu, mille käigus:
 1) selgitatakse välja, millist tööd töötu otsib ja töö leidmise võimalused;
 2) selgitatakse välja ja täiendatakse töötu tööotsingualaseid teadmisi;
 3) antakse ülevaade otsitava töö leidmise võimalustest;
 4) hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada;
 5) hinnatakse töötu võimalusi leida tööd iseseisvalt. Eesti Töötukassa lähtub hinnangu andmisel töötu haridusest, erialast, töökogemusest, tööturu olukorrast ning töötu kuulumisest riskirühma;
 6) selgitatakse välja muud töölerakendumist soodustavad meetmed ja tegevused.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskirühma kuuluvad:
 1) puudega töötu, kes vajab töölerakendumisel puudest tulenevalt lisaabi;
 2) 16–24-aastane töötu;
 3) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud töötu;
 4) 55-aastane kuni vanaduspensioniealine töötu;
 5) [kehtetu - RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.03.2009]
 6) töötu, kes on enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut, kellele valla- või linnavalitsus on maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul;
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.03.2009]
 7) pikaajaline töötu, kes ei ole töötuna arvelevõtmisele vahetult eelnenud 12-kuulisel perioodil olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. 16–24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole töötuna arvelevõtmisele vahetult eelnenud 6-kuulisel perioodil olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega;
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
 8) töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud;
 9) muu töötu, kellel tööleidmise võimalus on eriliselt takistatud.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (6) Töötu kinnitab individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga. Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta. Muudatustega nõustumist kinnitab töötu allkirjaga.

 (61) Kui töötu ei ole kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava koostamisest või selle muutmisest arvates tööd leidnud, hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste, tööturuteenuste ja muude meetmete sihipärasust ning vajaduse korral viiakse läbi uus intervjuu ja muudetakse tööotsimiskava. Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal, kui töötu osaleb tööturuteenuses.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (7) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

2. jagu Tööturuteenused ning nende osutamise tingimused ja kord 

§ 11.  Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest

  Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta.

§ 12.  Töövahendus

 (1) Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.

 (2) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (3) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
 1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
 2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast,
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
 3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele ja
 4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Sobivaks tööks töötule 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
 1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
 2) mis võib olla tähtajaline,
 3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast,
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
 4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamisel suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, aga mitte väiksem töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast ja
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]
 5) mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.

 (41) Kui isik võetakse eelmisest töötuna arveloleku lõpetamisest alates kuue kuu jooksul uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega, siis võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem, loetakse talle sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 3 ja alates 21. töötuna arveloleku nädalast loetakse töötule sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 4. Alates 21. töötuna arveloleku nädalast, mis on saadud viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodide liitmisel, loetakse töötule sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 4.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Tööotsijale sobivaks tööks loetakse iga töö, mida tööotsija ise endale sobivaks peab.

§ 13.  Tööturukoolitus

 (1) Tööturukoolitus on töötule ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (11) Isikul, kes on tööturukoolitusele suunatud töötuna arveloleku ajal ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tema tööle asumisega töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või kes on võetud avalikku teenistusse, on õigus osaleda tööturukoolitusel, millele ta on suunatud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Eesti Töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (3) Eesti Töötukassa sõlmib tööturukoolituse läbiviimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
 1) tööturukoolitusest osavõtjate arv;
 2) tööturukoolituse toimumisaeg ja kestus õppetundides ning õppekava;
 3) õppetulemuse hindamise viis;
 4) tööturukoolituse kogumaksumus ja õppetunni hind osavõtja kohta;
 5) tööturukoolituse eest tasumise tingimused.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (4) Tööturukoolituse läbiviija on kohustatud:
 1) pidama arvestust tööturukoolitusest osavõtjate kohta ja esitama andmed kord kuus Eesti Töötukassale;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 2) täitma täienduskoolituse standardis sätestatud nõudeid täienduskoolituse läbiviimise ning tunnistuse või tõendi väljastamise kohta, välja arvatud juhul, kui halduslepingus on kokku lepitud teisiti;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
 3) pidama kinni õppekavast.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (5) Eesti Töötukassal on koolituse taseme hindamiseks õigus tutvuda koolituse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 14.  Karjäärinõustamine

  Karjäärinõustamine on töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes.

§ 15.  Tööpraktika

 (1) Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

 (2) Eesti Töötukassa sõlmib tööpraktika korraldamiseks tööandjaga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 1) tööpraktikal osalevate isikute arv;
 2) tööpraktika sisu;
 3) tööpraktika kestus.

 (21) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (3) Tööpraktika kestab kuni neli kuud.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Töötu peab tööpraktikal osalemise kohta praktikapäevikut. Praktikapäevik sisaldab täidetud tööülesannete kirjeldust ja tööandja hinnangut tööülesannete täitmise kohta. Töötu esitab praktikapäeviku hiljemalt iga kuu viiendal päeval Eesti Töötukassale. Eesti Töötukassa võib nõuda praktikapäeviku esitamist ka muul ajal.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Tööandja on kohustatud pidama arvestust tööpraktikast osavõtjate kohta ning esitama andmed osaletud päevade kohta hiljemalt iga kuu viiendal päeval Eesti Töötukassale.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (51) Tööandja tagab töötute juhendamise. Ühe juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

 (6) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete alusel. Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (7) Juhendamistasu kantakse tööandja pangakontole kord kuus 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmete esitamisest arvates.

 (8) Eesti Töötukassal on tööpraktika taseme hindamiseks õigus tutvuda tööpraktika korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (9) Tööpraktika ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööpraktikale ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 4 punkte 2 ja 4, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 16.  Avalik töö

 (1) Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust.

 (2) Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas.

 (3) Eesti Töötukassa sõlmib avaliku töö korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega, mittetulundusühinguga ja sihtasutusega (edaspidi avaliku töö korraldaja) halduslepingu. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 1) avaliku töö laad;
 2) töötamiskoht ja töö kestus;
 3) rakendatavate töötute arv;
 4) avalikus töös osaleva töötu õigused ja kohustused;
 5) avalikus töös osaleva töötu tasu suurus ja selle maksmise tingimused;
 6) avalikus töös osalejate kohta arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (4) Eesti Töötukassa on kohustatud tutvustama töötule enne tema avalikule tööle suunamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingut ning tema õigusi ja kohustusi avalikus töös osalemisel.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Avaliku töö korraldaja peab arvestust avalikus töös osalejate kohta, edastab andmed kord nädalas Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt ning teavitab viivitamatult probleemidest avalikus töös osalevate töötutega.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (6) Avalikus töös osalevale töötule maksab tasu avaliku töö korraldaja. Avaliku töö tunnipalga alammäär on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

 (7) Avaliku töö ajaks ei sõlmita töölepingut ja avalikule tööle ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõike 4 punkti 2, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 17.  Tööharjutus

 (1) Tööharjutus on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks.

 (2) Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud.

 (3) Eesti Töötukassa osutab tööharjutuse teenust ise või sõlmib teenuse osutamiseks halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
 1) tööharjutuse kava;
 2) õpetatavad oskused ja nende kavandatav tase;
 3) tööharjutuse toimumise koht;
 4) tööharjutuse kestus;
 5) osalevate töötute arv;
 6) tööharjutuse kogumaksumus ja hind ühe osavõtja kohta;
 7) tööharjutuses osalejate kohta arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 8) tööharjutuse teenuse osutamise eest tasumise tingimused.

 (31) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (4) Tööharjutuse teenuse osutaja peab arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastab andmed Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Eesti Töötukassal on tööharjutuse taseme hindamiseks õigus tutvuda tööharjutuse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (6) Tööharjutuse ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööharjutusele ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 4 punkte 2 ja 4, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 18.  Palgatoetus

 (1) Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

 (2) Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on:
 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud;
 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud;
 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–32 või 7 sätestatud asjaoludel;
 4) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud.

 (3) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral.

 (4) Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
 1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta;
 2) palgatoetuse maksmise periood;
 3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus;
 4) tööandja kohustused;
 5) lepingu lõppemine.

 (5) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.

 (6) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

 (7) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates.

 (8) Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

 (9) Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

§ 19.  Ettevõtluse alustamise toetus

 (1) Eesti Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu, kes:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 1) on vähemalt 18-aastane ja
 2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.

 (2) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu esitab Eesti Töötukassale:
 1) avalduse,
 2) äriplaani,
 3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (21) Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (3) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab Eesti Töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (4) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta:
 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks;
 2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks;
 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees;
 41) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus;
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016]
 5) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga;
 6) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;
 7) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva seaduse alusel;
 8) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (5) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates.

 (6) Ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile.

 (7) Eesti Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (71) Kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus algab mõjuval põhjusel hiljem kui kuue kuu möödumisel toetuse töötu pangakontole ülekandmisest, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontrolliperiood majandustegevusega hiljem alustatud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (72) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu või on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (8) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral:
 1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel;
 11) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
 2) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel;
 3) ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast;
 4) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt;
 5) ettevõtluse alustamise toetust kasutati käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärgil.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (81) Kui osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, võib Eesti Töötukassa kohustada ettevõtluse alustamise toetuse saajat tagastama toetuse osaliselt.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (9) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Ettevõtluse alustamise toetuse uus ülemmäär ei või olla kehtivast ülemmäärast väiksem.

§ 20.  Tööruumide ja -vahendite kohandamine

 (1) Tööruumide või töövahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises.

 (2) Eesti Töötukassa sõlmib halduslepingu tööandjaga, kelle tööruume ja -vahendeid kohandatakse. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 1) kohanduse objekt;
 2) kohanduse valmimise aeg;
 3) puudega töötu töölevõtmise aeg;
 4) kohanduse maksumus.

 (21) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (3) Eesti Töötukassa hüvitab tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50 kuni 100 protsenti töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Tööandja tagastab Eesti Töötukassalt tööruumide ja -vahendite kohandamiseks saadud hüvitise summa täies ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kolme aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
 1) ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 94 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel;
 2) ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1 või § 93 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud tööturuteenust ei osutata töötule tihedamini kui kord kolme aasta jooksul.

§ 21.  Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (1) Eesti Töötukassa sõlmib puudega isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
 1) lepingu ese;
 2) lepingu esemega seonduvad kulud ja nende tasumine;
 3) kasutaja kohustused;
 4) lepingu jõustumine ja lõppemine.

 (11) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (2) Töötamiseks vajalik abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (21) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda tasuta kasutamiseks teisele isikule, võib töötamiseks vajaliku abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada puudega isikule.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Kui puudega isik halduslepingu lõppemise ajal töötab või on teenistuses, võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolmeks aastaks.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 22.  Abistamine tööintervjuul

 (1) Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.

 (2) Kui Eesti Töötukassa töötajal puuduvad vajalikud oskused puudega töötu abistamiseks tööintervjuul, sõlmib Eesti Töötukassa nimetatud teenuse osutamiseks halduslepingu isikuga, kellel on teenuse osutamiseks vajalikud oskused. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 1) lepingu ese;
 2) andmed puudega töötu kohta;
 3) poolte õigused ja kohustused;
 4) tasu maksmine;
 5) lepingu jõustumine ja lõppemine.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping sõlmitakse isikuga, kes osutab käesolevas paragrahvis sätestatud teenust oma vabast ajast ja selle eest tasu saamata, hüvitatakse talle teenuse osutamisega seotud sõidukulud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sõidukulud hüvitatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.

§ 23.  Tugiisikuga töötamine

 (1) Tugiisikuga töötamise võimaldamine on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist.

 (2) Eesti Töötukassa sõlmib puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse võimaldamiseks halduslepingu:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 1) tugiisikuga või
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
 2) tööandja või muu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse osutamise.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingus määratakse kindlaks:
 1) lepingu ese;
 2) andmed puudega töötu kohta;
 3) poolte õigused ja kohustused;
 4) tasu maksmine;
 5) lepingu jõustumine ja lõppemine.

 (31) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (32) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võetakse tööandjalt tugiisikuga töötamise teenusega nõusoleku kohta kirjalik kinnitus. Tugiisikuga sõlmitud lepingut tutvustatakse tööandjale.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

 (4) Tugiisikuga töötamise teenust võib puudega töötule osutada kuni ühe aasta jooksul tähtajatu töö- või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel:
 1) esimesel kuul kuni 8 tundi päevas,
 2) teisel kuul kuni 4 tundi päevas ja
 3) 3.–12. kuul kuni 2 tundi päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 700 tundi aastas puudega töötu kohta.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tugiisikule või tööandjale makstakse tasu vastavalt samas lõikes nimetatud halduslepingule. Tasu kantakse tugiisiku või tööandja pangakontole halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (6) Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav uus tunnitasu määr ei või olla kehtivast tunnitasu määrast väiksem.

§ 231.  Tööalane rehabilitatsioon

 (1) Tööalane rehabilitatsioon on isiku tööeluks ettevalmistamiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks osutatav tööturuteenus, mis seisneb sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivates tegevustes.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

 (2) Isik valib temaga individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud rehabilitatsioonivajadusele vastavad tegevused sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusloaga isikute poolt osutatavate rehabilitatsiooniteenuste, sealhulgas rehabilitatsiooniprogrammide seast.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

 (3) Eesti Töötukassa tasub tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest rehabilitatsiooniteenuse osutajale.

 (4) Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest kalendriaastas makstava tasu ülemmäär ühe isiku kohta kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse eest makstava tasu uus ülemmäär ei või olla kehtivast ülemmäärast väiksem.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 24.  Vähese tähtsusega abi ja riigiabi
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]

 (1) Käesoleva seaduse §-des 18–20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL):
 1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) või
 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

 (2) Käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja
 2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 ning §-des 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamiseks komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule.

 (3) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

 (4) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 15 000 eurot.

 (5) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 30 000 eurot.

 (6) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

 (7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ületada 100 000 eurot.

 (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

 (9) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]

4. peatükk TÖÖTURUTOETUSED 

§ 25.  Tööturutoetuste liigid

  Tööturutoetuste liigid on:
 1) töötutoetus;
 2) stipendium;
 3) sõidu- ja majutustoetus.
 4) käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturutoetused.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

1. jagu Töötutoetus 

§ 26.  Õigus saada töötutoetust

 (1) Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhud, ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetuleku hulka ei arvata:
 1) käesoleva seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
 2) käesoleva seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
 3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust;
[RT I, 22.12.2012, 14 - jõust. 01.07.2013]
 4) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele;
[RT I, 30.06.2015, 3 - jõust. 01.07.2017, sõnad „riiklike peretoetuste” sõnaga „perehüvitiste” (RT I, 08.07.2016, 1)]
 5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
 6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
 61) perehüvitiste seaduse alusel makstavat elatisabi;
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
 7) [kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.01.2010]
 8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevus on:
 1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis;
 11) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 12) avalik-õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 2) töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
 3) tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemine abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa oli kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukohustuslaste registrisse;
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]
 4) õppimine õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, juhul kui isik on oma õpingud lõpetanud. Õppimise aja hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibimise aega;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 5) aja-, asendus- või reservteenistuses viibimine;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 6) aeg, mil Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud abikaasatasu või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale abikaasale makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 lõike 1 alusel.
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–2 ja 6 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevust, välja arvatud ametis olemine Euroopa Parlamendi liikmena, arvestatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötult, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva:
 1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;
 2) olnud haiglaravil;
 3) hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
 31) hooldanud puudega isikut ja valla- või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust;
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.03.2009]
 4) olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
 5) olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.

 (5) Kui vanemate abielu on lahutatud, saab käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel töötutoetust see vanem, kelle juures laps elab pärast abielulahutust.

 (6) Kui töötu on olnud hõivatud ühe käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö või tööga võrdsustatud tegevusega või lõikes 4 loetletud tegevusega vähem kui 180 päeva, liidetakse töötutoetuse määramisel hõivatuse ajavahemikud, mis ei kattu.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

 (61) Töötutoetuse määramisel ei võeta arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö ja tööga võrdsustatud tegevuse ning lõikes 4 loetletud tegevusega hõivatuse perioode, mis kattuvad töötuna arveloleku ajaga.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

 (62) Alates töötutoetuse määramisest loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevusega hõivatuse perioodid nulliks.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

 (7) Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille jooksul talle makstakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel.
[RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

 (8) Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille eest talle makstakse töövõimetoetust töövõimetoetuse seaduse alusel, välja arvatud juhul, kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 27.  Töötutoetuse saamise tingimused

 (1) Töötutoetuse saaja peab tulema talle määratud ajal isiklikult Eesti Töötukassasse vastuvõtule ning täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (2) Töötul, kes on saanud toetust käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel, on õigus nimetatud lõike alusel korduvalt toetust saada, kui:
 1) töötule viimasest toetuse määramisest käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel on möödunud vähemalt viis aastat või
 2) töötu on korduvale töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevusega.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

 (3) Töötul, kellel ei ole täitunud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nõutud vähemalt 180-päevane hõive ja kellel on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270-päevase ajavahemiku möödumist, on õigus saada töötutoetust, kui ta:
 1) on jäänud 12 kuu jooksul eelmisest töötuna arvelevõtmise päevast arvates uuesti töötuks;
 2) on vahepeal olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 1, 11, 12, 2, 3 või 5 nimetatud tegevusega ja
[RT I, 06.07.2013, 2 - jõust. 16.07.2013]
 3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata:
 1) käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud isikutele ja
 2) käesoleva seaduse § 33 punktides 1–3 nimetatud isikutele, kui nende töötuna arvelolek on lõpetatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkti 8 alusel.

§ 28.  Töötutoetuse taotlemine

 (1) Töötutoetuse taotlemiseks esitab töötu nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid Eesti Töötukassale.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (3) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (4) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud isik esitab kirjaliku avalduse Eesti Töötukassale, kes vaatab avalduse viivitamatult läbi ja teeb otsuse toetuse maksmise ajavahemiku pikendamise kohta.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 29.  Töötutoetuse määramine

 (1) Eesti Töötukassa teeb otsuse toetuse määramise või määramata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates. Kui isik esitas samaaegselt töötutoetuse avaldusega töötuskindlustushüvitise avalduse, teeb Eesti Töötukassa otsuse toetuse määramise kohta kümne tööpäeva jooksul töötuskindlustushüvitise määramata jätmise või avalduse läbivaatamata jätmise päevast arvates.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (2) Töötutoetus määratakse kaheksandast päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (3) Töötule, kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, määratakse töötutoetus 61. päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

 (4) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud töötule määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Töötule, kes taotles, kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast alates. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötule, kes taotles, kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, määratakse töötutoetus 61. päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (6) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

§ 30.  Töötutoetuse maksmise ajavahemik

 (1) Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva.

 (2) Töötule, kelle viimane teenistussuhe lõpetati avaliku teenistuse seaduse § 94 lõike 1 alusel või kelle viimane tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel, makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Töötule, kellele on makstud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse § 8 kohaselt lühema ajavahemiku jooksul kui 270 päeva, makstakse töötutoetust kuni 270 päeva täitumiseni.

 (4) Töötule makstakse töötutoetust pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kui töötul on vanaduspensionieani jäänud vähem kui 180 päeva.

 (5) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhul ei või töötutoetust maksta kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud päevade eest.

§ 31.  Töötutoetuse arvutamine ja maksmine

 (1) Töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures päevamäära 31-kordne korrutis ei või olla väiksem kui 35 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

 (2) Töötutoetus arvutatakse tagasiulatuvalt töötu Eesti Töötukassas vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest. Esmakordselt arvutatakse töötutoetus alates töötutoetuse määramise päevast kuni töötu Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Edaspidi arvutatakse töötutoetus alates töötu Eesti Töötukassas vastuvõtul käimise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud).
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (3) Töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul.

 (4) Kui töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud alustel, arvutatakse töötutoetus peatamise ajavahemikule järgnevast päevast kuni vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud).

 (5) [Kehtetu - RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (6) Töötutoetus makstakse:
 1) töötu pangakontole Eestis maksja kulul;
 2) töötu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või
 3) töötu Eesti Töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

§ 32.  Töötutoetuse maksmise peatamine

 (1) Töötutoetuse maksmine peatatakse, kui:
 1) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst – 10 päevaks;
 2) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest – 10 päevaks;
 3) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta ei tule määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule – viimase pöördumise päevale järgnevast päevast kuni Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud);
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 4) töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek – 30 päevaks.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel vähendatakse töötutoetuse saamise päevade arvu nimetatud punktides sätestatud päevade võrra.

§ 33.  Töötutoetuse maksmise ennetähtaegne lõpetamine

  Töötutoetuse maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt, kui:
 1) töötu teist korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 2) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest;
 3) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst;
 4) töötuna arvelolek lõpetatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 alusel;
 5) töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune püsiv kuusissetulek. Püsivaks loetakse sissetulekut, mida isik saab vähemalt talle määratud töötutoetuse maksmise ajavahemiku lõpuni;
 6) töötul tekib õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduse alusel õiguse tekkimise päevast arvates. Kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine töövõimetoetuse otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]

2. jagu Stipendium 

§ 34.  Õigus saada stipendiumi

  Õigus saada stipendiumi on:
 1) töötul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras. Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul ei ole õigust saada stipendiumi;
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]
 2) töötul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras;
 3) töötul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustel ja korras;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 4) töötul, kes osaleb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenustel, tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

§ 35.  Stipendiumi arvutamine ja maksmine ning stipendiumi määr

 (1) [Kehtetu - RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (2) [Kehtetu - RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (3) [Kehtetu - RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (31) Stipendiumi arvutatakse tööturuteenuse läbiviija esitatud andmete põhjal käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud tööturuteenusel osaletud iga päeva eest stipendiumi päevamäära alusel.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Stipendiumi arvutab Eesti Töötukassa.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Stipendiumi makstakse kord kuus käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud korras.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (6) Stipendiumi päevamäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Stipendiumi uus päevamäär ei või olla kehtivast määrast väiksem.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

3. jagu Sõidu- ja majutustoetus 

§ 36.  Õigus saada sõidu- ja majutustoetust

  Õigus saada sõidu- ja majutustoetust on:
 1) isikul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul;
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
 2) isikul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras;
 3) isikul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustel ja korras;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
 31) isikul, kes osaleb tööalases rehabilitatsioonis;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
 4) isikul, kes osaleb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenustel, tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel ja korras
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

§ 37.  Sõidu- ja majutustoetuse maksmine ning toetuse määr
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (1) [Kehtetu - RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud tööturuteenusel osaletud iga päeva eest tööturuteenuse toimumise koha ja isiku elukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse tööturuteenuse toimumise koha ja isiku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (3) Sõidu- ja majutustoetust makstakse kord kuus käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud korras.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta ning sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Uued määrad ei või olla kehtivatest määradest väiksemad.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

41. peatükk MADALA SISSETULEKUGA TÖÖTAVA ISIKU IGA-AASTANE TAGASIMAKSE 
[Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 371. – § 377. [Kehtetud - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

5. peatükk TÖÖTURUTEENUSE OSUTAMINE JA RENDITÖÖJÕU VAHENDAMINE ETTEVÕTJA POOLT 
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 38.  Teatamiskohustus

  Ettevõtja peab esitama majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
 1) tööd otsivale isikule töö ja tööandjale vajaliku tööjõu pakkumine (töövahendus);
 2) renditööjõu vahendajana tegutsemine.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 381.  Tegutsemine renditööjõu vahendajana
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 39.  Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 391.  Tasu saamise keeld

  Ettevõtjal on keelatud nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu vaba töökoha ja tööandja andmete eest.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

6. peatükk RAHASTAMINE 

§ 40.  Rahastamine

 (1) Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena Eesti Töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Tööturuteenuseid ja -toetusi, välja arvatud töötutoetust, rahastatakse töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ning riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena Eesti Töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 6 nimetatud avaliku töö eest makstavat tasu rahastab avaliku töö korraldaja.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

7. peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMINE 

§ 41.  Alusetult saadu tagasinõudmine

 (1) Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 9, § 19 lõigetes 8 ja 81 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi.
[RT I, 04.06.2014, 2 - jõust. 05.06.2014]
[RT I, 24.04.2014, 1 - jõust. 22.04.2014 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lg 1 osas, milles see ei näe Eesti Töötukassale ette tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust, põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.]

 (11) Eesti Töötukassa võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga kokkuleppel koostada tagasimaksegraafiku.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (2) Kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Eesti Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 42.  Vaidemenetlus

 (1) Isik, kes leiab, et töötuna või tööotsijana arvelevõtmisel, talle individuaalse tööotsimiskava koostamisel, tööturuteenuse osutamisel või tööturutoetuse määramisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

 (2) Vaie esitatakse Eesti Töötukassale.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

71. peatükk HALDUSJÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 421.  Haldusjärelevalve teostaja
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud Eesti Töötukassa kohustuste täitmise üle teostab Sotsiaalministeerium (edaspidi haldusjärelevalve teostaja). Haldusjärelevalve teostajal on õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisele eksperte.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Ettevõtja ja tema majandustegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses sätestatud nõuetele teostab riiklikku haldusjärelevalvet Sotsiaalministeerium.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 422.  Haldusjärelevalve teostaja pädevus
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 1) tutvuda Eesti Töötukassa või ettevõtja käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 2) teha Eesti Töötukassale ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (2) Oma ülesannete täitmisel on haldusjärelevalve teostaja kohustatud olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib haldusjärelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 423.  Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
 1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) haldusjärelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (2) Haldusjärelevalve teostaja toimetab ettekirjutuse Eesti Töötukassale kätte 10 päeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Ettekirjutusega mittenõustumisel on Eesti Töötukassal õigus esitada vaie valdkonna eest vastutavale ministrile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 43.  Üleminekusätted

 (1) Kui isik on võetud töötuna arvele töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 alusel ja saab hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 või sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 2 alusel, võib isik olla töötuna arvel 2006. aasta 1. juulini.

 (2) Kui isikule on määratud töötu riiklik abiraha töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 8 alusel, ei kohaldata talle käesoleva seaduse § 26 lõikeid 1 ja 2 juhul, kui see seab isiku halvemasse olukorda, võrreldes töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga.

 (3) Kui töötu on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud avalduse tööturuteenuse seaduse §-s 18 sätestatud tööturutoetuse saamiseks ja tema kohta ei ole tehtud sama seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud otsust, tehakse asjakohane otsus tööturuteenuse seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud tähtajal, kuid muus osas kohaldatakse käesolevas seaduses ettevõtluse alustamise toetuse kohta sätestatut.

 (4) Kui isik on võetud töötuna arvele töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 alusel, koostatakse talle käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava esimene osa töötu esimesel pöördumisel Eesti Töötukassasse käesoleva seaduse jõustumisest alates. Individuaalse tööotsimiskava teine osa koostatakse 18 nädala jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

 (5) Käesoleva seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ajavahemike algusajaks isikule, kes on võetud töötuna arvele töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 alusel, loetakse käesoleva seaduse jõustumise aeg.

 (6) Kui tööturuteenuse seaduse §-s 20 sätestatud hädaabitööd jätkatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, lähtutakse hädaabitöö eest tasu maksmisel käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud avaliku töö eest makstava tasu suurusest.

 (7) Isiku suhtes, kellele makstakse käesoleva seaduse jõustumise ajal töötu riiklikku abiraha või töötu õppestipendiumi töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt, kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumisest alates käesolevas seaduses töötutoetuse, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse kohta sätestatut.

 (8) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni tööturuteenuse seaduse alusel välja antud tööturuteenuse tegevusload kehtivad tegevusloal märgitud ajani.

 (9) Käesoleva seaduse § 12 lõiget 41 kohaldatakse isiku suhtes, kelle eelmine töötuna arvelolek on lõpetatud pärast § 12 lõike 41 jõustumist. Käesoleva seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud 20- või 21-nädalase perioodi pikkuse arvutamisel võetakse arvesse see töötuna arvel oldud aeg, mis järgneb § 12 lõike 41 jõustumisele.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

 (10) Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini võetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 5 punktis 6 ja § 26 lõike 4 punktis 31 nimetatud valla- või linnavalitsuse poolt hooldamise eest makstava toetuse tingimuse täitmise juures arvesse lisaks Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud hooldajatoetust.
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.03.2009]

 (11) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 51 sätestatud 12-kuulise perioodi hulka ei arvata § 6 lõike 51 jõustumisele eelnevat aega.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

 (12) Kutseõppes statsionaarses õppes õppiva isiku töötuna arvelevõtmise otsustamisel ei arvestata käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktis 6 sätestatud hõive nõuet, kui isiku:
 1) eelmine töötuna arvelolek lõpetati perioodil 2013. aasta 1. septembrist kuni käesoleva sätte jõustumiseni käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses õppima asumisega kutseõppes statsionaarses õppes;
 2) eelmisest töötuna arveloleku lõpetamisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud;
 3) eelmise töötuna arvelevõtmise ajale eelneva 12 kuu jooksul oli isik olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–2 nimetatud tegevusega.
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

 (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud töötul, kellel ei ole täitunud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nõutud vähemalt 180-päevane hõive ja kellele on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270-päevase ajavahemiku möödumist, on õigus saada töötutoetust, kui ta:
 1) on jäänud 12 kuu jooksul töötutoetuse määramise päevast arvates uuesti töötuks;
 2) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele.
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

 (14) Töötutoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 13 ja käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhul kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku rohkem kui käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–3 sätestatud päevade eest.
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

 (15) 2014. aasta 1. mail töötuna arvel olnud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht võib olla töötuna arvel kuni 2014. aasta 1. novembrini.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (16) Käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punkti 3 kohaldatakse töötu suhtes, kes on tööle või teenistusse asumisele eelneva 15 kuu jooksul olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud, kui tema töötuna arvelolek enne 2014. aasta 1. maid on olnud lõpetatud kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse redaktsiooni § 6 lõike 5 punktis 8 sätestatud asjaoludel.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (17) Töötul, kellel ei ole täitunud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nõutud vähemalt 180-päevane hõive ja kellele on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270-päevase ajavahemiku möödumist, on õigus saada töötutoetust, kui:
 1) ta on jäänud 12 kuu jooksul töötutoetuse määramise päevast arvates uuesti töötuks;
 2) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 või 41 nimetatud asjaoludel ja
 3) ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (18) Enne 2014. aasta 1. maid sõlmitud halduslepingu alusel palgatoetuse maksmisele kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse redaktsiooni.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

 (19) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 kehtestatud nõuet, et tööturukoolitust saab tellida üksnes täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses rakendatakse alates 2016. aasta 1. juulist tellitavate tööturukoolituste puhul. Varem tellitavate koolituste puhul lähtutakse enne käesoleva sätte jõustumist kehtinud nõuetest.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (20) Käesoleva seaduse § 231 lõikes 2 sätestatud tegevusloa nõue loetakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini täidetuks rehabilitatsiooniteenuse osutajal, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt kehtiv tegevusluba rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 431.  Töötutoetuse määramise erisus

  Kuni 2015. aasta 1. juulini võetakse töötutoetuse määramisel arvesse enne 2014. aasta 1. juulit täitunud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–2 ja 6 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevust, mis ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

§ 432.  Käesoleva seaduse 41. peatüki rakendamine

 (1) Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal.

 (2) 2017. aastal välja makstava tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr kehtestatakse 2016. aasta riigieelarve seadusega.
[RT I, 30.06.2015, 2 - jõust. 01.09.2015]

 (3) Käesoleva seaduse § 372 lõiget 2 kohaldatakse ka isikule, kes saab töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]

 (4) Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse maksmisel 2017. aastal ja selle tagasinõudmisel lähtutakse 2016. aasta 31. detsembril kehtinud õigusaktides sätestatust.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (5) Käesoleva seaduse 372 lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 2016. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 31.12.2016]

§ 44.  Statsionaarses õppevormis õppimine

  Isikute suhtes, kes on õppeasutusse vastu võetud enne 2003/2004. õppeaastat, loetakse käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktis 6, § 26 lõike 3 punktis 4 ja § 29 lõikes 3 sätestatud täiskoormusega õppe nõue täidetuks, kui nad õpivad statsionaarses õppevormis.

§ 45.  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register

  Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrina käsitatakse tööturuteenuse seaduse § 8 lõike 3 alusel asutatud tööotsijate ja tööturuteenuste riiklikku registrit.

§ 46. – § 58. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 59.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.07.2010, lk 1–6).
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]