Eurovoci märksõnad (näita)

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Vabad elukutsed

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Õigusabi ja õigusteenused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vandetõlgi seadus

Vastu võetud 11.12.2013
RT I, 23.12.2013, 1
jõustumine 01.01.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab vandetõlgi kutsetegevuse alused.

2. peatükk Vandetõlgi kutse ja kutsetegevus 

§ 2.  Vandetõlk

  (1) Vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid.

  (2) Eestis võib vandetõlgi kutsenimetuse all vandetõlgi kutsetegevusega tegeleda üksnes isik, kellele on käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras antud vandetõlgi kutse. Vandetõlgi kutset tõendab valdkonna eest vastutava ministri poolt väljastatud vandetõlgi kutsetunnistus, mille kohta on andmed avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsministri" sõnadega "valdkonna eest vastutava ministri".]

  (3) Vandetõlgi kutsetegevusega võib tegeleda ka välisriigis vandetõlgi kutse omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel.

§ 3.  Vandetõlgi pädevus ja tõlkesuund

  (1) Vandetõlk on pädev tõlkima eesti keelest võõrkeelde või võõrkeelest eesti keelde (edaspidi tõlkesuund).

  (2) Isik on vandetõlgi kutsenimetuse all pädev tegelema vandetõlgi kutsetegevusega ainult sellel tõlkesuunal, mille kohta on talle antud vandetõlgi kutsetunnistus.

  (3) Kui isikule on antud vandetõlgi kutsetunnistus kahe või enama võõrkeelega seotud tõlkesuunal tegutsemiseks, loetakse, et ta on pädev tõlkima ka ühest kutsetunnistusel märgitud võõrkeelest teise kutsetunnistusel märgitud võõrkeelde.

§ 4.  Vandetõlgi kutsenimetuse kasutamine

  Vandetõlgi kutsenimetus viitab vandetõlgi tõlkesuunale. Kui vandetõlk on pädev tõlkima mõlemal ühe võõrkeelega seotud tõlkesuunal, viitab tema kutsenimetus sellele võõrkeelele.

§ 5.  Vandetõlgi kutsetegevus

  (1) Dokumentide tõlkimise teenuse osutamisel vandetõlk:
  1) tõlgib dokumente (edaspidi vandetõlgi tõlge);
  2) kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust;
  3) kinnitab vajaduse korral arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust.

  (2) Vandetõlk on kohustatud avaliku ülesande täitmise korras tõlkima:
  1) Riigi Teatajas avaldatud seadusi võõrkeelde Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel;
  2) Riigi Teatajas avaldatavaid välislepinguid eesti keelde Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel.

  (3) Vandetõlk peab oma kutsetegevuse raames nõustama isikuid dokumentide tõlkimisega seotud küsimustes.

  (4) Isiku soovil korraldab vandetõlk oma kutsetegevuse raames tõlgitava dokumendi või tõlke apostille’ga kinnitamise notari poolt.

§ 6.  Vandetõlgi kõrvaltegevus

  Vandetõlgile on lubatud kõik kõrvaltegevused, mis ei kahjusta tema erapooletust ja väärikust ega usaldatavust vandetõlgi kutse suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 7.  Vandetõlgi tõlke kohustuslikkus

  (1) Kõiki dokumente, mille tõlge peab välisriigi või Eesti õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgivad Eestis üksnes vandetõlgid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik või kui kinnistusosakonnale ja registripidajale esitatava dokumendi on eesti keelde tõlkinud notar, kes on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 alusel.
[RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded ja korra vandetõlkidele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 8.  Vandetõlgi tõlge

  (1) Vandetõlgi tõlkega võtab vandetõlk vastutuse tõlke õigsuse eest.

  (2) Vandetõlk märgib tõlkele:
  1) tõlkesuuna;
  2) tõlke registreerimise numbri, aja ja koha;
  3) oma nime, kutsenimetuse ja kutsetunnistuse numbri ning selle väljaandmise aja;
  4) kontaktandmed;
  5) muud vajalikud andmed.

  (3) Vandetõlk allkirjastab tõlke ja lisab sellele oma pitsati jäljendi.

  (4) Vandetõlgi tõlge võib olla vormistatud ka digitaalselt. Sellisel juhul asendab vandetõlgi allkirja ja pitsati jäljendit tema digitaalallkiri.

  (5) Vandetõlgi tõlke vormistamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 9.  Ärakirja ja väljatrüki kinnitamine

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kinnitamisel on võrdne tähendus notariaalse kinnitamisega.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kinnitamistoimingute vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 10.  Õigus kasutada riigivapi kujutist

  (1) Vandetõlgil on Eesti Vabariigi väikese riigivapi kujutisega pitsat, millel on vandetõlgi nimi ja kutsenimetus.

  (2) Nõuded vandetõlgi pitsatile ning vandetõlgi pitsati kasutusele võtmise, hoidmise, kehtetuks tunnistamise ja kehtetu pitsati hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 11.  Saladuse hoidmise kohustus

  (1) Vandetõlk on kohustatud saladuses hoidma talle seoses vandetõlgi kutsetegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast vandetõlgi kutse äravõtmist.

  (2) Saladuse hoidmise kohustus laieneb ka vandetõlgi abipersonalile ja teistele isikutele, kellel on juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele.

  (3) Isik, kelle ülesandel vandetõlk tõlke tegi, või tema õigusjärglane või esindaja võib oma kirjaliku nõusoleku alusel vabastada vandetõlgi saladuse hoidmise kohustusest.

  (4) Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist:
  1) kohtule;
  2) kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele ja prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluses;
  3) käesoleva seaduse § 28 alusel järelevalvet teostavatele isikutele;
  4) muudele isikutele, kellel on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada või kellele andmete avaldamine on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks põhjendatult vajalik.

§ 12.  Vandetõlgi andmete esitamine

  (1) Vandetõlk teeb Justiitsministeeriumile teatavaks oma tegevuskoha aadressi, vastuvõtuajad, sidevahendite numbrid ja muud vajalikud andmed ning teatab viivitamata nende andmete muutumisest.

  (2) Justiitsministeerium peab vandetõlkide nimekirja koos kutsetunnistuste andmetega ja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega.

  (3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isiku kohta teeb Justiitsministeerium avalikkusele kättesaadavaks need andmed, mida ta on avaldamiseks esitanud.

§ 13.  Vandetõlgi tegevuskoht

  Vandetõlgi tegevuskoht on Eesti.

§ 14.  Vandetõlgi tasu

  (1) Vandetõlgi tasu käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 4 nimetatud toimingute eest on kokkuleppeline. Tasu lepitakse vandetõlgi ja teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne teenuse osutamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa vandetõlgi teenuse osutamise aluseks oleva kokkuleppe tühisust.

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud tõlketööde määramise ja täitmise korra ning tasumäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud tegevus on vandetõlgi kutsetegevusega kaasnev kohustus ja selle eest vandetõlk eraldi tasu ei saa.

§ 15.  Vandetõlgi vastutus

  (1) Vandetõlk vastutab isiklikult oma kutsetegevuses süüliselt tekitatud varalise kahju eest.

  (2) Kokkulepe, mis välistab vandetõlgi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine.

3. peatükk Vandetõlgi kutse andmine, kutsetegevuse peatamine ja kutse äravõtmine 

§ 16.  Vandetõlgile esitatavad nõuded

  Vandetõlgiks võib saada isik:
  1) kes on teovõimeline;
  2) kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
  3) kellelt ei ole vandetõlgi kutse ära võetud käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punkti 5 või lõike 2 punkti 1 või § 28 lõike 3 punkti 3 alusel;
  4) kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis kahjustaks vandetõlgi kutse usaldusväärsust;
  5) kes on aus ja kõlbeline.

§ 17.  Vandetõlgi eksam ja korduseksam

  (1) Vandetõlgi eksam (edaspidi ka eksam) on vandetõlgi kutsetegevuseks vajalike teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste kontroll.

  (2) Eksam koosneb õigus- ja keeleteadmiste kirjalikust kontrollimisest ning kutsesobivusvestlusest.

  (3) Eksamil õigus- või keeleteadmiste kontrollimise eksamiosas negatiivse tulemuse saanud isikul on õigus sooritada selles eksamiosas korduseksam tingimusel, et eksamil saadud punktide arv ei olnud väiksem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses.

  (4) Eksami ja korduseksami korraldab Justiitsministeerium vastavalt vajadusele.

  (5) Vandetõlgi eksami ja korduseksami läbiviimise ning hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (6) Vandetõlgi eksami ja korduseksami tulemus kehtib kolm aastat selle sooritamisest.

§ 18.  Vandetõlgi eksamile ja korduseksamile lubamine

  (1) Eksamil osalemiseks esitab isik vandetõlgi eksami komisjonile (edaspidi ka eksamikomisjon) kirjaliku avalduse, milles kinnitab, et ta vastab käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele.

  (2) Eksamikomisjon lubab isiku eksamile, kui ei ole alust eeldada, et isik ei vasta käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele.

  (3) Vandetõlgi eksamile ja korduseksamile lubamise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 19.  Vandetõlgi eksami komisjon

  (1) Eksamikomisjon:
  1) otsustab eksamile lubamise;
  2) viib läbi eksami;
  3) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile eksamitulemused, mis on aluseks vandetõlgi kutse andmisele.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsministrile" sõnadega "valdkonna eest vastutavale ministrile".]

  (2) Eksamikomisjoni liikmeks võib nimetada:
  1) asjakohase võõrkeele asjatundja;
  2) asjakohast võõrkeelt emakeelena rääkiva isiku;
  3) eesti keele asjatundja;
  4) õigusteadmistega isiku;
  5) asjakohasel tõlkesuunal vandetõlgi kutse saanud isiku;
  6) Justiitsministeeriumi ametniku.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hulgast eksamikomisjoni liikmed ja komisjoni esimehe iga kord enne eksami toimumist.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "Justiitsminister" sõnadega "Valdkonna eest vastutav minister".]

  (4) Vandetõlgi eksami komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 20.  Vandetõlgi kutse andmine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirjaga vandetõlgi kutse käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele vastavale isikule, kes on sooritanud eksami, ja väljastab talle vandetõlgi kutsetunnistuse.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "Justiitsminister" sõnadega "Valdkonna eest vastutav minister".]

  (2) Vandetõlgi kutse saamiseks esitab isik valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku taotluse.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsministrile" sõnadega "valdkonna eest vastutavale ministrile".]

  (3) Vandetõlgi kutsetunnistuse vormi ja kutsetunnistusele märgitavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (4) Enne vandetõlgi kutsetunnistuse saamist annab isik valdkonna eest vastutava ministri ees järgmise vande:
„Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust, tegutseda vandetõlgina ausalt, väärikalt ja erapooletult ning kõigi oma võimete kohaselt.”.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsministri" sõnadega "valdkonna eest vastutava ministri".]

  (5) Kui eksami sooritanud isik ei ole esitanud taotlust vandetõlgi kutse saamiseks kolme aasta jooksul eksami toimumisest arvates, tuleb tal vandetõlgi kutse saamiseks sooritada uus eksam.

§ 21.  Vandetõlgi kutsetegevuse alustamine

  (1) Isik võib tegeleda vandetõlgi kutsetegevusega pärast vandetõlgi kutsetunnistuse saamist ja käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud andmete avalikustamist Justiitsministeeriumi veebilehel.

  (2) Vandetõlgi kutse saanud isik peab vandetõlgi kutsetegevust alustama nelja kuu jooksul kutsetunnistuse väljastamisest arvates.

§ 22.  Välisriigis omandatud vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamine

  (1) Välisriigis vandetõlgi kutse omandanud isikul on õigus nõuda oma kvalifikatsiooni tunnustamist Eestis vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele.

  (2) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.

  (3) Välisriigis omandatud vandetõlgi kvalifikatsiooni hindab vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjon välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-s 17 sätestatud menetluse kohaselt.

  (4) Vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjoni liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (5) Vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 23.  Vandetõlgi kutsetegevuse peatamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister peatab vandetõlgi kutsetegevuse kindlaksmääratud tähtajaks järgmistel asjaoludel:
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "Justiitsminister" sõnadega "Valdkonna eest vastutav minister".]
  1) vandetõlgi taotlusel;
  2) käesoleva seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel atesteerimisvajaduse otsustamisest kuni atesteerimistulemuste selgumiseni;
  3) muul mõjuval põhjusel kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib vandetõlgi kutsetegevuse peatada vandetõlgile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral kuni kriminaalasja lõpetamiseni või vandetõlgi õigeksmõistmiseni, kui esitatav süüdistus on seotud vandetõlgi kutsetegevusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "Justiitsminister" sõnadega "Valdkonna eest vastutav minister".]

  (3) Vandetõlgil, kelle kutsetegevus on peatatud, on keelatud teha käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud toiminguid.

  (4) Vandetõlk, kelle kutsetegevus on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel, võib teha käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud toiminguid.

§ 24.  Vandetõlgi kutse äravõtmine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võtab vandetõlgi kutse ära järgmistel asjaoludel:
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "Justiitsminister" sõnadega "Valdkonna eest vastutav minister".]
  1) vandetõlgi taotlusel;
  2) kui vandetõlk ei vasta käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tingimustele;
  3) käesoleva seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel;
  4) kordusatesteerimisel atesteerimata jäämise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele ilmumata jäämise korral;
  5) kui vandetõlgi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus vandetõlgi kutsetegevusega seotud kuriteo eest või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks vandetõlgina tegutsemise.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib vandetõlgi kutse ära võtta:
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "Justiitsminister" sõnadega "Valdkonna eest vastutav minister".]
  1) kui vandetõlgi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja vandetõlgi kutsetegevuse jätkamine ohustaks vandetõlgi kutse usaldusväärsust;
  2) kui vandetõlk ei alusta kutsetegevust nelja kuu jooksul talle kutsetunnistuse väljastamisest arvates ja selleks puudub mõjuv põhjus;
  3) kui vandetõlk tegeleb püsivalt tegevusega, mis ei ole vandetõlgile lubatud käesoleva seaduse §-s 6 sätestatu kohaselt;
  4) kui ilmnevad muud asjaolud, mis teevad võimatuks vandetõlgina töötamise.

  (3) Isik, kellelt on ära võetud vandetõlgi kutse, on kohustatud Justiitsministeeriumile viivitamata üle andma vandetõlgi kutsetunnistuse.

4. peatükk Vandetõlgi kutsetegevuse registreerimine, statistiline aruandlus ja dokumentide säilitamine 

§ 25.  Vandetõlgi kutsetegevuse registreerimine

  (1) Vandetõlk registreerib kutsetegevuse raamatus käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud toimingud.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingud registreerib vandetõlk koos käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud toiminguga.

  (3) Vandetõlk, kelle kutse on ära võetud, annab oma kutsetegevuse raamatu üle Justiitsministeeriumile. Vandetõlgi surma korral teeb seda vandetõlgi pärija.

  (4) Vandetõlgi kutsetegevuse raamatu vormi, pidamise, üleandmise korra ja säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 26.  Vandetõlgi statistiline aruandlus

  (1) Vandetõlk esitab igal aastal valdkonna eest vastutavale ministrile kutsetegevuse raamatusse kantud andmete põhjal statistilise aruande.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsministrile" sõnadega "valdkonna eest vastutavale ministrile".]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud statistilises aruandes kajastatavate andmete loetelu ning aruande esitamise aja ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 27.  Vandetõlgi kutsetegevusega seotud teabekandjad

  (1) Vandetõlk hoiab oma kutsetegevusega seotud teabekandjad lahus muudest tema valduses olevatest andmekandjatest viisil, mis välistab nende kaotsimineku või rikkumise.

  (2) Vandetõlgile tõlkimise käigus esitatud teabekandjate tagastamise korra vandetõlgi kutse äravõtmise ja vandetõlgi surma või raske haiguse korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

5. peatükk Järelevalve 

§ 28.  Riiklik järelevalve vandetõlgi kutsetegevuse üle

  (1) Riiklikku järelevalvet vandetõlgi kutsetegevuse üle teostab Justiitsministeerium.

  (2) Vandetõlk on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teostamise tulemusena võib:
  1) järelevalve teostaja teha vandetõlgile ettekirjutuse seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmise või puuduliku täitmise kohta, sealhulgas nõuda kohustuse nõuetekohast täitmist teatud aja jooksul;
  2) valdkonna eest vastutav minister otsustada vandetõlgi atesteerimise vajaduse, kui järelevalve tulemusel tuvastatud asjaolud annavad alust arvata, et vandetõlgi oskused või teadmised vajavad kontrollimist;
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]
  3) valdkonna eest vastutav minister otsustada vandetõlgi kutse äravõtmise, kui vandetõlk käesoleva lõike punktis 1 sätestatud ettekirjutuse tegemisest hoolimata ei täida seaduses sätestatud kohustust või täidab seda puudulikult.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada järelevalve teostamise täpsema korra.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 29.  Vandetõlgi atesteerimine

  (1) Atesteerimisvajaduse otsustamisel kuulab valdkonna eest vastutav minister ära vandetõlkide kutseühenduse arvamuse.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (2) Vandetõlki võib atesteerida, kui viimasest atesteerimisest on möödunud vähemalt kolm aastat.

  (3) Atesteerimine seisneb vandetõlgi oskuste ja teadmiste kontrollimises. Atesteerimise viib läbi vähemalt kolmeliikmeline atesteerimiskomisjon.

  (4) Atesteerimiskomisjoni liikmeteks võib nimetada käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud isikud. Atesteerimiskomisjoni liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

  (5) Vandetõlgi atesteerimise korra ning atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

6. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 30.  Vandetõlgi tõlke võrdsustamine kinnitatud tõlkega

  Vandetõlgi tõlge on võrdsustatud kinnitatud tõlkega käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud vandetõlgi seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

§ 31.  Vandetõlgi tõlke kohustuslikkus eesti keelest võõrkeelde tõlkimisel

  (1) Alates 2015. aasta 1. jaanuarist kuni käesoleva seaduse § 7 jõustumiseni tõlgib eesti keelest võõrkeelde dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, üksnes vandetõlk.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui nimetatud tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded ja korra vandetõlkidele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "Justiitsminister" sõnadega "Valdkonna eest vastutav minister".]

§ 32.  Uute kutsetunnistuste väljastamine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ametisse nimetatud vandetõlkidele väljastab justiitsminister uued kutsetunnistused ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ametitunnistused kehtivad kuni uute kutsetunnistuste väljastamiseni.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 33. - § 64. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 65.  Jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 31, § 47 punkt 1 ning § 57 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 7, § 33 punkt 2, § 34 punkt 2, § 35 punktid 2 ja 4, § 36 punkt 2, § 37 punkt 2, § 38, § 42 punkt 2, § 44 punktid 2 ja 4, § 45 punkt 2, § 47 punkt 2, § 49 punkt 2, § 50 punkt 2, § 51 punkt 2, § 54 punkt 2, § 55 punktid 2 ja 5, § 57 punkt 3, § 59 punkt 3, § 61 punkt 2, § 62 punkt 2, § 63 punkt 2 ning § 64 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.