Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

Vastu võetud 17.02.2006 nr 13
RTL 2006, 19, 331
jõustumine 26.02.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Keskkonnatasude seaduse» § 59 lg 4 alusel.

1. peatükk KESKKONNAKAITSE VALDKONDADE RAHASTAMISEKS ESITATUD PROJEKTITAOTLUSTE HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 1.   Keskkonnaprogramm

  (1) Taotluseid esitatakse sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) nõukogu poolt kinnitatud keskkonnakaitse valdkondade alusel vastavalt keskkonnaprogrammile. Keskkonnaprogramm jaguneb valdkondlikeks programmideks järgmiselt:
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
  1) kalandus;
  2) veemajandus;
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
  2¹) merekeskkond;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  3) jäätmekäitlus;
  4) looduskaitse;
  5) metsandus;
  5¹) atmosfääriõhu kaitse;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  5²) maapõu;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  6) keskkonnakorraldus;
  7) keskkonnateadlikkus;
  8) maakondlik.

  (2) Projektitaotluste hindamise lihtsustamiseks on valdkondlikud programmid määrusega jaotatud alamprogrammideks.

§ 2.   Kalanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus.

  (2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid;
  2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid ning kalandussektori analüüse.

  (3) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomist, taastamist või nendele juurdepääsu tagamist;
  2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide ning harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud kalaliikide asustamist või taasasustamist.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil;
  2) trükiste koostamist ja avaldamist ning seminaride ja koolituste korraldamist, et tõsta säästva kalanduse alast teadlikkust;
  3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja avaldamist;
  4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis;
  5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, parklate, paadisildade, vettelaskmiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamist avalikes huvides.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse üle järelevalve teostamist, lähtudes eelkõige Euroopa Liidu ning teistest rahvusvahelistest kokkulepetest ja kohustustest.
23.09.2011 16:27
Lõike 5 tähistus viidud vastavaks muudatusele. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

§ 3.   Veemajanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

  (1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund, tagada nõuetele vastav joogivesi ning vähendada või likvideerida jääkreostusobjektidest või lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitistest või -rajatistest põhjustatud keskkonnariske või negatiivset mõju veekeskkonnale, maastikule ja inimese tervisele.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (2) Reoveekäitluse valdkonnas toetatakse olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist. Reoveekäitluse valdkonnas ei toetata tegevusi, mis on seotud prügilate või muude jäätmekäitluse objektide opereerimisel tekkiva heitvee käitlemisega.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (3) Nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse joogivee süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamist.
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

  (4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel ning kohaliku omavalitsuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimist.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid.

  (6) Pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (7) Reoveekäitluse, joogiveevarustuse, siseveekogude tervendamise ja korrashoiu ning jääkreostuse alamprogrammis toetatakse projekte, mille maksumus on kuni 1 000 000 eurot.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

§ 3¹.   Merekeskkonna programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine, selleks vajalike uuringute ja arendustööde toetamine ning võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamiseks vajaliku ennetava tegevuse toetamine.

  (2) Merekeskkonna tervendamise ja hea keskkonnaseisundi säilitamisega seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada merekeskkonna head või väga head seisundit ja tõsta mere ökosüsteemi teenuste ehk mereandide kasutamise potentsiaali.

  (3) Arendustöödega seoses toetatakse merekeskkonna kaitse ja kaitstavate merealade haldamise paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ja arendustöid.

  (4) Merekeskkonna seisundi hindamise ja seire kvaliteedi tõstmisega seoses toetatakse metodoloogia alaseid uuringuid ja arendustöid.

  (5) Innovaatiliste keskkonnatehnoloogiate arendamisega seoses toetatakse tööstuslikke tehnoloogiaarendusi, mis on otseselt suunatud merekeskkonna seisundi hindamise, seire ja uuringute tõhustamisele.

  (6) Võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamisega seoses toetatakse ennetavaid tegevusi nagu sadamate reostustõrje valmisoleku suurendamine, reostustõrjealase valmisoleku suurendamine merega piirnevate kohaliku omavalitsusüksuste territooriumitel ja selleteemaliste koolituste korraldamine.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 4.   Jäätmekäitluse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Jäätmekäitluse programmi eesmärk on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused, jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete rakendamise kaudu.
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

  (2) Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumiskeskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine;
  2) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
  3) selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha, käitlemine;
  4) elanikkonnalt ohtlike jäätmete (välja arvatud probleemtoodete jäätmed) kogumine ja käitlemine nõutud tegevuslube omavas kohalikule omavalitsusele või kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidilisele isikule kuuluvas ohtlike jäätmete kogumiskohas, jäätmejaamas, ümberlaadimisjaamas või jäätmekäitluskeskuses, juhul, kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidiline isik.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (3) Tavajäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) [Kehtetu – RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
  2) jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine, juhul kui selle maksumus ei ületa 319 559 eurot, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  3) jäätmekogumiskoha rajamine lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
  4) Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi kasutusele võtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (4) [Kehtetu – RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

§ 5.   Looduskaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

  (2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) kaitstavate väheuuritud elupaikade, looma-, taime- ja seeneliikide esinemisalade väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud;
  2) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade koostamine;
  3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade koostamine;
  4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine (ekspertiisid);
  5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine;
  6) kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hindamine ja selle hüvitamine;
  7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine
  2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine;
  3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine;
  4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) kaitsealade külastuskeskuste väljaarendamine;
  2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine;
  3) matkaradade kompleksne väljaehitamine;
  4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine.

§ 6.   Metsanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine.

  (2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) metsanduse arengukava elluviimine ja täitmise järgimine;
  2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustajana;
  3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine;
  4) riigi metsandusadministratsiooni suutlikkust tõstvate tegevuskavade koostamine ja elluviimine;
  5) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja kaitse.
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

  (3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) «Metsaseadusest» tulenevate metsandusülesannete ja metsakasvatuskulude osaline kompenseerimine;
  2) erametsaomanike koolitamine;
  3) erametsaomanike nõustamine;
  4) erametsaomanike ühistegevuse edendamine.

  (4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) tavamaastike ja biomitmekesisuse säilimise seisukohast oluliste poollooduslike alade määratlemine ja inventuur ning majandamise toetamiseks sobiva programmi käivitamine;
  2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine;
  3) Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide ning nende elupaigaliste nõudluste selgitamine;
  4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs;
  5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine;
  6) inventeerimisprogrammi läbiviimine rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paigutuse selgitamiseks;
  7) majandusliku analüüsi teostamine, leidmaks kuluefektiivseimat teed rangelt kaitstavate metsade pindala tõstmiseks 10%-ni;
  8) metsade tulekaitsealaste analüüside ja tegevuskavade koostamine.

  (5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine;
  2) lehtpuutaimede ja suletud juurekavaga taimede tootmise programmi toetamine;
  3) metsauuenduse mahu suurendamiseks kavandatud järelevalve tõhustamisega seonduvate tegevuste toetamine;
  4) inventuuride läbiviimine metsade uuenemisest ülevaate saamiseks.

  (6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine;
  2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest;
  3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine;
  4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine ja propageerimine;
  5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide osas);
  6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine;
  7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks.

  (7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) jahimaade korraldamine ja jahimaade kvaliteedi hindamine;
  2) jahinduse arengukava täitmiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine;
  3) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine;
  4) jahiulukite asurkondade seire;
  5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine;
  6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

§ 6¹.   Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist.

  (2) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
  2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
  3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine;
  4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
  5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine;
  6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine;
  7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.

  (3) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine;
  2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest;
  3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis;
  4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine.

  (4) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine;
  2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele;
  3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine;
  4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.

  (5) Keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostust vähendavate süsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
  2) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamise tegevuskavade, füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamist käsitlevate rakenduslike uuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele.

  (6) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
  2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine;
  3) katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  4) päikeseenergial, tuuleenergial või soojuspumbal põhineva elektritootmise või küttesüsteemi rajamine.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (7) Välisõhu keemilise saaste allikatega seonduvate tervise- ja keskkonnaohtude ning riskide väljaselgitamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete väljaselgitamine, asjakohase arvestuse korraldamine, andmekogude koostamine või ühildamine;
  2) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete riskihindamine, nende kasutamisega seotud riskide vähendamise võimaluste uurimine, väljatöötamine või sellest ülevaate andmine avalikkusele;
  3) ohtlikest kemikaalidest tingitud keskkonna saastatuse näitajate või keskkonnatervise indikaatorite hindamine.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

§ 6².   Maapõue programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Maapõue programmi eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist ja maastike korrastamist ning maapõuealase teabe korrastamist ja levitamist.

  (2) Maastike korrastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) hüljatud ja peremeheta karjääride korrastamine, eelkõige reostusohtlike või kaitsealadel asuvate karjääride korrastamine;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) kaevandatud ja mahajäetud turbaalade korrastamine ja nendel aladel maaviljeluse (näiteks marjakasvatuse) arendamine.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (3) Maapõuealase teabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja kirjastamine;
  2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine;
  3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine;
  4) maavarade ressurssidega seotud uuringud;
  5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid;
  6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 7.   Keskkonnakorralduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada saaste vältimise tehniliste ja oskusteabega seotud meetmete väljatöötamist ja juurutamist, sealhulgas ulatuslikku keskkonnakahju põhjustavate hädaolukordade tarbeks.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (2) Saastamise ennetamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) tööstuses, välja arvatud energeetika, ehituses, teeninduses või olmes soojus- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  3) tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  4) integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  5) keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  6) keskkonnastandardite rakendamine;
  7) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs mingi valitud toote kohta, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine;
  8) paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saasteennetusliku tegevuse tõhustamiseks.

  (2¹) Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamine, kohaldamine konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamine;
  2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamine BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades;
  3) infotehnoloogiliste nüüdislahenduste väljatöötamine informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul;
  4) Euroopa Liidu keskkonnategevuskava prioriteetide järgsete ja Eesti oludesse sobivate uuringute kaasrahastamine.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

  (3) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (4) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (5) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (6) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (7) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (8) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (9) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (10) Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse suurendamisel toetatakse nende asutuste tegevust, kes on kindlaks määratud hädaolukorra lahendamise plaanis ja osalevad suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade lahendamisel.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 8.   Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks , rakendades selleks teavitustööd ja edendades riiklikke õppekavasid toetavat keskkonnaharidust.

  (2) Elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste keskkonnasäästlikuks muutmisega seoses toetatakse järgnevaid tegevusi:
  1) riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine ja läbiviimne;
  2) keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste ja -kampaaniate korraldamine määratletud sihtrühmadele;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  3) rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (3) Riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamise ja läbiviimisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) aktiivõppemeetodil põhinevate riiklikke õppekavasid toetavate keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimine vabas õhus või riiklikke õppekavasid toetavaid programme pakkuvas asutuses/keskuses;
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
  2) riiklikke õppekavasid toetavate õppeprogrammide ja -materjalide väljatöötamine koos nende rakendamise juhenditega;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
  3) –6)
[Kehtetud – RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (4) Määratletud sihtrühmale suunatud keskkonnateadlikkust suurendavate teavitustegevuste korraldamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi:
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
  1) varem algatatud regulaarsete keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste jätkamine;
  2) määratletud sihtrühmale suunatud keskkonna- või keskkonnahariduse alase teavitustegevuse korraldamine;
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]
  3) perioodiliselt elanikkonna keskkonnateadlikkuse alaste uuringute korraldamine ja nende tulemuste avalikustamine;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
  4) määratletud sihtrühmale suunatud säästva eluviisi ja tarbimise alase teavitustegevuse korraldamine.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (5) [Kehtetu – RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

  (6) [Kehtetu – RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (7) Rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) üldhariduskoolide õpilastele suunatud rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja korraldamine ja/või neis osalemine;
  2) piiriülestes keskkonnahariduslikes projektides osalemine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

§ 9.   Maakondliku programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Maakondlik programm koosneb teistesse valdkondlikesse programmidesse esitatud projektitaotlustest, mis on hindamise tulemusel saanud rohkem kui 60% võimalikust koondhindest, kuid mis on programmist rahastamise võimaluste piiratuse tõttu välja jäänud, ja taotlustest, mis ei ületa lõikes 3 sätestatud piirsummat. Maakondliku programmi eesmärk on tõsta maakonna keskkonnakaitse taset ning toetada väikesemahulisi projekte. Maakondliku programmi taotlusele kohaldatakse §-des 2–8 sätestatud nõudeid, mis kehtivad samas valdkondlikus programmis, millesse taotlus esitati.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

  (2) Keskkonnateadlikkuse maakondliku alamprogrammi raames esitatud taotluste hindamise korraldab SA KIK ning nendele taotlustele ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud hindamise korda.

  (3) Maakondlikku programmi kuuluvad projektitaotlused, mille piirsumma on vastavalt keskkonnaprogrammile järgmine:
  1) kalandus – 6400 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) veemajandus – 19 200 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2¹) merekeskkond – 6400 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  3) jäätmekäitlus – 19 200 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  4) looduskaitse – 6400 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  5) metsandus – 6400 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  6) jahinduse alamprogramm – 3200 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  6¹) atmosfääriõhu kaitse – 6400 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  6²) maapõu – 3200 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  7) keskkonnakorraldus – 6400 eurot;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  8) keskkonnateadlikkuse maakondlik alamprogramm 8000 eurot.;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (4) Kui lõikes 3 sätestatud projektitaotlusega kavandatav tegevus ei ole seotud maakonnaga või selle tegevuse mõju ulatub mitmesse maakonda, võib SA KIK otsustada kooskõlastatult taotluse esitajaga taotluse suunamise teise valdkondlikusse programmi.

§ 10.   Taotleja

  (1) Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust või koolituse alast tegevust keskkonnateadlikkuse projektide korral.
[RTL 2008, 60, 851 - jõust. 21.07.2008]

  (2) Jäätmekäitluse programmis saab kohaliku omavalitsuse üksus olla taotleja, kui kohaliku omavalitsuse poolt on vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, kehtestatud jäätmehoolduseeskiri ning kohaliku omavalitsuse üksuste puhul, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest on korraldatud jäätmevedu.
[RTL 2008, 60, 851 - jõust. 21.07.2008]

  (3) Kui jäätmekäitluse programmis on taotlejaks juriidiline isik, mille liikmeteks on kohalikud omavalitsused, siis kõikidel liikmetel peavad olema täidetud § 10 lõikes 2 nimetatud kohustused.

  (4) Kui jäätmekäitluse programmis taotletakse toetust üle 63912 eurot, saab taotlejaks olla vähemalt 5 omavalitsuse poolt moodustatud juriidiline isik, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kui veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev vee-ettevõte, peab taotlejal olema vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (6) Maakondlikus programmis kehtivad taotlejatele lõigetes 2–4 ettenähtud piirangud, juhul kui toetust taotletakse §-s 4 loetletud tegevuseks, ja lõikes 5 ettenähtud piirangud, juhul kui toetust taotletakse § 3 lõigetes 2 ja 3 loetletud tegevuseks.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 11.   Taotluste esitamine

  (1) Taotlused esitatakse SA-le KIK. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva SA KIK ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

  (1¹) Taotlus koostatakse internetis SA KIK infosüsteemis oleval taotlusvormil ja esitatakse elektrooniliselt või paberil.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (2) Taotlusi, välja arvatud programmi eesmärgi elluviimiseks vajalikke kiireloomulisi taotlusi, hinnatakse kolm korda aastas.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (3) Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi.

  (3¹) Taotluse lisana esitatakse tõend varem saadud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

  (4) SA KIK edastab hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega Keskkonnaministeeriumile hindamiseks.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

§ 11¹.   Kaasfinantseerimine

  (1) SA KIK võib kaasfinantseerida Euroopa Liidu struktuurifondidest või muudest rahvusvahelistest allikatest rahastatavaid projekte, kui need vastavad programmi eesmärgile.

  (2) Kaasfinantseerimise otsustab keskkonnaminister või SA KIK nõukogu vastavalt „Keskkonnatasude seaduse“ § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele projekti elluviija või projekti koordineerimisega seotud asutuse või üksuse ettepanekul. Sellisel juhul ei kohaldata määruses sätestatud taotluste hindamise ja rahastamise otsuse tegemise korda. Rahaliste vahendite eraldamine ning aruandlus toimub kaasrahastatava projekti tingimuste kohaselt.
[RTL 2006, 61, 1100 - jõust. 06.08.2006]

§ 12.   Taotluste hindamise kord

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab keskkonnaminister valdkondlikud töörühmad.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (2) Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid II peatükis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel 8 nädala jooksul arvates taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumile.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (3) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

2. peatükk TAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID 

§ 13.   Hindamiskriteeriumid kalanduse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal kalanduse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju kalavarude jätkusuutlikkusele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 14.   Hindamiskriteeriumid veemajanduse programmis

  (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal reoveekäitluse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse kehtestatud veeteenuse hinda;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju reostuskoormuse vähenemisele ja põhjaveele.

  (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal joogiveevarustuse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse kehtestatud veeteenuse hinda;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju joogivee kvaliteedile.

  (3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal jääkreostuse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse maa-ala edaspidiste kasutusvõimaluste tagamist ja projekti mõju piirkonna arengule;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju joogiveehaardele, veekogule, põhjaveele, maastikule ja inimese tervisele.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal mitteehituslike tööde alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju veekogu hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele.

  (5) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammis on järgmine:
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse vajalike uuringute olemasolu ja põhjalikkust ning veekogu avalikku kasutatavust;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju kalavarude taastamisele ja veekogu ökoloogilise mitmekesisuse suurendamisele, veekogu hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 14¹.   Hindamiskriteeriumid merekeskkonna programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal merekeskkonna programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamisele, säilitamisele ja kaitsele.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 15.   Hindamiskriteeriumid jäätmekäitluse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal jäätmekäitluse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele ning taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti tegevuste mõju loodusvarade ja toorme säästlikule kasutamisele, jäätmetest tuleneva keskkonnaohu ning reostuse vältimisele ja vähendamisele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 16.   Hindamiskriteeriumid looduskaitse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal looduskaitse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas kaitsekorralduskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 17.   Hindamiskriteeriumid metsanduse programmis

  (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal metsanduse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisele, metsaökosüsteemide kaitsele, metsandusalase teaduse edendamisele ja metsandusalase keskkonnateadlikkuse tõusule.

  (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal jahinduse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju jahiulukiarvu taastusvaruna säilimisele ja ulukikahjustuse ulatuse vähendamisele ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõusule.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 17¹.   Hindamiskriteeriumid atmosfääriõhu kaitse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal atmosfääriõhu kaitse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju välisõhu kvaliteedi parandamisele, kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja investeeringute tõhusust keskkonnakoormuse vähendamisel.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 17².   Hindamiskriteeriumid maapõue programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal maapõue programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju keskkonnaseisundi paranemisele, maapõueressursside säästlikule kasutamisele ja maastike korrastamisele ning avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tõusule.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 18.   Hindamiskriteeriumid keskkonnakorralduse programmis

  (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnakorralduse programmis on järgmine:
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju keskkonna saastamise ärahoidmisele, keskkonnaseisundi parandamisele ja loodusressursside säästlikule kasutamisele ning keskkonnakahju likvideerimisele ja leevendamisele.

  (2) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (3) [Kehtetu – RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 19.   Hindamiskriteeriumid keskkonnateadlikkuse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas riiklikes õppekavades ning rahvusvahelises keskkonnateadlikkuse alases koostöös püstitatud eesmärkide täitmisel ning valdkondlikes uuringutes esile toodud probleemide lahendamisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia, sihtrühma kaasatust ja projekti vajalikkust sihtrühmale ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju sihtrühma keskkonnateadlikkuse tõusule.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 20.   Hindamiskriteeriumid maakondlikus programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal maakondlikus programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust keskkonnaalaste ja keskkonnakaitsega seotud arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning keskkonna ja keskkonnakaitse valdkonda reguleerivate seaduste ja määruste täitmiseks vajaliku maakonna või kohaliku omavalitsuse tasandil lahendatava eesmärgi või probleemi lahendamisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti keskkonnakaitse mõju maakonnas.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

3. peatükk RAHASTAMISE OTSUSE TEGEMISE KORD 

§ 21.   [Kehtetu – RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

§ 22.   Rahastamise otsustamine SA KIK poolt

  (1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb SA KIK nõukogu keskkonnaministri ettepanekul.

  (2) Keskkonnaminister edastab käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödudes hindamise tulemused koos rahastamise ettepanekuga SA-le KIK. Keskkonnaminister võib hindamise tulemusena teha SA-le KIK ettepaneku mitte kasutada kinnitatud valdkondliku programmi eelarvet täies ulatuses, kui esitatud taotlused ei vasta valdkondliku programmi eesmärgile või esitatud on kinnitatud eelarvest väiksemas summas taotluseid.

  (3) Lähtuvalt valdkonna rahastamise eelarvest kuuluvad rahastamisele hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlused, mis on saanud vähemalt 60% võimalikust koondhindest.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

  (4) Rahastamisele ei kuulu taotlused, mis on saanud peatükis II nimetatud hindamiskriteeriumi «projekti vajalikkus» alusel 0 punkti.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 22¹.   Riigiabi piirangud

  (1) Kui SA KIK poolt antav toetus on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes järgitakse tingimusi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:
  1) Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47);
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) [kehtetu - RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  3) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.03.2006, lk 13–44);
  4) Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (ELT C 82, 1.04.2008, lk 1–33);
[RTL 2008, 60, 851 - jõust. 21.07.2008]
  5) Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26);
  6) Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 21/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10).
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (2) Kui SA KIK poolt antav toetus on vähese tähtsusega abi «Konkurentsiseaduse» § 33 lõike 1 mõistes, järgitakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10).

  (3) Kui riigiabi andmise tingimused seda nõuavad, esitab toetuse saaja tõendi selle kohta, et ta vastab lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse lisas 1 antud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja definitsioonile.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

§ 22².   Toetuse saaja poolt asja või ehitise säilitamine ja kasutuses hoidmine

  Toetuse saaja poolt ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses toetuse saaja taotlusest ilmneval keskkonnaalasel otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem.
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

§ 23.   Sihtfinantseerimise leping

  (1) Toetuse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu.

  (2) Sihtfinantseerimise lepinguga määratakse kindlaks toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite kasutamise tingimused. Lepinguga tagatakse riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel.

§ 24.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema SA-lt KIK või Keskkonnaministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta:
  1) projekti tegevusi, nii et sellega muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
  2) projekti finantsplaani finantseerimise allikate lõikes;
  3) projekti muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  3) toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
  4) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

4. peatükk LEPINGU TÄITMISE ÜLE KONTROLLI TEOSTAMISE KORD NING ARUANDLUSE KORD 

§ 25.   Lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord

  Kontrolli sihtfinantseerimise lepingu täitmise üle teostavad SA KIK ja Keskkonnaministeerium vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja SA KIK vahel «Keskkonnatasude seaduse» § 56 lg 2 alusel sõlmitud halduslepingule ning toetuse saaja ja SA KIK vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule.

§ 26.   Aruande esitamine

  (1) Toetuse saaja peab esitama projekti lõppedes täitmise aruande rahastamise otsuse raames teostatud tööde kohta vastavalt sihtfinantseerimise lepingule.

  (2) Aruanne peab andma ülevaate nii kulutatud summadest kui ka omavahendite ja muude rahastajate poolt rahastatud töödest ja nende maksumustest, teostatud tegevuste ulatusest ja tööde mahtude vastavusest kavandatud lähteülesandele.

§ 27.   Määruse jõustumine

  Määruse paragrahvi 10 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]