Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Kriminaalmenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Politseiseadus

Vastu võetud 20.09.1990
RT 1990, 10, 113
jõustumine 08.10.1990

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Politseiseaduse ülesanded

  (1) Politseiseadus määrab kindlaks politsei koha ja osa riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite süsteemis, sätestab politsei põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutuse, organisatsioonilised alused ning järelevalve politsei tegevuse üle.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 2.  Politsei

  (1) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 1998, 50, 753 - jõust. 15.06.1998]

  (4) Ühiskondlikel alustel osalevad politsei tegevuses abipolitseinikud. Abipolitseinike staatus sätestatakse seadusega.

  (4¹) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib politsei tegevuses osaleda Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnik, kellele politsei tegevuses osalemise ajal laienevad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1, 2², 2³, 5–7 ja 15, §-des 14, 14²–14⁴, § 15 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 ning §-s 15¹ sätestatud õigused ja kohustused. Euroopa Liidu pädeva asutuse ametnike osalemise politsei tegevuses otsustab siseminister.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (5) Avaliku korra kaitsmisel, kuritegeliku ründe tõkestamisel ning kurjategija kinnipidamisel on kõik politseiasutused ja -ametnikud kohustatud üksteist abistama, ootamata selleks erikorraldust.

§ 3.  Politsei põhiülesanded

  Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires.

§ 3¹.  Oht

  Oht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus esineb lähitulevikus õiguserikkumise toimumise piisav tõenäosus.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 4.  Politsei tegevuse põhialused

  (1) Õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtub politsei seaduslikkuse, proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humanismi põhimõtetest.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (2) Talle pandud ülesannete täitmisel teeb politsei koostööd teiste riigiorganitega, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike ning nende ühendustega.

  (3) Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest või rassist, nahavärvist, soost, keelest, usutunnistusest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust ja varanduslikust seisundist, haridusest või muudest asjaoludest.

  (4) Politsei tegevuses ei tohi kasutada ebaseaduslikku füüsilist ega psüühilist vägivalda, inimese väärikust alandavat kohtlemist või karistust.

  (5) [Kehtetu – RT I 1998, 50, 753 - jõust. 15.06.1998]

§ 5.  Politsei töö avalikustamine

  (1) Politsei informeerib oma tegevusest riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid ning elanikkonda.

  (2) Avalikustamisele ei kuulu riiklikke ja teenistuslikke ning organisatsioonide ja isikute ärisaladusi sisaldavad andmed, eraelu puudutavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus saadud andmed, mis võivad kahjustada kodanike au ja väärikust või raskendada kuritegude avastamist või soodustada kuritegevust.

  (3) Politsei on kohustatud vastava avalduse korral esitama kodanikule teabesüsteemis tema kohta säilitatavad andmed.

  (4) Andmete esitamine teiste isikute kohta on keelatud.

  (5) [Kehtetu – RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

§ 5¹.  Politseis isikuandmete töötlemine ja politsei andmekogud

  (1) Politseil on õigus töödelda oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid ja asutada andmekogusid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

  (2) Politsei andmekogu asutamise otsustab ja andmekogu põhimääruse kinnitab siseminister määrusega .

  (3) Politsei andmekogu põhimääruses tuleb sätestada, kellel on õigus milliseid andmeid ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogust saada.
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

§ 6.  Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike osavõtt avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu

  (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning ametiisikud on kohustatud osutama politseile tema ülesannete täitmisel igakülgset abi.

  (2) Ühiskondlike organisatsioonide, kodanike ning nende ühenduste osavõttu avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu, samuti nende volitusi ning õiguslikku kaitset reguleerivad seadused ja muud õigusaktid.

§ 7.  Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle

  (1) Politsei tegevust on peale Vabariigi Valitsuse ja siseministri õigus kontrollida Riigikontrollil ja kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud komisjonidel nende pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras.

  (2) Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik.

  (3) [Kehtetu – RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]

II. peatükk POLITSEI STRUKTUUR JA POLITSEIASUTUSED 

§ 8.  Politsei struktuur

  (1) Politsei koosneb:
  1) politseiasutustest;
  2) [kehtetu – RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Politseiasutused on:
  1) Politseiamet;
  2) [kehtetu – RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]
  3) politseiprefektuurid;
  4) üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused.

  (3) Üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused on:
  1) Keskkriminaalpolitsei;
  2) Julgestuspolitsei;
  3) [kehtetu – RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]

§ 9.  Politseiprefektuuri moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  Politseiprefektuuri moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 10.  Politseiamet

  Politseiamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kelle põhiülesanne on politsei juhtimine ja arendamine.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 11.  [Kehtetu – RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]

§ 11¹.  Politseiprefektuur

  (1) Politseiprefektuur tagab avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab süütegusid, toimetab kriminaalasjade kohtueelset menetlust ja väärteomenetlust ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid, mille täitmine ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse.

  (2) Politseiprefektuur on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitustega asutus.

  (3) Politseiprefektuuride koosseisu võivad kuuluda territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused. Territoriaalsed struktuuriüksused on politseiosakond ja politseijaoskond.

  (4) Siseministri käskkirjaga võidakse territoriaalse struktuuriüksuse juhi volitused määrata politseiprefektuuri juhi volituste piires.

  (5) Politseiprefektuuri koosseisu võib kuuluda arestimaja. Arestimajale võib siseminister käskkirjaga panna muu politseiasutuse teenindamise ülesande.

  (6) Politseiprefektuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 11².  Keskkriminaalpolitsei

  (1) Keskkriminaalpolitsei on Politseiameti halduses olev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on kriminaalpolitsei valdkonna tegevuse, sellega seotud rahvusvahelise koostöö ja tunnistajakaitse korraldamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, süütegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine, jälitustegevuse teostamine ning kriminaalasjade kohtueelne menetlemine.

  (2) Keskkriminaalpolitsei struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse ministri käskkirjaga, mis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 11³.  Julgestuspolitsei

  (1) Julgestuspolitsei on Politseiameti halduses olev valitsusasutus, kelle põhiülesanneteks on:
  1) [Kehtetu – RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
  2) süütegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine;
  3) osalemine avaliku korra tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel;
  4) Vabariigi Presidendi ja peaministri julgestamine;
  5) Vabariigi Valitsuse määratud objektide valvamine ja kaitsmine;
  6) siseministri poolt kindlaksmääratud isikute julgestamine vastavalt vajadusele;
  7) alarmsõidukijuhtide ettevalmistamise korraldamine ja täienduskoolitus.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (2) Julgestustegevuse ning objektide valve ja kaitse korraldamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikute julgestamisel määrab siseminister igal konkreetsel juhul oma käskkirjaga kindlaks julgestusviisid ja julgestuse ajalise kestuse.
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

§ 11⁴.  [Kehtetu – RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]

§ 11⁵.  Politseiametnike ettevalmistamine

  (1) Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuva sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseieriala õppe struktuuriüksus (edaspidi Politseikolledž).

  (2) Politseieriala õpe toimub koostöös politseiasutustega.

  (3) Politseiametniku erialale võetakse õppima ainult politseiasutuse suunamisel.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 11⁶.  [Kehtetu – RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

III. peatükk POLITSEI KOHUSTUSED 

§ 12.  Politsei kohustused

  (1) Politsei vastavalt oma ülesannetele:
  1) abistab kodanikke oma pädevuse piires;
  2) kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral;
  3) tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed;
  4) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks;
  5) alustab kriminaalmenetlust, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalmenetluse seadustikust, ning teeb kriminalistikauuringuid;
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]
  6) täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;
  7) tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta;
  8) osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas;
  9) aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele;
  10) viib läbi menetlust väärteoasjades;
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]
  11) otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras;
  12) kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte;
  13) reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda;
  14) kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel;
  15) kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist;
  16) kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust;
  17) informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis;
  18) tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole;
  19) osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel;
  19¹) osaleb rahvusvahelises koostöös;
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]
  20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

  (2) Politsei abistab oma pädevuse piires:
  1) tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral;
  2) raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele;
  3) päästeasutusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra;
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]
  4) Kodakondsus- ja Migratsiooniametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel;
  5) julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel;
  6) Maksu- ja Tolliametit tollieeskirjade tolliseaduse tähenduses rakendamisel.

  (2¹) Konvoeerimise korra ja konvoi ülesanded kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (3) Kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.

  (4) Vastava väljaõppe saanud politseikadetil on politsei teenistusülesannete täitmisele asumisel politseiametniku õigused, kohustused ja vastutus.

§ 12¹.  Schengeni infosüsteemi riiklik register

  (1) Schengeni infosüsteemi riiklik register on 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 1985. aasta 14. juuni Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (Schengeni konventsioon), artiklis 92 nimetatud Schengeni infosüsteemi siseriiklik osa.

  (2) Schengeni infosüsteemi riikliku registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

§ 12².  Avaliku jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamine ja salvestise säilitamine

  (1) Politsei teavitab avalikkust tema poolt avalikku kohta paigaldatud ja jälgimiseks kasutatavast jälgimisseadmestikust sellekohase teabe paigaldamisega jälgitavasse avalikku kohta.

  (2) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

IV. peatükk POLITSEI ÕIGUSED 

§ 13.  Politsei õigused

  (1) Politseil on õigus:
  1) nõuda isikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid;
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
  1¹) helisalvestada riigisisesele hädaabinumbrile 110 edastatud informatsiooni õigusrikkumise ja muude sündmuste kohta;
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
  2) ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtluse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
  2¹) isikusamasuse tuvastamisel kontrollida, kas isik on tagaotsitav;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
  2²) politseiametniku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks teostada õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isiku ja tema asjade läbivaatust;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
  2³) piirata isiku liikumisvabadust seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
  3) koostada protokolle väärtegude kohta, määrata väärteokaristusi, teostada isiku kinnipidamist ning rakendada muid seaduses ettenähtud abinõusid võitluses väärtegude vastu;
  4) kutsuda politseisse kodanikke ja ametiisikuid politseimenetluses olevates väärteo- ja kriminaalasjades toimetada politseisse õiguserikkumises osalenud isikuid selle asjaolude viivitamatuks väljaselgitamiseks;
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]
  5) pidada seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras kinni ning hoida vahi all kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid;
  6) pidada kehtestatud korras kinni Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid;
  6¹) pidada kinni isikuid, kes oma vanuse või terviseseisundi tõttu vajavad abi ning toimetada nad seaduses ettenähtud turvalisse kohta või anda üle pädevale organile vältimatu sotsiaalabi osutamiseks;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
  7) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkoholi- või narkootikumijoobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi kodanikke, samuti õiguskorda rikkunud kodanikke nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral väärteoprotokolli koostamiseks;
  8) kohaldada isikute sundtoomist seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
  9) fotografeerida kinnipeetud menetlusaluseid isikuid, keda ei ole võimalik seaduses ettenähtud kinnipidamise tähtaja jooksul dokumentide alusel tuvastada;
  9¹) fotografeerida ja daktüloskopeerida kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid, süüdistatavaid, süüdimõistetuid, arestiga karistatuid, karistusest või vangistusest tingimisi vabastatuid, isikuid, keda tuvastatakse neile abi osutamise vajadusel, varjupaigataotlejaid, ebaseaduslikult Eestis viibivaid välismaalasi ja välismaalasi, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeldu;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
  9²) punktis 9¹ nimetatud isikutelt võtta DNA proove;
  10) teha heli- ja videosalvestusi ning filmida käesoleva paragrahvi lg.1 p.9 loetletud isikuid nende teadmisel ning nende isiku- ja asjade läbivaatust seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud korras;
  10¹) ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks jälgida ja salvestada avalikus kohas toimuvat avaliku jälgimisseadmestiku abil;
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
  11) teha kainenemisele toodud isikute läbivaatust ning võtta hoiule nende asju ja dokumente;
  12) rakendada operatiivjälitusabinõusid, kasutada kuritegude tõkestamiseks, väljaselgitamiseks ja avastamiseks tehnilisi ja muid vahendeid, rikkumata kodanike põhiseaduslikke õigusi;
  13) seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides;
  14) siseneda kuriteo toimepannud isiku jälitamiseks või kuriteo tõkestamiseks või kodanike julgeolekut ohustava loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral kodanike eluruumidesse ja muudesse ruumidesse ning organisatsioonide ruumidesse ja territooriumile;
  15) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda tee- ja tänavalõikudel; keelata sõidukite kasutamine, kui nende konstruktsioon või tehniline seisund ei vasta nõuetele; õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente;
  16) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, kellel pole vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendavat dokumenti; kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, keda kahtlustatakse alkoholi- või narkootikumijoobes ning kontrollida neid kohapeal või suunata ekspertiisi;
17)–18) [kehtetud]
  19) anda välja ja tühistada ettenähtud korras litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks;
  20) [kehtetu]
  21) vajaduse korral takistamatult kasutada organisatsioonidele kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatutel juhtudel ka neile kuuluvaid mootorsõidukeid (välja arvatud diplomaatilistele, konsulaar- ja teistele välisriikide esindustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda, vältimatut arstiabi vajavate kodanike toimetamiseks raviasutusse ja õiguserikkujate toimetamiseks politseisse;
  22) seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras nõuda ja saada organisatsioonidelt politseile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid;
  23) kasutada kuritegudest informeerimiseks, kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks, kurjategijate tagaotsimiseks, kuritegude ärahoidmiseks ja avaliku korra kindlustamiseks massiteabevahendeid;
  24) autasustada avaliku korra kaitsel ja kuritegevusevastases võitluses silmapaistnud isikuid;
  25) viia läbi politseioperatsioone siseministri poolt kehtestatud korras;
  26) kontrollida juriidilise isiku finantsmajanduslikku tegevust käsitlevaid dokumente, saada selgitusi ja andmeid finantsmajandusliku tegevuse kohta seaduses ettenähtud korras;
  27) siseneda seaduses ettenähtud korras õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele, selgitamaks välja materiaalsete väärtuste olemasolu ning kontrollimaks materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite vastavust dokumentatsioonile; teha kaupade, poolfabrikaatide, tooraine ning muude väärtuste võetust võrdlusmaterjalide saamise eesmärgil seaduses sätestatud juhtudel;
  28) kontrollida tegutsemisloa ja tegevuslitsentsi olemasolu ning selle puudumisel peatada juriidilise isiku või tema allüksuse, samuti üksikisiku tegevus alal, milleks on vajalik tegutsemisluba või tegevuslitsents.

  (2) Vabariigi Valitsus asutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 1 alusel politsei poolt võetud sõrmejälgede ja teiste asutuste poolt seaduse alusel võetud ning politseile edastatud sõrmejälgede töötlemiseks riikliku sõrmejälgede registri ja kehtestab selle põhimääruse .

  (3) Vabariigi Valitsus asutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 2 alusel politsei poolt võetud DNA proovide tulemusena saadud andmete ja teiste asutuste poolt seaduse alusel võetud ning politseile edastatud DNA proovide tulemusena saadud andmete töötlemiseks riikliku DNA registri ja kehtestab selle põhimääruse .
[RT I 2005, 71, 548 - jõust. 08.01.2006; 1.03.2006]

§ 13¹.  Viibimiskeeld

  (1) Politsei võib ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või konkreetse isiku läheduses, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või sellele kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:
  1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
  2) süüteomenetluse tagamiseks;
  3) politsei poolt julgestatava isiku turvalisuse tagamiseks;
  4) kui see on vajalik ülekaaluka avaliku huvi kaitse tagamiseks.

  (2) Politsei on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama ja isikut teavitama viibimiskeelu kohaldamise kestusest. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui viibimiskeeld kehtestatakse konkreetse isiku suhtes.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb tagada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

  (4) Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni.

  (5) Politseiametnik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alustel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

  (6) Politseiprefekt või politseipeadirektor võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

  (7) Enam kui 12 tunniks kehtestatud viibimiskeeldu kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel siseminister.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 13².  Isiku kinnipidamine

  (1) Politsei võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema liikumisvabadust, kui see on vältimatu:
  1) vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;
  2) isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava ohu tõrjumiseks;
  3) isiku sundtoomiseks.

  (2) Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus. Kinnipeetule tuleb esimesel võimalusel teha teatavaks tema õigused ning anda võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab politsei esimesel võimalusel tema lähedast, kui see on võimalik. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teatab politsei isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale, kui see on võimalik. Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest advokaadile.

  (3) Kinnipeetud isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
  1) õigus teada kinnipidamise põhjust;
  2) õigus mitte olla kinnipeetud üle 48 tunni ilma kohtu loata;
  3) õigus mitte olla kinnipeetud üle 12 tunni, kui kinnipidamine toimub sundtoomise korras;
  4) õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja advokaadile;
  5) õigus olla ära kuulatud;
  6) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule.

  (4) Kinnipidamisel on õigus kasutada sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Isiku kinnipidamine protokollitakse.

  (5) Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi. Isiku kinnipidamisel arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse 4. ja 7. peatükis sätestatut. Massilise korratuse käigus isiku kinnipidamisel väljaspool politsei ametiruumi tagab politsei võimaluse korral ajutise kinnipidamisruumi videojälgitavuse koos salvestamisega.

  (6) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku isikusamasuse kohese tuvastamise võimatuse korral on politseil õigus isikusamasuse hilisema tuvastamise eesmärgil kasutada identifitseerimist võimaldavaid vahendeid koos salvestamisega viisil, mis ei solva inimväärikust.

  (7) Massilise korratuse käigus isiku kinnipidamine võimaluse korral protokollitakse. Kui kinnipidamine kestab kauem kui kolm tundi, on protokollimine kohustuslik.

  (8) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 13³.  Turvakontroll

  (1) Politsei võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või vastava väljaõppe saanud teenistuslooma abil kindlustamaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid:
  1) isiku sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
  2) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse.

  (2) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (3) Turvakontrolli käigus tuvastatud esemed, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võivad ohustada isikut ennast või teisi isikuid, võetakse hoiule.

  (4) Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab politsei viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus.

  (5) Hoiuleandjale luuakse viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

IV¹. peatükk SCHENGENI KONVENTSIOONIST TULENEVAD POLITSEI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

1. jagu Isikuandmete töötlemine 
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 13⁴.  Isikuandmete töötlemine
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (1) Politseiametnikul on välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid.

  (2) Kui välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha:
  1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
  2) andmete töötlemise eesmärk;
  3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

  (3) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses sätestatut.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 13⁵.  Isikuandmete varjatud töötlemine
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (1) Politseiametnikul on õigus välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki.

  (2) Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid:
  1) isiku ees- ja perekonnanimi;
  2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht;
  3) isikuga koos olevad isikud või sõidukis asujad;
  4) isiku poolt kasutatava sõiduki andmed;
  5) isikul kaasas olnud esemed.

  (3) Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.

  (4) Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 13⁶.  Järelevalve isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  Käesolevas jaos sätestatud isikuandmete töötlemise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

2. jagu Piiriülene jälitamine 
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 13⁷.  Piiriülene jälitamine
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (1) Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu 2002. aasta 13. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui:
  1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või
  2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on eelvangistuse või vabadusekaotusliku karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.

  (3) Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.

  (4) Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 13⁸.  Piiriülesest jälitamisest teavitamise kord
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (1) Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust asukohariigi, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse, pädeva asutusega.

  (2) Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest:
  1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht;
  2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel;
  3) sidepidamisvahendid.

  (3) Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Keskkriminaalpolitsei.

  (4) Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 13⁹.  Piiriülese jälitamise toimetamine
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  (1) Jälitatav isik peetakse kinni asukohariigi politseiametnike poolt. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.

  (2) Piiriülesel jälitamisel politseiametnik:
  1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi;
  2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit;
  3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi;
  4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
  5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta;
  6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu;
  7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks;
  8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi kohalikku politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest;
  9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged;
  10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

  (3) Piiriülene jälitamine lõpetatakse:
  1) eesmärgi saavutamisel;
  2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest;
  3) asukohariigi nõudmisel.

  (4) Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest arvates, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.00.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 13¹⁰.  Piiriülest jälitamist toimetav välisriigi politseiametnik
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

  Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

V. peatükk SUND 
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 14.  Sund

  (1) Sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

  (2) Enne sunni kohaldamist on politsei kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest ei või loobuda.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 14¹.  Politsei erivahendid ja relvad

  (1) Politsei erivahendid on passiivse ja aktiivse kaitse vahendid ning politseioperatsioonide abivahendid.

  (2) Passiivse kaitse vahendid on:
  1) kaitsekiiver;
  2) soomus- ja muu kuulikindel vest;
  3) soomus- või muu löögikindel kilp;
  4) tehniline tõke, sealhulgas piirdetara;
  5) muu kaitsevahend, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.

  (3) Aktiivse kaitse vahendid on:
  1) käerauad;
  2) jalarauad;
  3) sidumisvahend;
  4) rahustussärk või -tool;
  5) teenistuskoer.

  (4) Politseioperatsioonide abivahendid on:
  1) valgus- ja heliseadeldis;
  2) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend;
  3) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid;
  4) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
  5) sõiduki sundpeatamise vahend;
  6) veekahur;
  7) politsei soomus- või muu eriotstarbeline sõiduk, samuti õhusõiduk.

  (5) Teenistuskoer võib olla politseioperatsiooni abivahend õigusrikkumise väljaselgitamisel, mis ei ole erivahendi kasutamine käesoleva seaduse § 14² mõistes.

  (6) Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides.

  (7) Politsei relvad on elektrišoki-, külm-, pneumo-, gaasi- ja tulirelvad.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 14².  Füüsilise jõu, aktiivse kaitse vahendi, politseioperatsioonide abivahendi, külm-, pneumo- ja gaasirelva kasutamine

  (1) Politseiametnikul on õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

  (2) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumo- või gaasirelva järgmistel juhtudel:
  1) kuritegeliku ründe tõrjumisel;
  2) pantvangi vabastamisel;
  3) viibimiskeelu tagamiseks;
  4) massilise korratuse ja avaliku korra grupiviisilise rikkumise tõkestamisel;
  5) seadusvastaselt hõivatud maa-ala, hoone, ruumi ja transpordivahendi vabastamiseks;
  6) isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda, või isik võib tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale.

  (3) Jalaraudu võib kasutada üksnes:
  1) kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse, või muu kuriteo toimepanemisega, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav;
  2) isiku suhtes, kelle tegevusest tuleneb otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav.

  (4) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.

  (5) Massilise korratuse käigus rahvahulga suhtes füüsilise jõu, erivahendi, külm- või gaasirelva kasutamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et isikutel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Isikuid ei pea hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 14³.  Aktiivse kaitse vahendi kasutamise keeld

  Aktiivse kaitse vahendit on keelatud kasutada:
  1) lapseealiste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
  2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 14⁴.  Teenistuskoera kasutamine

  (1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel teenistuskoera aktiivse kaitse vahendina käesoleva seaduse § 14²lõikes 2 nimetatud juhtudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel kasutatakse teenistuskoera ohu väljaselgitamisel ning isiku, asja ja aine otsimisel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi.

  (4) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 15.  Elektrišokirelva ja tulirelva kasutamine

  (1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel elektrišokirelva ja tulirelva käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulirelva võib politseiametnik kasutada konkreetses olukorras äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.

  (2) Tulirelva võib kasutada:
  1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu;
  2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel;
  3) pantvangi vabastamisel;
  4) politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;
  5) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamisel;
  6) kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel;
  7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;
  8) inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks.

  (3) Elektrišokirelva võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 sätestatud juhtudel. Samuti võib elektrišokirelva kasutada inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

§ 15¹.  Relvade kasutamise keeld

  (1) Tulirelva, elektrišokirelva ja gaasirelva on keelatud kasutada:
  1) laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
  2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel;
  3) hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid aineid või lõhkeaineid.

  (2) Külm- ja pneumorelva on keelatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]

V¹. peatükk RAVIASUTUSSE VÕI KAINENEMISELE TOIMETAMINE 
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 15².  Joobeseisundis isiku raviasutusse või kainenemisele toimetamine

  (1) Joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse.

  (2) Raviasutusse toimetatakse:
  1) joobeseisundis isik, kes vajab vältimatut abi;
  2) ilmsete rasedustunnustega joobeseisundis naisisik, kellel on keskmine või raske joove;
  3) joobeseisundis alaealine, kellel on keskmine või raske joove.

  (3) Kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse toimetatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on:
  1) agressiivse käitumisega;
  2) märgatavate koordinatsioonihäiretega;
  3) orienteerumis- või liikumisvõimetu.

  (4) Rahu rikkumise eest eluruumides võidakse kainenemisele toimetada üksnes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud isik.

  (5) Kerges joobeseisundis alaealine toimetatakse kainenemisele üksnes juhul, kui tema kinnipidamiskohajärgse politseiprefektuuri piires ei ole teda võimalik üle anda alaealiste keskuse, turvakodu, täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.

  (6) Kainenemisele ei toimetata joobeseisundis isikut, kui tema isiku tuvastamisel või läbivaatusel selgub, et tegemist on isikuga, kes:
  1) põeb raskekujulist südamehaigust, epilepsiat, suhkurtõbe, skisofreeniat või muud rasket haigust – selline isik antakse üle tema perekonnaliikmetele või toimetatakse vajaduse korral raviasutusse;
  2) on diplomaatilist immuniteeti omav välisriigi kodanik – sellisest isikust teatatakse viivitamatult vastava välisriigi saatkonda või Välisministeeriumi;
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel kuulub toimetamisele raviasutusse.

  (7) Avalikus kohas joobeseisundis viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja kelle elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla.

§ 15³.  Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll

  (1) Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise kohta koostatakse protokoll.

  (2) Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis märgitakse:
  1) selle koostamise aeg, sealhulgas kellaaeg, ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
  2) kainenemisele toimetatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (koodi puudumisel aga sünniaeg ja -koht), elukoht; tal isikut tõendava dokumendi kaasas olemise korral selle nimetus, number, väljaandnud asutuse nimetus ja väljaandmise aeg; viide sellele, kas isik tehti kindlaks dokumendi järgi, isiku või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;
  3) kelle poolt (ees- ja perekonnanimi, ametikoht või elukoht), mis kellaajal ja kust kohast isik kainenemisele toimetati;
  4) kainenemisele toimetatud isiku ja tema asjade läbivaatuse tulemused, sealhulgas üleriiete ja jalatsite kirjeldus, andmed avastatud tervisekahjustuste ja haiguslike nähtude ilmnemise kohta ning hinnang terviseseisundile;
  5) andmed kainenemisele toimetatud isikult hoiule võetud raha summa ning paberraha puhul ka eri rahamärkide arvu kohta, samuti dokumentide ning muude esemete, sealhulgas üleriiete ja jalatsite ning nende hoidmise koha kohta;
  6) kainenemiselt vabastatud isiku pretensioon tema kohtlemise ning raha, dokumentide ja asjade kaotsimineku või puudujäägi kohta.

  (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja kainenemisele toimetanud isik(ud).

  (4) Kainenemiselt vabastatud isikule tagastatakse allkirja vastu kainenemisele toimetamise protokollis temalt hoiule võetud raha, dokumendid ja muud esemed, samuti kviitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostama volitatud isik vastava märke protokolli ja kinnitab selle oma allkirjaga.

§ 15⁴.  Kainenemisele toimetatud isiku kinnipidamistingimused

  (1) Kainenemisele toimetatava isiku ja tema asjade läbivaatus on kohustuslik.

  (2) Kainenemisele toimetatavalt isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teisi isikuid.

  (3) Kainenemisele toimetatud isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites.

  (4) Kainestuskamber peab olema ilma väljaulatuvate teravate eendite ja nurkadeta, puidust või sama soojapidavusega muust materjalist põrandaga ning valgustatud ja köetav ruum. Narid peavad olema jäigalt kinnitatud. Kambri uksel peab olema vaateava.

  (5) Kainenemisele toimetatud isiku muud kinnipidamise tingimused ning tema kohtlemine ei tohi olla inimväärikust alandav.

  (6) Kainenemisele toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemise korral kutsutakse kohale meditsiinitöötaja.

§ 15⁵.  Ohjeldusmeetmete rakendamine

  (1) Kainenemisele toimetatud isiku suhtes võidakse rakendada ohjeldusmeetmeid, kui on otsene enesevigastuse või teise isiku suhtes rakendatava vägivalla oht ja suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks.

  (2) Ohjeldusmeetmetena võidakse kasutada kinnisidumist, käeraudu, rahustustooli või rahustussärki. Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.

  (3) Ohjeldusmeetme kasutamise kohta tehakse vastav kanne joobnud isiku kainenemisele toimetamise protokolli, näidates sealjuures ära ohjeldusmeetme kasutamise põhjuse, valitud ohjeldusmeetme ja selle kasutamise kestuse.

§ 15⁶.  Kainenemiselt vabastamine

  (1) Kainenemisele toimetatud isik hoitakse kainenemisel kuni kainestumiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse arst tema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

  (2) Kui isik saab kaineks öisel ajal ja tal ei ole võimalik või ta ei soovi koju minna, võib ta omal soovil jääda kainestuskambrisse kuni hommikuni, mille kohta tehakse vastav kanne kainenemisele toimetamise protokolli.

  (3) Kainenemiselt vabastatule ei tagastata ainet või eset, mida võib omada või kanda ainult eriloaga, kuid mille kohta luba puudub.

VI. - VIII. peatükk  
[Kehtetud - RT I 1998, 50, 753 - jõust. 15.06.1998]