HALDUSÕIGUSKindlustus

TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Töötuskindlustuse seadus (lühend - TKindlS)

Töötuskindlustuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2008
Avaldamismärge:

Töötuskindlustuse seadus1

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 59, 359
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.09.2001RT I 2001, 82, 48801.01.2002
15.05.2002RT I 2002, 44, 28401.07.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35701.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
22.10.2002RT I 2002, 89, 51101.11.2002
18.12.2002RT I 2002, 111, 66301.01.2003
22.01.2003RT I 2003, 17, 9501.01.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
28.09.2005RT I 2005, 54, 43001.01.2006
12.10.2005RT I 2005, 57, 45118.11.2005
10.05.2006RT I 2006, 26, 19301.01.2007
14.06.2006RT I 2006, 31, 23601.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
24.10.2007RT I 2007, 59, 38126.11.2007

(õ) 18.12.2008 16:35

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust.

  (2) Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Töötuskindlustuse mõiste

  Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 3.  Kindlustatu ja kindlustusandja

  (1) Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Käesoleva seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:
  1) füüsilisest isikust ettevõtja;
  2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
  3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus;
  4) nimetatud avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1–3;
  5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension.

  (3) Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 4.  Töötuskindlustusmakse ja makse maksja

  (1) Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
  1) kindlustatu;
  2) tööandja.

  (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) residendist juriidiline isik tulumaksuseaduse § 6 lõike 2 tähenduses;
  2) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
  3) füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
  4) tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]

§ 5.  Hüvitiste liigid

  Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid:
  1) töötuskindlustushüvitis;
  2) hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral;
  3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.

2. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS 

§ 6.  Õigus töötuskindlustushüvitisele

  (1) Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
  1) kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja
  2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

  (2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati:
  1) töötaja või avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 82 alusel või kui individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 29 lõike 2 alusel on töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel lugenud töötaja omal algatusel lahkunuks;
  2) töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu;
  3) poolte kokkuleppel.

  (3) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 7.  Töötuskindlustusstaaž

  (1) Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood, mil kindlustatu sai töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse.

  (2) Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (3) Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.

  (4) Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete ning viimase kolme kuu andmete puudumise korral käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööandja tõendil toodud andmete alusel.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 8.  Töötuskindlustushüvitise maksmise tingimused

  (1) Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:
  1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
  2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56–110 kuud;
  3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.

  (2) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta:
  1) on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud,
  2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja
  3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud päevade arvu.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 9.  Töötuskindlustushüvitise suurus

  (1) Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid.

  (2) Kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamisel jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude summa arvuga 270.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.

  (4) Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust:
  1) 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
  2) 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kehtivast töötutoetuse päevamäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus töötutoetuse päevamääraga.

  (6) Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (7) Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ega töötutoetuse päevamäära muutumisel ümber ei arvutata.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 10.  Töötuskindlustushüvitise taotlemine

  (1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale vormikohase avalduse Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse kaudu, kus ta on töötuna arvele võetud. Töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus edastab töötukassale elektroonselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele kantud andmed hiljemalt avalduse vastuvõtmisele järgneval päeval.

  (3) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus saadab töötukassale posti teel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse ja sellele lisatud dokumendid hiljemalt kahe päeva jooksul nende vastuvõtmisest.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 11.  Töötuskindlustushüvitise määramine

  (1) Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitamise päevast arvates.

  (2) Otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise alused ning määramata jätmise põhjendused;
  3) töötuskindlustushüvitise määramise korral selle maksmise periood vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 ja töötuskindlustushüvitise suurus;
  4) töötuskindlustushüvitise suuruse muutumine vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktile 2;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (3) Töötukassa edastab otsuse Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele elektroonselt otsuse tegemise päeval.

  (4) Töötukassa saadab otsuse kindlustatule Tööturuameti piirkondlikusse struktuuriüksusesse kolme kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Otsus on kindlustatule Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses kättesaadav hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast.

  (5) Töötuskindlustushüvitise määramise korral hakatakse töötuskindlustushüvitist arvestama kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitamise päevast arvates.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 12.  Töötuskindlustushüvitise maksmine

  (1) Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

  (2) Kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitamisest, töötuskindlustushüvitist ei maksta.

  (3) Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis panka tema kontole või posti teel maksja kulul. Töötuskindlustushüvitis makstakse välisriigis asuvasse panka kindlustatu kontole saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 121.  Töötuskindlustushüvitise maksmise peatamine ja jätkamine

  (1) Töötuskindlustushüvitise väljamaksmine Eestis peatatakse enne hüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise maksmise perioodi lõppemist kindlustatu tööotsingute ajaks teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis kuni kolmeks kuuks kindlustatu Eestist lahkumise päevale järgnevast päevast arvates.

  (2) Töötuskindlustushüvitise väljamaksmist Eestis jätkatakse Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvelevõtmise päevast arvates, kui kindlustatu naaseb enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi möödumist Eestisse ja jätkab Eestis tööotsinguid.

  (3) Hüvitise maksmise päevade arvu hulka arvestatakse Eestis ja Eesti eest teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis hüvitise maksmise päevade arv, mis kokku ei või ületada hüvitise määramise otsuses märgitud päevade arvu.

  (4) Töötukassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel töötuskindlustushüvitise maksmise peatamise või jätkamise otsuse, mille edastab Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele elektroonselt otsuse tegemisele järgneval päeval.

  (5) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse kindlustatule posti teel kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 13.  Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine

  (1) Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud perioodi lõppemist:
  1) töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punktide 1, 3, 4 ja 7–9 alusel;
  2) hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst;
  3) vastuvõtule tulemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse vastuvõtule;
  4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis § 121 lõikes 1 nimetatud tööotsingu perioodi lõppkuupäevast arvates, kui kindlustatu ei naase tööotsingutelt enne nimetatud perioodi lõppu;
  5) avalduse esitamise päevast arvates, kui kindlustatu esitab sellekohase kirjaliku avalduse.

  (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus edastab töötukassale elektroonselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustatu töötuna arveloleku lõpetamise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel teatise hüvitise saamise õigust mõjutavatest asjaoludest koos põhjendusega asjaolude tekkimisele järgneval tööpäeval.

  (3) Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse ja edastab selle Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele elektroonselt otsuse tegemisele järgneval päeval.

  (4) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kindlustatule posti teel kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 14.  Teatamiskohustus

  (1) Kindlustatu on kohustatud teatama Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.

  (2) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus on kohustatud teatama töötukassale viivitamatult kõikidest Tööturuameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatavaks saanud asjaoludest, mis toovad kaasa kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
[RT I 2005, 54, 430 - jõust. 01.01.2006]

3. peatükk HÜVITIS TÖÖLEPINGUTE KOLLEKTIIVSE ÜLESÜTLEMISE KORRAL 

§ 15.  Töölepingute kollektiivne ülesütlemine

  (1) Käesoleva seaduse mõttes on töölepingute ja teenistussuhete kollektiivne ülesütlemine tööandja algatusel töötajate või avalike teenistujate (käesolevas peatükis edaspidi töötajate) töö- või teenistussuhete lõpetamine 30 päeva jooksul vähemalt:
  1) 5 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale;
  2) 10 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd 20–99 töötajale;
  3) 10 protsendiga töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100–299 töötajale;
  4) 30 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd vähemalt 300 töötajale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes tööandja algatusel töö- või teenistussuhete lõpetamine on:
  1) töö- või teenistussuhete lõpetamine juriidilise isiku, sealhulgas ettevõtte, ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse likvideerimise tõttu;
  2) töö- või teenistussuhete lõpetamine töötajate koondamise tõttu;
  3) töölepingu lõpetamine füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise tõttu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud töötajate koguarvu tööandja juures arvestatakse tööinspektsioonile töölepingute kollektiivse ülesütlemise kooskõlastamise taotluse esitamise päeva seisuga. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine hõlmab teenistussuhete lõpetamist ainult ametnikega, arvestatakse töötajate koguarvu töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotluse töötukassale esitamise päeva seisuga.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 16.  Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral

  (1) Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral on töötajal õigus saada töötukassalt hüvitist järgmises ulatuses:
  1) kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud kuni viis aastat - töötaja ühe keskmise kuupalga ulatuses;
  2) kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud 5-10 aastat - töötaja 1,5 keskmise kuupalga ulatuses;
  3) kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud üle 10 aasta - töötaja 2 keskmise kuupalga ulatuses.

  (2) Tööandja poolt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstavat töölepingu lõpetamise hüvitist või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat teenistusest vabastamise hüvitist vähendatakse töötukassast käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel väljamakstud hüvitise võrra.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 17.  Hüvitise taotlemine töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral

  (1) Hüvitise taotlemiseks töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja asukohajärgse tööinspektsiooni kooskõlastusega töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks hiljemalt 25 päeva enne esimese töö- või teenistussuhte lõpetamise päeva. Hüvitise taotlemise avalduse vormi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastust ei nõuta, kui töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel lõpetatakse teenistussuhted ainult ametnikega. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine hõlmab teenistussuhete lõpetamist ainult ametnikega, lisab tööandja avaldusele teatise, milles on ära näidatud teenistussuhete ülesütlemise põhjus ja töötajate koguarv tööandja juures.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 18.  Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

  (1) Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

  (3) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalduse esitajale posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (4) Hüvitis makstakse käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud määras töötaja pangakontole või posti teel hiljemalt töösuhte lõpetamise päeval maksja kulul. Hüvitise maksmine töötaja pangakontole välisriigis toimub saaja kulul, kui välisleping ei sätesta teisiti.

  (5) Tööandja on kohustatud töötukassale viivitamatult kirjalikult teatama kõigist töö- või teenistussuhete lõpetamisega seotud asjaolude muutumistest, sealhulgas töö- või teenistussuhete peatumisest ajutise töövõimetuse tõttu, mis mõjutavad töötajate või avalike teenistujate õigust töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitisele või hüvitise väljamaksmise aega.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

4. peatükk HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL 

§ 19.  Tööandja maksejõuetus

  Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 1–18) tähenduses (edaspidi maksejõuetuks tunnistamine).
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 20.  Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral

  (1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
  1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk;
  2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
  3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud hüvitused.

  (2) Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni kolm töötaja brutokuupalka, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni kaks töötaja keskmist brutokuupalka, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 21.  Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
  1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri jõustunud kohtuotsusest pankroti väljakuulutamise kohta;
  2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata;
  3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle notariaalselt või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkega eesti keelde.

  (3) Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.

  (4) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 22.  Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

  (1) Töötukassa vaatab halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

  (3) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse haldurile posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötaja pangakontole või posti teel hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.

  (5) Hüvitis makstakse töötaja pangakontole või posti teel maksja kulul. Hüvitise maksmine välisriigis asuvasse panka töötaja kontole toimub saaja kulul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

5. peatükk TÖÖTUKASSA 

§ 23.  Töötukassa eesmärk

  (1) Töötukassa eesmärk on käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine.

  (2) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt või kindlustuse taotlejatelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.

§ 24.  Töötukassa õiguslik seisund

  (1) Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (2) Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus määrusega .

  (3) Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik.

  (4) Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud juhul. Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist.

  (5) Töötukassat kontrollib Riigikontroll.

  (6) Töötukassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]

§ 25.  Töötukassa nimi

  (1) Töötukassa nimi on «Eesti Töötukassa».

  (2) Töötukassal on ainuõigus oma nimele.

§ 26.  Töötukassa asukoht ja aadress

  (1) Töötukassa asukoht on Tallinn.

  (2) Töötukassa aadress on koht, kus asub töötukassa juhatus.

§ 27.  Töötukassa juhtimine ja esindamine

  (1) Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus.

  (2) Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees.

  (3) Töötukassat esindab juhatuse esimees. Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas. Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 28.  Töötukassa nõukogu

  (1) Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu. Nõukogul on kuus liiget.

  (2) Nõukogu pädevuses on:
  1) nõukogu esimehe valimine;
  2) töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  3) töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  4) töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine;
  5) töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine;
  6) töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine;
  7) töötukassa töösisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirja ja asjaajamise korra kehtestamine;
  8) juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine;
  9) juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  10) juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  11) juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine;
  12) juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine;
  13) töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine.

  (3) Nõukogu töö vorm on koosolek. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest.

§ 29.  Töötukassa nõukogu liikmed

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab kaks nõukogu liiget. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget.

  (2) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon.

  (3) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel.

  (4) Nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstakse tasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud suuruses ja korras .

§ 30.  Töötukassa juhatus

  (1) Töötukassat juhib töötukassa juhatus.

  (2) Juhatusel on kolm liiget.

  (3) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel.

  (4) Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse, töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus.

  (5) Juhatus annab aru nõukogule.

  (6) Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.

§ 31.  Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus

  (1) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga.

  (3) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul.

  (4) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

  (5) Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 32.  Töötukassa põhikiri

  Töötukassa põhikirjas sätestatakse:
  1) töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord, samuti struktuuriüksuse pädevus;
  2) nõuded töötukassa sümboolikale;
  3) nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina;
  4) toimingud, mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek;
  5) vastutuskindlustuslepingu põhitingimused, sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr;
  6) nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord;
  7) töötukassa dokumendihalduse põhinõuded;
  8) juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord;
  9) töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele;
  10) töötukassa vahendite haldamise täpsem kord ning investeerimispiirangud;
  11) muud eeskirjad, mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks, kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega.

§ 33.  Töötukassa eelarve

  (1) Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal.

  (2) Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest ja tulud vahendite paigutamisest.

  (3) Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest:
  1) töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve;
  2) töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve;
  3) töötukassa tegevuskulude eelarve;
  4) eraldised reservkapitali.

  (4) Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitise sihtfondi ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel.

  (5) Töötukassa eelarve valmistatakse ette, kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga.

§ 34.  Reservkapital

  (1) Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

  (2) Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.

  (3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.

  (4) Reservkapitali haldamist korraldab ja selle eest vastutab Rahandusministeerium vastavalt töötukassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule. Rahandusministeeriumil on õigus korraldada reservkapitali vahendite paigutamist vahetult või tema ettepanekul töötukassa nõukogu otsusega määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmiseks ei korraldata riigihanget.

  (5) Reservkapitali haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 35.  Töötuskindlustuse andmekogu

  (1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) on avalik-õigusliku isiku andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peab töötukassa.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Andmekogu sisaldab järgmisi andmeid:
  1) kindlustatute isikuandmed;
  2) kindlustatute kindlustusstaaž;
  3) andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta.

  (3) Andmekogu pidamise, andmete töötlemise, kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse töötuskindlustuse andmekogu põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (4) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. Andmekogu pidamisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Maksu- ja Tolliamet esitab töötukassale käesoleva seaduse alusel hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud andmed, näidates ära käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tööandja nime ja registri- või isikukoodi:
  1) kindlustatute ja käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood);
  2) käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa;
  3) kindlustatult kinnipeetud ning Maksu- ja Tolliametile ülekantud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa;
  4) tööandja makstud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa;
  5) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa.

  (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed esitab Maksu- ja Tolliamet töötukassale 15 tööpäeva jooksul nende andmete Maksu- ja Tolliametile laekumisest arvates.

  (6) Tööturuamet annab töötukassale andmeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse alusel hüvitiste määramiseks ja maksmiseks.

  (7) [Kehtetu – RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (8) Töötukassa esitab andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse selle põhimäärusele vastavas mahus ja korras.

6. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSE VAHENDID 

§ 36.  Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamine

  (1) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid kasutatakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

  (2) Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond):
  1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond;
  2) töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sihtfonde valitseb töötukassa.

  (4) Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.

§ 37.  Töötuskindlustushüvitiste sihtfond

  (1) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning selle paigutamisest saadav investeeringutulu.

  (2) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) töötuskindlustushüvitiste maksmiseks;
  2) töötuskindlustushüvitiste maksmisega seotud panga- ja postikulude katmiseks;
  3) sihtfondi vahendite paigutamisega otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks;
  4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  5) eraldisteks reservkapitali.

§ 38.  Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

  (1) Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning selle paigutamisest saadav investeeringutulu.

  (2) Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 16 ja § 20 lõikes 1 sätestatud hüvitiste ja nendelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  2) töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  3) hüvitiste maksmisega seotud pangakulude katmiseks;
  4) sihtfondi vahendite paigutamisega otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks;
  5) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  6) eraldisteks reservkapitali.

§ 39.  Töötukassa tegevus sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral

  (1) Sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral kasutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras.

  (2) Töötukassa reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral on töötukassal nõukogu otsusega õigus võtta laenu enda omandis olevate asjade või riigi tagatisel.

  (3) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral võib töötukassa nõukogu otsusega kasutada töötuskindlustushüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendeid.

7. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE 

§ 40.  Töötuskindlustusmakse objekt

  (1) Töötuskindlustusmakset makstakse:
  1) kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
  2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

  (2) Töötuskindlustusmakset ei maksta:
  1) kindlustatule töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või hüvitiselt;
  2) kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt;
  3) kindlustatule tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
  4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 41.  Töötuskindlustusmakse määr

  (1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2 protsenti käesoleva seaduse § -s 40 nimetatud summadelt.

  (2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1 protsent käesoleva seaduse § -s 40 nimetatud summadelt.

  (3) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Ettepanekule lisatakse arvestus, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide täitmiseks, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.

  (4) Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada.

  (5) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus uue töötuskindlustusmakse määra hiljemalt töötuskindlustuse nõukogu ettepaneku tegemise kalendrikuule ülejärgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast.

§ 42.  Töötuskindlustusmakse maksmise kord

  (1) Tööandja on kohustatud:
  1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval;
  2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid;
  3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastava deklaratsiooni;
  4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega;
  5) andma kindlustatu nõudmisel talle töö- või teenistussuhte lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud deklaratsiooni ja tõendi vormid kehtestab rahandusminister määrusega .

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (3) Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

  (4) Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab rikkuja suhtes kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.

  (5) Tööandja suhtes kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut. Käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest kohaldatakse tööandja suhtes maksukorralduse seaduses ja karistusseaduses maksukohustuslasele ettenähtud sanktsioone.

  (6) Andmed kindlustatu ja makse kinnipidaja kohta kantakse maksukorralduse seaduse kohaselt asutatud maksukohustuslaste registrisse.

  (7) Kindlustatu, kes töötab asutuses, mille koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, töötuskindlustusmakse kinnipidamise ja arvestamise korra kehtestab rahandusminister .
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 43.  Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kandmine töötukassale

  Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 44.  Laekumata töötuskindlustusmaksete tagasinõudmine pankrotimenetluses

  Tööandja maksujõuetuse korral on tähtajaks laekumata jäänud töötuskindlustusmaksete osas pankrotimenetluses võlausaldaja riik, keda esindab Maksu- ja Tolliamet. Sissenõutud summad kantakse töötukassa kontole.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

8. peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMINE 

§ 45.  Vaidluste alluvus

  (1) Isik, kes leiab, et hüvitiste määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada töötukassale vaide.

  (2) Töötuskindlustusmakse maksmise ja kinnipidamisega seotud vaidlused lahendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 46.  Enammakstud hüvitiste tagasinõudmine

  (1) Kindlustatule või käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikule (edaspidi hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi.

  (2) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud töötuskindlustushüvitise võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.

  (3) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.

  (4) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise võib töötukassa nõuda tagasi haldurilt, kui hüvitis maksti halduri esitatud ebaõigete andmete tõttu ja isikult ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.

  (5) Aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel.

  (6) Kui isik ei maksa alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (7) Ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse isikule posti teel kolme päeva jooksul ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47–51.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 52.  Seaduse rakendamine

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab töötukassa nõukogu kaks liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki töötukassa nõukogu ühe liikme hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks.

  (2) Töötukassa nõukogu teeb sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötukassa põhikirja kehtestamiseks hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Vabariigi Valitsus kehtestab töötukassa põhikirja määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (3) Sotsiaalminister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (4) Töötukassa nõukogu nimetab töötukassa juhatuse liikmed ametisse ja sõlmib juhatuse liikmetega ametilepingu hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Juhatuse liikmete volitused tekivad seaduse jõustumisest.

  (5) Töötukassa nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud dokumendid hiljemalt 2002. aasta 1. juunil.

  (6) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse § -s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

  (61) Käesoleva seaduse alusel töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kindlustusstaaž, mille hüvitise taotleja on omandanud käesoleva seaduse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni õigusaktide alusel pärast 2002. aasta 1. jaanuari.

  (7) Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

  (71) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, kui töölepingud lõpetatakse või teenistusest vabastatakse pärast 2003. aasta 1. jaanuari. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine on algatatud ning töölepingute lõpetamisest või teenistusest vabastamisest on ette teatatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, esitab tööandja hüvitise taotlemiseks avalduse 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.

  (72) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi tööandja maksejõuetuse korral, kui kohtu otsus tööandja pankroti väljakuulutamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse raugemise kohta on jõustunud pärast 2003. aasta 1. jaanuari, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 73 sätestatud juhul.

  (73) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi enne 2003. aasta 1. jaanuari jõustunud tööandja pankroti otsuse korral, kui pankrotihaldur ei ole vastavalt pankrotiseadusele esitanud taotlust töötajatele väljamaksete tegemiseks Vabariigi Valitsuse tagatisfondist või on taotluse esitanud pärast 2002. aasta 10. detsembrit ja taotlus on menetluses. Rahandusministeerium edastab käesolevas lõikes nimetatud menetluses olevad taotlused töötukassale hiljemalt 2003. aasta 15. jaanuariks.

  (8) Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 53.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 48 punktid 1 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.



Õiend



Akti kehtimisaja lõpu kuupäevaks on parandatud 31.12.2008.


1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/74/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/987/EMÜ töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 270, 08.10.2002, lk 10–13).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json