Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Päästeseadus

Vastu võetud 23.03.1994
RT I 1994, 28, 424
jõustumine 24.04.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib päästeala korraldamist ning sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute (edaspidi isikud), kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste kohustused, õigused ja vastutuse selles valdkonnas.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 2.  [Kehtetu – RT I 1998, 28, 355 - jõust. 30.03.1998]

§ 3.  Päästeala tööd

  Päästeala tööd käesoleva seaduse mõistes on:
  1) päästetööd – inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavad tööd tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste (edaspidi õnnetused) korral, samuti õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavad tööd;
  2) demineerimistööd – plahvatusohtlike esemete otsimine varem koostatud kava alusel, plahvatusohtlike esemete hävitamine, pommiähvarduste ja pommikahtluste kontroll, pommitehniline kontroll ning plahvatusjärgne tegevus sündmuskohal;
  3) riiklik tuleohutusjärelevalve – tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmiseks tehtavad tööd.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

II. peatükk PÄÄSTEALA KORRALDUS 
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 4.  Päästeala tööde üldine korraldus

  (1) Päästeala töid korraldavad ja teevad riigi päästeasutused.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Päästeala töid korraldavad ja teevad muud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused (edaspidi asutused) ning isikud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Igaühel on õigus kuni päästeteenistujate saabumiseni teha päästetöid oma algatusel, tekitamata sealjuures oma tegevusega suuremat kahju, kui ära hoitakse.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

  (4) [Kehtetu – RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 4¹.  Riigi päästeasutused

  (1) Riigi päästeasutused on:
  1) Päästeamet;
  2) Päästeameti kohalikud päästeasutused;
  3) häirekeskus;
  4) [Kehtetu – RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

  (2) Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon päästeala korraldamisel, mis koordineerib riigi päästeasutuste ja halduslepingu sõlminud päästeasutuste tööd ning teostab riigi päästeasutuste üle teenistuslikku järelevalvet.

  (3) Päästeamet:
  1) töötab välja suurõnnetustele reageerimise ja nende otseste tagajärgede likvideerimise operatiivplaanid ning nõustab Päästeameti kohalikke päästeasutusi operatiivplaanide koostamisel;
  2) kavandab ja teostab päästeala side- ja infosüsteemide väljaarendamist;
  3) vajadusel juhib ja koordineerib päästetöid suurõnnetuste korral;
  4) korraldab ja teostab riiklikku tuleohutusjärelevalvet;
  5) kontrollib Päästeametiga halduslepingu sõlminud päästeasutuse operatiivset valmisolekut;
  6) korraldab ja teostab demineerimistöid;
  7) töötab välja päästeala õigustloovate aktide eelnõud;
  8) töötab välja päästevahendite soetamise üldpõhimõtted ja normid;
  9) täidab muude seadustega või seaduste alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (4) Päästeameti kohalik päästeasutus on Päästeameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, mis korraldab ja teeb talle kinnitatud territooriumil päästeala töid ja täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (5) Päästeameti kohalike asutuste tegevuspiirkonnad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Häirekeskus on Päästeameti halduses olev valitsusasutus, mis täidab talle seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid. Häirekeskus on üleriigiline spetsialiseeritud päästeasutus.

  (7) Häirekeskusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

§ 4².  [Kehtetu – RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

§ 4³.  [Kehtetu – RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 5.  [Kehtetu – RT I 1996, 49, 953– 26.07.1996]

§ 6.  Kohalik omavalitsus

  (1) Kohalik omavalitsus võib korraldada ja teha päästeala töid enda territooriumil, kui ta on moodustanud nende tööde tegemiseks päästeasutuse ja sõlminud Päästeametiga halduslepingu päästeala tööde tegemiseks.

  (2) Kui Päästeamet on sõlminud kohaliku omavalitsusega halduslepingu päästeala tööde tegemiseks, laienevad kohaliku omavalitsuse päästeasutusele Päästeameti kohaliku päästeasutuse õigused ja kohustused halduslepinguga määratud ulatuses.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

§ 7.  Ettevõtte päästeallüksus

  (1) Kui Päästeamet on sõlminud ettevõtjaga päästetööde tegemise lepingu, laienevad päästetöid tegevale ettevõtte päästeallüksusele Päästeameti kohaliku päästeasutuse kohustused ja õigused lepingus ettenähtud ulatuses.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele töötajatele käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 8.  Päästetöid tegev mittetulundusühing

  (1) Päästetöid tegevale mittetulundusühingule, kellega Päästeamet on sõlminud päästetööde tegemise lepingu, laienevad Päästeameti kohaliku päästeasutuse kohustused ja õigused lepingus ettenähtud ulatuses.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele isikutele käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 8¹.  Päästetöödel osalemine lepingu alusel

  (1) Päästeasutus võib sõlmida tsiviilõiguslikke lepinguid füüsiliste isikutega käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud päästetööde tegemiseks.

  (2) Päästetöödel osalemise lepinguga kohustub isik olema lepingus kokkulepitud ajal valmis päästetöödel osalemiseks ja tegema väljakutsel päästetöid ning päästeasutus kohustub maksma selle eest tasu.

  (3) Päästetöödel osalemise lepingus esitatakse ülesannete täpne kirjeldus ning nähakse ette aeg ülesannete täitmiseks, päästetööde tegemiseks valmisoleku aeg, tasu suurus ja koosseis, maksmise tähtaeg ning ülesannete nõuetekohase täitmise tingimused.

  (4) Päästetöödel osalemise lepingus võib sätestada ka muud tingimused, mida päästeasutus peab vajalikuks. Leping sõlmitakse kirjalikult.

  (5) Päästetöödel lepingu alusel osalevate isikute kutsesobivuse nõuded ning neile vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

  (6) Päästetöödel osalemise lepingu sõlminud isikute väljaõpet ja koolitust korraldab päästeasutus. Väljaõppe nõuded ja koolituse tingimused kehtestab Päästeameti peadirektor.

  (7) Päästetöödel osalemise lepingu sõlminud isikule laienevad käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised ning päästeasutus tagab talle tasuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse kontrollimise ja teenistusega seotud vaktsineerimise.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 9.  [Kehtetu – RT I 2000, 50, 316 - jõust. 01.10.2000]

§ 10.  Siseministeeriumi pädevus

  Siseministeerium päästeala korraldamisel suunab, koordineerib ja korraldab:
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]
  1) suurõnnetuste kohta teabe kogumist, töötlemist ja analüüsimist nende prognoosimiseks, ennetamiseks ja likvideerimiseks;
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]
  2) päästeala üleriigiliste arengukontseptsioonide ja -programmide väljatöötamist;
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]
  3) päästeala häire-, side- ja mõõtesüsteemide kavandamist ja väljaarendamist.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]
  4) [Kehtetu – RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

III. peatükk PÄÄSTETÖÖD. DEMINEERIMISTÖÖD 
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 11.  Õnnetusteadete menetlemine

  (1) Häirekeskuse tegevusvaldkond on õnnetusteadete vastuvõtmine, töötlemine, päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasaatmine, teiste teenistuste, ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine, samuti informatsiooni operatiivse edastamise korraldamine ja dokumenteerimine ning sündmuste andmebaasi säilitamine.

  (2) Häirekeskus informeerib õnnetusteadetest politseid ja Päästeametit siseministri kehtestatud korras.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 12.  [Kehtetu – RT I 1998, 28, 355 - jõust. 30.03.1998]

§ 13.  Päästetööde korraldamine

  (1) Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (2) Siseminister kehtestab määrusega:
  1) päästetööde eeskirjad;
  2) tulekustutus- ja päästemeeskondade sündmuskohale väljasõitude ja sündmuste arvestuse korra;
  3) päästeasutuste tulekustutus- ja päästemeeskondade valveteenistuse korraldusele esitatavad nõuded;
  4) riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemise;
  5) kohaliku omavalitsuse päästeasutusele, ettevõtte päästeallüksusele ning tulekustutus- ja päästetöid tegevale mittetulundusühingule esitatavad nõuded käesoleva seaduse §-des 6, 7 ja 8 sätestatud juhtudel.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 13¹.  Demineerimistööde korraldamine

  (1) Demineerimistöid korraldab ja teeb Päästeamet.

  (2) Demineerimistöid sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksuste ja harjutusväljade territooriumil korraldab ja teeb kaitsevägi või Kaitseliit vastavat tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel korraldab ja teeb demineerimistöid Päästeamet koostöös politseiga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Demineerimistööde korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Päästeameti poolt demineerimistöödeks kasutatava lõhkematerjali soetamise, hoidmise, veo, kasutamise ja arvestuse korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

§ 14.  [Kehtetu – RT I 1998, 28, 355 - jõust. 30.03.1998]

§ 15.  Päästetööde juht

  (1) Päästetööde juht on isik, kellele alluvad kõik õnnetuskohale saabunud päästemeeskonnad ning lisa- ja abijõud. Päästetööde juhi määramise kord sätestatakse päästetööde eeskirjades.

  (2) Päästetööde juhi seaduslikke korraldusi (§ 16) ei ole kellelgi õigus muuta.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 16.  Päästetööde juhi ning päästeteenistuja õigused

  (1) Päästetööde juhil on õigus:
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]
  1) kutsuda sündmuskohale politsei toimkond avaliku korra ja liikluskorralduse tagamiseks ning vara kaitseks õigusvastaste rünnete eest;
  2) rakendada päästetöödel töövõimelisi füüsilisi isikuid alates 18. eluaastast;
  3) anda korraldusi siseneda päästetööde tegemiseks mis tahes territooriumile, hoonesse ja ruumi ning avada selleks uksi, väravaid, aknaid ja muid konstruktsioone;
  4) anda korraldusi teha lammutustöid, maha raiuda puid, teha tõkestustuld, tõkestada kraave ja ojasid ning teha muid päästetöödega seotud töid;
  5) anda korraldusi võtta füüsiliste ja juriidiliste isikute vett, liiva, kruusa ning muid päästetöödeks vajalikke aineid ja materjale;
  6) kasutada päästetööde käigus tasuta ja väljaspool järjekorda elektersidevahendeid ja elektrivõrke;
  7) anda korraldusi kasutada päästetöödel füüsiliste ja juriidiliste isikute seadmeid ja vahendeid;
  8) kaasata kaitseväge ja Kaitseliitu päästetöödele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

  (2) Päästeteenistujad, kes osalevad päästetöödel, tegutsevad päästetööde juhi korraldusel päästeasutuse nimel ning neil on õigus rakendada päästetöödel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–7 sätestatud päästetööde juhi õigusi.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

  (3) Päästetööde juhi või päästeteenistuja korraldusel päästetööde käigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel juriidilisele või füüsilisele isikule tekitatud kahju loetakse õnnetusest põhjustatud kahjuks.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

  (4) Päästetööde korral allmaarajatistes on päästetööde juht kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsused kooskõlastama ettevõtte päästetööde juhiga.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 16¹.  Otsingu- ja päästepiirkond

  Eesti otsingu- ja päästepiirkonna piirid määratakse kindlaks kahepoolsete kokkulepetega sätestatud korras.
[RT I 2003, 23, 143 - jõust. 15.03.2003]

§ 17.  [Kehtetu – RT I 1998, 28, 355 - jõust. 30.03.1998]

§ 18.  Lennupääste

  (1) Lennupääste on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärk on luua valmidus ning suutlikkus erinevate institutsioonide tegutsemiseks hädaolukorra puhul tsiviillennunduses, korraldada häireteenindust ning otsingu- ja päästetööde koordineerimist lennuõnnetuste korral ning päästetööde tegemist ja kannatanute abistamist.

  (2) Valmisoleku eest hädaolukordadeks tsiviillennunduses vastutab Lennuamet, häireteenindust teostavad Tallinna lennuinfopiirkonnas sertifitseeritud lennuliiklusteenistused.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 19.  Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral

  (1) Päästetööd lennuõnnetuse korral on õhusõiduki ning sellel olnud inimeste otsimiseks ja päästmiseks tehtavad tööd.

  (2) Otsingu- ja päästetöid Eesti merealal, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning otsingutöid maismaal teeb lennuõnnetuse korral politsei.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Lennuõnnetuse korral korraldatakse otsingutöid maismaal Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

  (4) Lennuõnnetuse korral maismaal teevad päästetöid riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutused ning lennujaama päästeallüksused. Päästetööde tegemist maismaal korraldab lennuõnnetuse korral Päästeamet.

  (5) Lennuõnnetuse korral, mis toimub lennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili, korraldavad otsingu- ja päästetöid lennuväljade valdajad ning sertifitseeritud lennuliiklusteenistused.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 19¹.  Otsingu- ja päästetööd õnnetuse korral veekogul

  (1) Otsingu- ja päästetöid, sealhulgas merereostuse avastamist ning likvideerimist Eesti merealal, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel teeb politsei.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Otsingu- ja päästetöid, sealhulgas merereostuse avastamist ning likvideerimist Eesti merealal, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel korraldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

  (3) Otsingu- ja päästetöid siseveekogudel teevad riigi ning kohaliku omavalitsuse päästeasutused.

  (4) Politsei ning päästeasutuse koostöö Eesti mereala, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldal kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 20.  Päästetööd allmaarajatistes

  (1) Allmaaehitises, allmaakaeveõõnes ja nendega vahetult ühenduses olevas pealmaahoones või -rajatises (edaspidi allmaarajatis ) korraldab tulekustutus- ja päästetöid mäepäästeteenistus.

  (2) Mäepäästeteenistuse allmaarajatises tagab kaevandamist või allmaakaeveõõne teisest kasutamist teostav ettevõtja.

  (3) Allmaarajatistes päästetööde tegemise korra, päästeasutustega tehtava koostöö korra ning allmaarajatistes tehtavate päästetööde eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Mäepäästeteenistuse töötajatetele laienevad käesoleva seaduse §-dest 30 ja 30¹ tulenevad nõuded.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

IV. peatükk TULEOHUTUSE TAGAMINE 

§ 21.  Tuleohutusnõuded

  (1) Tuleohutusnõuded käesoleva seaduse mõistes on tehnilised ja korralduslikud nõuded, mille eesmärk on tagada maa ning selle juurde kuuluvate hoonete ja rajatiste (edaspidi objekt), tegevuse ja seadme töö tuleohutus, samuti nõuded tuleohutuspaigaldistele.

  (1¹) Tuleohutuse üldnõuded, kütteseadmete puhastamise ja tuletööde tuleohutusnõuded ning tuleohutuspaigaldistele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega.

  (2) Raudteetranspordi ja tsiviillennunduse tuleohutusnõuded kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.

  (3) Allmaarajatiste tuleohutusnõuded kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.

  (4) Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

  (5) Kaitsejõudude tuleohutusnõuded kehtestatakse kaitseministri määrusega.

  (6) Kui seadus või seaduse alusel antud õigusakt ei sätesta teisiti, sisaldavad tegevusala ja toote kohustuslikud ohutusnõuded ka tuleohutusnõudeid.

  (7) Tuleohutusnõudeid sisaldav ministri määrus antakse kokkuleppel siseministriga.

  (8) Üldplaneering ja detailplaneering kooskõlastatakse planeerimisseaduse § 17 kohaselt maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse määratud juhtudel riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutusega.

  (9) Kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa taotlemisel ehitusseaduse kohaselt esitatava ehitusprojekti ja ehitise kasutusloa peab olema heaks kiitnud riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus, kui projekteeritakse ehitist, mille suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded.

  (10) Kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti ja ehitise kasutusloa kiidab riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus heaks või keeldub seda heaks kiitmast 10 päeva jooksul ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

  (11) Kohalik omavalitsus võib kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus on käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

§ 22–24.  [Kehtetud – RT I 1998, 28, 355 - jõust. 30.03.1998]

§ 25.  Tuleohutuspaigaldised

  (1) Tuleohutuspaigaldis on ehitise tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks, tule ning suitsu leviku takistamiseks, ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks.

  (1¹) Tuleohutuspaigaldiseks loetakse ka esmaseid tulekustutusvahendeid.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.09.2004]

  (4) Objekti omanik või valdaja (edaspidi omanik) on kohustatud soetama ja korras hoidma ohutusnõuetes ettenähtud tuleohutuspaigaldised.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

§ 25¹.  Objekti omaniku kohustused

  Objekti omanik on kohustatud:
  1) tagama objekti tuleohutuse;
  2) peatama objekti kasutamise, tegevuse või seadme töö, kui nende jätkamine põhjustab tulekahju tekkimise ohu;
  3) andma riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikule tööks vajalikku teavet ja osutama palutud asjakohast abi riikliku järelevalve teostamisel.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.09.2004]

§ 25².  Ettevõtja tegutsemine tuleohutuspaigaldiste projekteerimisel, ehitamisel ning kontrollimisel

  (1) Isikul on lubatud automaatseid tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatseid tulekustutussüsteeme projekteerida, ehitada ja hooldada, samuti esmaseid tulekustutusvahendeid kontrollida ja hooldada, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on:
  1) majandustegevuse registri (edaspidi register) vastav registreering ja
  2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 25³ nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või kui füüsilisest isikust ettevõtja ise peab olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina;
  3) esmaste tulekustutusvahendite kontrollimise ja hooldamisega tegelevatel isikutel nende vahendite kontrollimiseks ja hooldamiseks vastavad seadmed.

  (2) Ettevõtja registreeringu tegemine ja registreeringu kustutamine toimub ehitusseaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatud korras.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

§ 25³.  Vastutav spetsialist

  (1) Vastutav spetsialist on isik, kes:
  1) on pädev automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide ja automaatsete tulekustutussüsteemide projekteerimise, ehitamise ning nende hooldamise, samuti esmaste tulekustutusvahendite hooldamise juhtimiseks ja kontrollimiseks;
  2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Vastutaval spetsialistil peab olema automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide ja automaatsete tulekustutussüsteemide projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Vastutaval spetsialistil peab olema esmaste tulekustutusvahendite kontrollimiseks ja hooldamiseks:
  1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või
  2) esmaste tulekustutusvahendite kontrollimise ja hooldamise valdkonnas erialane kolmeaastane töökogemus, mille käigus isik on korraldanud ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutanud selle töö eest.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 01.01.2007]

§ 25⁴.  Töötajate ja elanike tuleohutus- ja päästealane väljaõpe

  (1) Töötajate tuleohutus- ja päästealane väljaõpe sätestatakse tuleohutuse üldnõuetes.

  (2) Põhikoolis ja gümnaasiumis korraldatakse tuleohutus- ja päästealast koolitust riikliku õppekava alusel.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

V. peatükk RIIKLIK TULEOHUTUSJÄRELEVALVE 

§ 26.  Riikliku tuleohutusjärelevalve asutused

  (1) Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostavad järgmised riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused (edaspidi riikliku tuleohutusjärelevalve asutused):
  1) Päästeamet - kogu riigi territooriumil;
  2) Päästeameti kohalikud päästeasutused – oma tegevuspiirkonnas;
  3) kohaliku omavalitsuse päästeasutused – Päästeametiga sõlmitud halduslepingus ettenähtud ulatuses;
  4) Tehnilise Järelevalve Amet – raudteetranspordi tuleohutusnõuete alal;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  5) Lennuamet - tsiviillennunduse tuleohutusnõuete alal;
  6) Veeteede Amet – veesõidukite (sealhulgas ujuvdokkide) tuleohutusnõuete alal;
  7) Tehnilise Järelevalve Amet – allmaarajatiste tuleohutusnõuete alal;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  8) keskkonnajärelevalve asutused - metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete alal;
  9) Kaitseministeerium - kaitsejõudude tuleohutusnõuete alal.

  (2) Päästeasutused ei teosta riiklikku tuleohutusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–9 nimetatud tuleohutusnõuete täitmise üle.
[RT I 2004, 89, 612 - jõust. 31.12.2004]

§ 27.  Riikliku tuleohutusjärelevalve kohustused ja õigused

  (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve kohustused on:
  1) järelevalve objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle;
  2) järelevalve tuleohutusnõuetele vastavuse üle planeerimises, projekteerimises ja ehituses;
  3) haldussunni rakendamine tuleohutusnõuete rikkumise korral;
  3¹) väärteomenetluse läbiviimine seadusega ettenähtud korras;
  4) tuleohutusnõuete rikkumise asjade kohtueelne menetlus seadusega ettenähtud juhtudel ja korras;
  5) tulekahjude arvestus ja analüüs;
  6) tuleohutusalane selgitustöö;
  7) üld- ja detailplaneeringu kooskõlastamine;
  8) kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti ja ehitise kasutusloa heakskiit;
  9) nõuda ehitise omanikult tuleohutusalase olukorra väljaselgitamiseks ja kasutusloa väljastamiseks ehitusprojekti, mille järgi on ehitis ehitatud.

  (2) Riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutusel on õigus teha talle kooskõlastamiseks esitatud üld- ja detailplaneeringule ning heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile tuleohutusalane ekspertiis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ekspertiisi tegemiseks on riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutusel õigus kaasata üld- ja detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ekspertiisi kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab ehitist ehitada või kasutada sooviv isik. Ekspertiisikulude suuruse määrab riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juht oma otsusega. Käesolevas paragrahvis nimetatud eksperdi tunnitasu ei või olla suurem riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordsest määrast.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

§ 28.  Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikud

  (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikud on käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud asutuste juhid ja nende volitatud ametnikud.

  (2) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ametitõendi vormi kehtestab vastava ala minister määrusega.

§ 28¹.  Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku õigused ja kohustused

  (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikul on õigus:
  1) siseneda objekti valdaja teadmisel tuleohutusnõuete kontrollimise eesmärgil mis tahes territooriumile, hoonesse või ruumi;
  2) saada isikutelt ja asutuselt tasuta oma tööks vajalikku teavet;
  2¹) kontrollida vastavusdeklaratsiooni või -sertifikaadi olemasolu, kui see on õigusaktiga nõutav, nendel tuleohutuspaigaldistel ning ehitustoodetel ja -materjalidel, mille kontrollitav omadus vastavushindamisel on tuleohutus;
  3) peatada objekti kasutamine, tegevus või seadme töö juhul, kui avastatakse tulekahju tekkimise oht või muu kiiret sekkumist nõudev oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.

  (2) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik on kohustatud:
  1) juhinduma käesolevast seadusest ja muudest tuleohutust ja riiklikku tuleohutusjärelevalvet reguleerivatest õigusaktidest;
  2) [Kehtetu – RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]
  3) hoidma temale töökohustuste täitmisel teatavaks saanud ärisaladust;
  4) .
[Kehtetu – RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

  (3) Kui isik takistab tuleohutusjärelevalve ametnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud õiguste teostamisel, võib tuleohutusjärelevalve ametnik kohaldada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

  (4) Tuleohu korral inimese elule, tervisele või varale võib tuleohutusjärelevalve ametnik kohaldada asendustäitmist ilma ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta ning siseneda ruumi jõudu kasutades või tõket kõrvaldades, et vahetu oht viivitamata kõrvaldada.

  (5) Sunniraha ülemmääraks on 50 000 krooni.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 28².  Riikliku tuleohutusjärelevalve toimingud

  Riikliku tuleohutusjärelevalve toimingud on:
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]
  1) järelevalve alla kuuluva objekti tuleohutusülevaatus;
  2) tuleohutusnõuete rikkumise või tuleohu kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemine;
  3) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 118 - jõust. 01.05.2003]

§ 28³.  Objekti tuleohutusülevaatus

  (1) Objekti tuleohutusülevaatuse käigus kontrollitakse objekti, tegevuse ja seadme töö vastavust tuleohutusnõuetele.

  (2) Objekti omanikku informeeritakse eelseisvast tuleohutusülevaatusest. Tuleohutusülevaatus viiakse läbi objekti omanik või tema volitatud isiku juuresolekul.

  (3) Objekti tuleohutusülevaatust teostav tuleohutusjärelevalve ametnik:
  1) esitab oma ametitõendi, selgitab objekti omanikule või tema volitatud isikule tuleohutusülevaatuse eesmärki ja selle toiminguid;
  2) võimaldab objekti omanikul või tema volitatud isikul oma tegevust jälgida ning annab objekti omanikule või tema volitatud isikule nende nõudmisel selgitusi;
  3) selgitab tuleohutusalaste nõuete rikkumise korral objekti omanikule või tema volitatud isikule õigusaktide rikkumise olemust ning nõuab rikkumise lõpetamist;
  4) teeb õiguserikkumise või tuleohu korral ettekirjutuse selle kõrvaldamiseks;
  5) annab otsuse tegevuse või seadme töö peatamise kohta;
  6) protokollib tuleohutusülevaatuse, märgib protokollis menetlusosaliste arvamused ja vastuväited ning annab menetlusosalise taotlusel temale ärakirja protokollist.

  (4) Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas, kinnitab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud minister oma valitsemisalas määrusega. Loetelus nimetamata objektide tuleohutusülevaatuse sageduse kehtestab riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse juht käskkirjaga.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 28⁴.  [Kehtetu – RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 28⁵.  Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutus

  (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik võib teha isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu või kelle omandist tuleoht lähtub, ettekirjutuse:
  1) tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks;
  2) tuleohu vältimiseks või kõrvaldamiseks;
  3) tuleohu tekitamisega põhjustatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
  4) ehitisse paigaldatud või paigaldatava nõuetele mittevastava päästevahendi või tuleohutuse seisukohalt olulise nõuetele mittevastava ehitustoote asendamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Tulekahju tekkimise ohu või muu kiiret sekkumist nõudva ohu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ennetamiseks või kõrvaldamiseks võib käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud asutuse juht või nende poolt volitatud ametnik teha tuleohutuse eest vastutavale isikule ettekirjutuse objekti kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamise kohta.

  (3) Ettekirjutuse täitmist kontrollib ettekirjutuse teinud haldusorgan ettekirjutuse täitmise tähtpäeva saabumisest.

  (4) Ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks on 25 000 krooni. Sunniraha ülemmäär käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks on 50 000 krooni.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 28⁶.  [Kehtetu – RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 28⁷.  [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

VI. peatükk  
[Kehtetu – RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

VII. peatükk  

§ 31–32.  [Kehtetud – RT I 1998, 28, 355 - jõust. 30.03.1998]

VIII. peatükk KULUD 

§ 33.  Kulude hüvitamine

  (1) Riik hüvitab omanikule ning valdajale ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite päästetöödel kasutamisega tekkinud kulud. Riik hüvitab üle nelja tunni päästetöödele rakendatud füüsiliste isikute, sealhulgas päästeteenistujate toitlustamiskulud. Käesolevas lõikes loetletud kulude hüvitamise ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Päästetööde juhi poolt päästetöödel ja eriolukorra ajal eriolukorra töödel rakendatud füüsiliste isikute töö tasustamine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

IX. peatükk SOTSIAALSED TAGATISED 

§ 34.  Päästetöödel rakendatud isikute sotsiaalsed tagatised

  (1) Päästetöödel rakendatud isiku hukkumise või päästetöödel saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral maksab riik isiku perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset toetust hukkunud või surnud isiku kümne aasta palga ulatuses.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

  (2) Päästetöödel rakendamisel hukkunud või päästetöödel saadud vigastuse tagajärjel surnud isiku matuse korraldamiseks maksab riik isiku perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele toetust.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

  (3) Päästetöödel rakendatud isiku töövõimetuks tunnistamise korral makstakse isikule ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral – tema kahe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

  (4) Toetuste maksmisel võetakse ühe kuu palga arvutamise aluseks töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Päästetöödel rakendatud isiku toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks toetuse määramise ajal kehtiv palga alammäär, kui isik ei töötanud toetuse määramisele eelneval perioodil.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

  (6) Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema poolt määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

  (7) Päästetöödel rakendatud isiku hukkumise ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate toetuste taotlemisel ja määramisel kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 30 sätestatut.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

  (8) Kui päästetöödel rakendatud isik on saanud vigastada või on haigestunud, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

  (9) Käesolevas paragrahvis ettenähtud toetuste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 35.  [Kehtetu – RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 36.  [Kehtetu – RT I 1998, 28, 355 - jõust. 30.03.1998]

X. peatükk PÄÄSTEALA TÖÖDEST OSAVÕTNUD ISIKUTE ERGUTAMINE. RAHVUSVAHELISED PÄÄSTETÖÖD 
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 37.  [Kehtetu – RT I 2000, 50, 316 - jõust. 01.10.2000]

§ 38.  Päästeala töödest osavõtjate ergutamine

  Siseminister ja päästeasutuse juht võivad päästetöödel rakendatud isikutele ja päästeala töödel silma paistnud isikutele avaldada tänu. Inimeste või vara päästmisel vaprust ilmutanud, samuti päästeala arendamisel eriti silma paistnud isikutele võib siseminister määrata autasuks päästeteenistuse aumärgi.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 39.  Rahvusvahelised päästetööd

  (1) Päästeasutuste osalemine rahvusvahelistel päästetöödel (edaspidi päästetöödel) teistes riikides ja teiste riikide vastavate teenistuste osalemine päästetöödel Eestis reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega.

  (2) Kui päästeasutuste osalemine päästetöödel teistes riikides ei ole reguleeritud välislepingutega, otsustab päästetöödel osalemise abi vajava riigi või rahvusvahelise organisatsiooni palvel Vabariigi Valitsus.

  (3) Päästetöödel osaleva meeskonna moodustamise, selle valmisoleku tagamise, päästetöödele saatmise ja kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Päästetöödel osaleva meeskonna liikmetele laienevad päästeteenistuse seadusega kehtestatud sotsiaalsed tagatised.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

X¹. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§-d 39¹–39² [Kehtetud – RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]

§ 39³.  Tuleohutusnõuete või tuleohutuspaigaldiste projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- või hooldamisnõuete rikkumine

  (1) Tuleohutusnõuete või tuleohutuspaigaldiste projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- või hooldamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest:
  1) kui see on toime pandud vähemalt teist korda või
  2) kui sellega on põhjustatud tulekahju tekkimise oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Päästeamet;
  2) Tehnilise Järelevalve Amet;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  3) Lennuamet;
  4) Veeteede Amet;
  5) [Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  6) Keskkonnainspektsioon;
  7) Päästeameti kohalik päästeasutus;
  8) kohaliku omavalitsuse päästeasutus.
[RT I 2004, 89, 612 - jõust. 31.12.2004]

XI. peatükk RAKENDUSLIKUD SÄTTED 

§ 40–41.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 42.  Vastavussertifikaadi kehtivus

  Vastavussertifikaadid, mis on välja antud käesoleva seaduse § 25 lõike 2 alusel enne 2004. aasta 1. juulit, kehtivad kuni vastavussertifikaadi kehtivuse lõppemiseni.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 43.  Üleminekusätted

  Käesoleva seaduse §-d 25–27 jõustuvad ja § 30⁴ muutub kehtetuks 2004. aasta 1. septembrist.
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

§ 44.  Töölepingu alusel tööle võetud maavalitsuse hallatava päästeasutuse töötaja teenistusse võtmise ümbervormistamine

  (1) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel maavalitsuse hallatava päästeasutuse töötajad, välja arvatud tuletõrjuja-päästja, vetelpäästja, tuletõrje- ja päästevahendite tehnik, operatiivautojuht, tuuker, arst, erakorralise meditsiini õde, kiirabitehnik ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse §-s 7 nimetatud ametikohtadel töötavad töötajad nimetatakse 2005. aasta 1. jaanuarist avalikku teenistusse.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vormistatakse ametnik teenistusse võetuks nimetamise alusel, annab ta avaliku teenistuse seaduse §-s 28 sätestatud ametivande.
[RT I 2004, 89, 612 - jõust. 31.12.2004]

§ 45.  [Kehtetu – RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

§ 46.  Ametnike atesteerimine

  Käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 avalikku teenistusse nimetatud ametniku atesteerimine korraldatakse ajavahemikul 2005. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 47.  Maavalitsuste hallatavate päästeasutuste ümberkorraldamine

  Maavalitsuste hallatavad päästeasutused korraldatakse ümber Vabariigi Valituse määrusega sätestatud korras.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 48.  Varasema tööstaaži lisamine teenistusstaažile ja puhkusepäevade ülekandmine

  Päästeameti kohaliku päästeasutuse teenistujate teenistusstaaži hulka arvatakse ka vahetult enne 2005. aasta 1. jaanuari maavalitsuste hallatavates päästeasutustes töötatud aeg ning avalikku teenistusse nimetatud isikutel kantakse saamata jäänud puhkusepäevad üle 2005. aastasse.
[RT I 2004, 89, 612 - jõust. 31.12.2004]