HALDUSÕIGUSKindlustus

TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Töötuskindlustuse seadus (lühend - TKindlS)

Töötuskindlustuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.05.2010
Avaldamismärge:

Töötuskindlustuse seadus1

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 59, 359
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.09.2001RT I 2001, 82, 48801.01.2002
15.05.2002RT I 2002, 44, 28401.07.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35701.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
22.10.2002RT I 2002, 89, 51101.11.2002
18.12.2002RT I 2002, 111, 66301.01.2003
22.01.2003RT I 2003, 17, 9501.01.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
28.09.2005RT I 2005, 54, 43001.01.2006
12.10.2005RT I 2005, 57, 45118.11.2005
10.05.2006RT I 2006, 26, 19301.01.2007
14.06.2006RT I 2006, 31, 23601.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 12, 6601.01.2008
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
24.10.2007RT I 2007, 59, 38126.11.2007
22.10.2008RT I 2008, 48, 26401.02.2009
03.12.2008RT I 2008, 53, 29501.01.2009
04.12.2008RT I 2008, 58, 32301.01.2009
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
28.01.2009RT I 2009, 11, 6714.02.2009
28.01.2009RT I 2009, 11, 6701.05.2009
18.06.2009RT I 2009, 36, 23401.07.2009 , osaliselt 1.01.2013

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), mis täidab käesolevast seadusest, tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Töötuskindlustuse mõiste

  Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 3.  Kindlustatu ja kindlustusandja

  (1) Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Käesoleva seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:
  1) füüsilisest isikust ettevõtja;
  2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;
  3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  4) nimetatud avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1–3;
  5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension.

  (3) Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 4.  Töötuskindlustusmakse ja makse maksja

  (1) Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:
  1) kindlustatu;
  2) tööandja.

  (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) residendist juriidiline isik tulumaksuseaduse § 6 lõike 2 tähenduses;
  2) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
  3) füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid;
  4) tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud väljamakseid
[RT I 2002, 44, 284 - jõust. 01.07.2002]

§ 5.  Hüvitiste liigid

  Käesolev seadus sätestab järgmised hüvitiste liigid:
  1) töötuskindlustushüvitis;
  2) kindlustushüvitis koondamise korral;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  3) hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.

2. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS 

§ 6.  Õigus töötuskindlustushüvitisele

  (1) Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
  1) kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja

[Punkti 2 sõnastus kuni 31.12.2012]
  2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;

[Punkti 2 sõnastus alates 1.01.2013]
  2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhul, või;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]
  3) kellel viimase töölepingu või teenistussuhte kokkuleppel lõpetamisel ning töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte ülesütlemisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel, on töötuskindlustusstaaži vähemalt 48 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 60 kuu jooksul.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]

[Lõike 2 sõnastus kuni 31.12.2012]

  (2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
  1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
  2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
  3) poolte kokkuleppel.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

[Lõike 2 sõnastus alates 1.01.2013]

  (2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, on õigus töötuskindlustushüvitisele:
  1) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
  2) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

[Lõike 5 sõnastus kuni 31.12.2012]

  (5) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

 
[Lõike 5 sõnastus alates 1.01.2013]

  (5) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 või punktis 3 nimetatud 60 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse vastavalt kas 36- või 60-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013]

§ 7.  Töötuskindlustusstaaž

  (1) Töötuskindlustusstaaž (edaspidi kindlustusstaaž) on periood, mil kindlustatu sai töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse.

  (2) Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (3) Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.

  (4) Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete ning viimase kolme kuu andmete puudumise korral käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööandja tõendil toodud andmete alusel.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 8.  Töötuskindlustushüvitise maksmise tingimused

  (1) Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:
  1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
  2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56–110 kuud;
  3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.

  (2) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta:
  1) on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud,
  2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel jaPunkti 3 sõnastus kuni 31.12.2012]

  3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõuePunkti 3 sõnastus alates 1.01.2013]

  3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustusstaaži nõue.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud päevade arvu.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 9.  Töötuskindlustushüvitise suurus

  (1) Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid.

  (2) Kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamisel jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude summa arvuga 270.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.

  (4) Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust:
  1) 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
  2) 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.

  (41) Viimase töölepingu või teenistussuhte kokkuleppel lõpetamisel ning töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte ülesütlemisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel, on töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest 40 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust esimesest kuni 360. kalendripäevani.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti eelmise kalendriaasta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimatinimetatust. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (7) Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 10.  Töötuskindlustushüvitise taotlemine

  (1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) -(3)
[Kehtetud – RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 11.  Töötuskindlustushüvitise määramine

  (1) Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) Otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise alused ning määramata jätmise põhjendused;
  3) töötuskindlustushüvitise määramise korral selle maksmise periood vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 ja töötuskindlustushüvitise suurus;
  4) töötuskindlustushüvitise suuruse muutumine vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktile 2;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (3) [Kehtetu – RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Vastavalt kindlustatu avalduses tehtud valikule tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus talle kättesaadavaks töötukassa kohalikus osakonnas või saadetakse elektrooniliselt viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (5) Töötuskindlustushüvitise määramise korral hakatakse töötuskindlustushüvitist arvestama kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (6) Töötuskindlustushüvitise määramisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhtumite korral arvestatakse hüvitist samas lõikes nimetatud tähtaja möödumisest arvates, välja arvatud juhul, kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast eelnimetatud tähtaja möödumist. Kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist, arvestatakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 12.  Töötuskindlustushüvitise maksmine
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  (1) Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  (2) Kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse Töötukassale esitamisest, töötuskindlustushüvitist ei maksta.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis:
  1) kindlustatu pangakontole Eestis maksja kulul või
  2) kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

§ 121.  Töötuskindlustushüvitise maksmise peatamine ja jätkamine

  (1) Töötuskindlustushüvitise väljamaksmine Eestis peatatakse enne hüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise maksmise perioodi lõppemist kindlustatu tööotsingute ajaks teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis kuni kolmeks kuuks kindlustatu Eestist lahkumise päevale järgnevast päevast arvates.

  (2) Töötuskindlustushüvitise väljamaksmist Eestis jätkatakse Töötukassas töötuna arvelevõtmise päevast arvates, kui kindlustatu naaseb enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi möödumist Eestisse ja jätkab Eestis tööotsinguid.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Hüvitise maksmise päevade arvu hulka arvestatakse Eestis ja Eesti eest teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis hüvitise maksmise päevade arv, mis kokku ei või ületada hüvitise määramise otsuses märgitud päevade arvu.

  (4) Töötukassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel töötuskindlustushüvitise maksmise peatamise või jätkamise otsuse.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (5) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse kindlustatule vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 13.  Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine

  (1) Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud perioodi lõppemist:
  1) töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punktide 1, 3, 4 ja 7–9 alusel;
  2) hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst;
  3) vastuvõtule tulemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal Töötukassasse vastuvõtule;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
  4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis § 121 lõikes 1 nimetatud tööotsingu perioodi lõppkuupäevast arvates, kui kindlustatu ei naase tööotsingutelt enne nimetatud perioodi lõppu;
  5) avalduse esitamise päevast arvates, kui kindlustatu esitab sellekohase kirjaliku avalduse.

  (2) [Kehtetu – RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse teeb töötukassa.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kindlustatule vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 14.  Teatamiskohustus

  (1) Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) [Kehtetu – RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

21. peatükk KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL 
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 141.  Õigus kindlustushüvitisele koondamise korral

  Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 115 või 116 alusel.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 142.  Kindlustushüvitise suurus koondamise korral

  (1) Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
  1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
  2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise suurus arvutatakse töötaja või avaliku teenistuja üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Töötaja või avaliku teenistuja keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või avalikule teenistujale makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid. Töötaja või avaliku teenistuja puhul, kellele on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud perioodil makstud töötasu või palka lühemal kui üheksakuulisel perioodil, võetakse aluseks tegelikult makstud tasude summa, mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või avalikule teenistujale välja makstud tasusid.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 143.  Kindlustushüvitise taotlemine koondamise korral

  (1) Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 144.  Kindlustushüvitise määramine ja maksmine koondamise korral

  (1) Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale viivitamata.

  (3) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (4) Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või avaliku teenistuja:
  1) pangakontole Eestis maksja kulul või
  2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

3. peatükk  
[Kehtetu – RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

4. peatükk HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL 

§ 19.  Tööandja maksejõuetus

  Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 1–18) tähenduses (edaspidi maksejõuetuks tunnistamine).
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 20.  Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral

  (1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
  1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
  3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 21.  Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
  1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
  2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata;
  3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle notariaalselt või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkega eesti keelde.

  (3) Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.

  (4) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 22.  Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

  (1) Töötukassa vaatab halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

  (2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

  (3) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse haldurile posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  (4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 14.02.2009]

  (5) Hüvitis makstakse:
  1) töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või
  2) töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

5. peatükk TÖÖTUKASSA 

§ 23.  Töötukassa eesmärk

  (1) Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab töötukassa järgmisi ülesandeid:
  1) maksab käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi;
  2) korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid;
  3) maksab tööturutoetusi;
  4) maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 ning § 6 lõike 1 punktide 6, 61 ja 7 alusel;
  5) peab arvestust töötute, tööotsijate, tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle;
  6) koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsib rakendatavate tööturumeetmete mõju ja tulemuslikkust;
  7) osaleb töötuskindlustuse ja tööturumeetmete planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustuse ja tööturuteenuste ja -toetustega seotud õigusaktide eelnõude kohta;
  8) teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja välisriikide töötuskindlustus- ja tööturuasutustega ning täidab oma pädevuse piires välislepingutest ning Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid töötuskindlustuse ja tööturu valdkondades;
  9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, tööotsijatelt, töötutelt ja hüvitise taotlejatelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 24.  Töötukassa õiguslik seisund

  (1) Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (2) Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus määrusega .

  (3) Töötukassa ei saa olla pankrotivõlgnik.

  (4) Töötukassal on õigus võtta laenu üksnes käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud juhul. Töötukassal on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute kohustuste täitmist.

  (41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 esimeses lauses sätestatud laenu võtmise piirangut ei kohaldata krediidiasutuse poolt töötukassale vahendite paigutamisel kokkulepitud väärtpaberitehingute arveldamiseks antavale krediidile (arvelduskrediidile), mis lubab töötukassa arvelduskontot lepingus määratud ulatuses ületada. Krediidi ülempiiri määrab nõukogu.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (5) Töötukassat kontrollib Riigikontroll.

  (6) Töötukassa registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]

§ 25.  Töötukassa nimi

  (1) Töötukassa nimi on «Eesti Töötukassa».

  (2) Töötukassal on ainuõigus oma nimele.

§ 26.  Töötukassa asukoht ja aadress

  (1) Töötukassa asukoht on Tallinn.

  (2) Töötukassa aadress on koht, kus asub töötukassa juhatus.

§ 27.  Töötukassa juhtimine ja esindamine

  (1) Töötukassat juhivad töötukassa nõukogu ja töötukassa juhatus.

  (2) Töötukassa nõukogu esindab nõukogu esimees.

  (3) Töötukassat esindab juhatuse esimees. Juhatuse esimehel on edasivolitamise õigus. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus sätestatakse töötukassa põhikirjas. Nõukogu otsusega võib piirata juhatuse esindusõigust. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 28.  Töötukassa nõukogu

  (1) Töötukassa kõrgeim organ on töötukassa nõukogu. Nõukogul on kuus liiget.

  (2) Nõukogu pädevuses on:
  1) nõukogu esimehe valimine;
  2) töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  3) töötukassa põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
  4) töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kontrollimine;
  5) töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestamine;
  6) töötukassa eelarve kinnitamine ning vahendite laekumise ja kasutamise aruande kinnitamine;
  7) [Kehtetu – RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
  8) juhatuse ettepanekul kinnisasjade ja registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamine;
  9) juhatuse esimehe ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  10) juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine;
  11) juhatuse esimehe ja juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ning nende vastu varalise nõude esitamise otsustamine;
  12) juhatuselt aruannete ja muu informatsiooni nõudmine ning aruannetele esitatavate nõuete kehtestamine;
  13) töötukassa audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse määramine.

  (3) Nõukogu töö vorm on koosolek. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest.

§ 29.  Töötukassa nõukogu liikmed

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab ühe nõukogu liikme. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget. Sotsiaalminister on nõukogu liige ametikoha järgi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (2) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning laitmatu reputatsioon.

  (3) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel.

  (31) Sotsiaalministrile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Nõukogu liikmele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi, makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 30.  Töötukassa juhatus

  (1) Töötukassat juhib töötukassa juhatus.

  (2) Juhatusel on kuni viis liiget.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel.

  (4) Juhatus täidab töötukassa juhtimisel talle seaduse, töötukassa põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus seisab hea töötukassa ülesannete ja kohustuste täitmise ning õiguste teostumise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole käesoleva seaduse või põhikirja kohaselt nõukogu kohustus.

  (5) Juhatus annab aru nõukogule.

  (6) Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.

§ 31.  Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus

  (1) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja töötukassa põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega töötukassale tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on kahju tekitanud töötukassa võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt töötukassaga.

  (3) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liige vabaneb vastutusest töötukassa või võlausaldaja ees, kui ta on otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud töötukassa organi koosolekul.

  (4) Töötukassa nõukogu ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

  (5) Töötukassa võib sõlmida vastutuskindlustuse lepingu töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete varalise vastutuse kindlustamiseks.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

§ 32.  Töötukassa põhikiri

  Töötukassa põhikirjas sätestatakse:
  1) töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid ning nende moodustamise kord, samuti struktuuriüksuse pädevus;
  2) nõuded töötukassa sümboolikale;
  3) nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pädevus töötukassa nõukogu ning juhatuse juhina;
  4) toimingud, mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek;
  5) vastutuskindlustuslepingu põhitingimused, sealhulgas töötukassa nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutuse määr;
  6) nõukogu ja juhatuse koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, samuti protokollimise ja otsuste vormistamise kord;
  7) töötukassa dokumendihalduse põhinõuded;
  8) juhatuse liikme leidmiseks vajadusel korraldatava konkursi kord;
  9) töötukassa eelarve projekti ettevalmistamise ja kinnitamise kord ning nõuded töötukassa eelarvele;
  10) töötukassa vahendite haldamise täpsem kord ning investeerimispiirangud;
  11) muud eeskirjad, mis on vajalikud töötukassa tegevuse reguleerimiseks, kui selliseid eeskirju ei ole kehtestatud seaduse või teiste õigusaktidega.

§ 33.  Töötukassa eelarve

  (1) Töötukassa eelarves määratakse kindlaks töötukassa tulud ja kulud kalendriaastal.

  (2) Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest, tulud vahendite paigutamisest, eraldised riigieelarvest ja muud tulud.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (3) Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest:
  1) töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve;
  2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
  3) töötukassa tegevuskulude eelarve;
  4) eraldised reservkapitali;
  5) eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Töötukassa tegevuskulud ja eraldised reservkapitali jagatakse proportsionaalselt töötuskindlustushüvitise sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Töötukassa eelarve valmistatakse ette, kinnitatakse ja selle täitmist kontrollitakse kooskõlas käesoleva seaduse ja töötukassa põhikirjaga.

  (6) Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks jõustunud, võib kuni töötukassa eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses töötukassa eelmise aasta eelarves ettenähtud kulude mahust. Riigieelarve seaduse mõistes arvestuslikke kulusid ja kulusid käesoleva seaduse alusel hüvitiste maksmiseks võib teha vastavalt tegelikele kuludele.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 34.  Reservkapital

  (1) Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

  (2) Reservkapitali suuruseks on vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.
[RT I 2002, 111, 663 - jõust. 01.01.2003]

  (3) Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.

  (4) Reservkapitali haldamist korraldab ja selle eest vastutab Rahandusministeerium vastavalt töötukassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule. Töötukassa maksab Rahandusministeeriumile reservkapitali haldamise eest teenustasu, mille suurus ja tasumise tingimused määratakse kindlaks lepinguga. Rahandusministeeriumil on õigus korraldada reservkapitali vahendite paigutamist vahetult või esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmiseks ei korraldata riigihanget.
[RT I 2008, 53, 295 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Reservkapitali haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.

§ 35.  Töötuskindlustuse andmekogu

  (1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) on avalik-õigusliku isiku andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peab töötukassa.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Andmekogu sisaldab järgmisi andmeid:
  1) kindlustatute isikuandmed;
  2) kindlustatute kindlustusstaaž;
  3) andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta.

  (3) Andmekogu pidamise, andmete töötlemise, kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse töötuskindlustuse andmekogu põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (4) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. Andmekogu pidamisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Maksu- ja Tolliamet esitab töötukassale käesoleva seaduse alusel hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud andmed, näidates ära käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tööandja nime ja registri- või isikukoodi:
  1) kindlustatute ja käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood);
  2) käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa;
  3) kindlustatult kinnipeetud ning Maksu- ja Tolliametile ülekantud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa;
  4) tööandja makstud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa;
  5) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute tasu suuruse kohta kalendrikuude kaupa.

  (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed esitab Maksu- ja Tolliamet töötukassale 15 tööpäeva jooksul nende andmete Maksu- ja Tolliametile laekumisest arvates.

  (6) Töötukassa töötleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmeid käesoleva seaduse alusel hüvitiste määramiseks.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (7) [Kehtetu – RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (8) Töötukassa esitab andmekogust andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse viimase põhimäärusele vastavas mahus ja korras.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

6. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSE VAHENDID 

§ 36.  Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamine

  (1) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid kasutatakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

  (2) Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond):
  1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond;
  2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sihtfonde valitseb töötukassa. Töötukassal on õigus korraldada oma vahendite paigutamist vahetult või töötukassa nõukogu otsusega määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmisel ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatut.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

  (4) Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.

§ 37.  Töötuskindlustushüvitiste sihtfond

  (1) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning selle paigutamisest saadav investeeringutulu.

  (2) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) töötuskindlustushüvitiste maksmiseks;
  2) [Kehtetu – RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
  3) sihtfondi vahendite paigutamisega otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks;
  4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  5) eraldisteks reservkapitali.

  (3) Töötukassal on õigus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmisel kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 40 ettenähtud vahenditest.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

§ 38.  Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

  (1) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende paigutamisest saadav investeeringutulu.

  (2) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid kasutatakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 141 ja § 20 lõikes 1 sätestatud hüvitiste ning nendelt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  2) töötuskindlustushüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu maksmiseks;
  3) sihtfondi vahendite paigutamisega otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks;
  4) töötukassa tegevuskulude katmiseks;
  5) eraldisteks reservkapitali.

  (3) Töötukassal on õigus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmisel kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 40 ettenähtud vahenditest.

  (õ) 23.07.2009 17:10
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

§ 39.  Töötukassa tegevus sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral

  (1) Sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral kasutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras.

  (2) Töötukassa reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral on töötukassal nõukogu otsusega õigus võtta laenu enda omandis olevate asjade või riigi tagatisel.

  (3) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral võib töötukassa nõukogu otsusega kasutada töötuskindlustushüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 nimetatud sihtfondi vahendeid.

7. peatükk TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE 

§ 40.  Töötuskindlustusmakse objekt

  (1) Töötuskindlustusmakset makstakse:
  1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;
  2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

  (2) Töötuskindlustusmakset ei maksta:
  1) kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt või hüvituselt, mida maksab tööandja;
  2) kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, hüvituselt või viiviselt;
  3) kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
  4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 41.  Töötuskindlustusmakse määr

  (1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Ettepanekule lisatakse arvestus, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide täitmiseks, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.

  (4) Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada.

  (5) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus uue töötuskindlustusmakse määra hiljemalt töötuskindlustuse nõukogu ettepaneku tegemise kalendrikuule ülejärgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast.

§ 42.  Töötuskindlustusmakse maksmise kord

  (1) Tööandja on kohustatud:
  1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval;
  2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid;
  3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastava deklaratsiooni;
  4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega;
  5) kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama talle elektrooniliselt töö- või teenistussuhte lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa, tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja kohta.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud deklaratsiooni ja tõendi vormid kehtestab rahandusminister määrusega .

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega .

  (3) Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

  (4) Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab rikkuja suhtes kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.

  (5) Tööandja suhtes kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut. Käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest kohaldatakse tööandja suhtes maksukorralduse seaduses ja karistusseaduses maksukohustuslasele ettenähtud sanktsioone.

  (6) Andmed kindlustatu ja makse kinnipidaja kohta kantakse maksukorralduse seaduse kohaselt asutatud maksukohustuslaste registrisse.

  (7) Kindlustatu, kes töötab asutuses, mille koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, töötuskindlustusmakse kinnipidamise ja arvestamise korra kehtestab rahandusminister .
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

§ 43.  Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kandmine töötukassale

  Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
[RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]

§ 44.  Laekumata töötuskindlustusmaksete tagasinõudmine pankrotimenetluses

  Tööandja maksujõuetuse korral on tähtajaks laekumata jäänud töötuskindlustusmaksete osas pankrotimenetluses võlausaldaja riik, keda esindab Maksu- ja Tolliamet. Sissenõutud summad kantakse töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
[RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]

8. peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMINE 

§ 45.  Vaidluste alluvus

  (1) Isik, kes leiab, et hüvitiste määramise ja maksmise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada töötukassale vaide.

  (2) Töötuskindlustusmakse maksmise ja kinnipidamisega seotud vaidlused lahendatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 46.  Enammakstud hüvitiste tagasinõudmine

  (1) Kindlustatule, töötajale või avalikule teenistujale (edaspidi hüvitise saaja) õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised nõuab töötukassa hüvitise saajalt tagasi.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud töötuskindlustushüvitise võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.

  (3) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud kindlustushüvitise koondamise korral võib töötukassa nõuda tagasi tööandjalt, kui hüvitis maksti tööandja esitatud ebaõigete andmete tõttu ja hüvitise saajalt ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (4) Hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise võib töötukassa nõuda tagasi haldurilt, kui hüvitis maksti halduri esitatud ebaõigete andmete tõttu ja isikult ei ole võimalik hüvitist tagasi nõuda.

  (5) Aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel.

  (6) Kui isik ei maksa alusetult määratud ja makstud hüvitisi tagasi, tehakse enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (7) Ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse isikule posti teel kolme päeva jooksul ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47–51.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 52.  Seaduse rakendamine

  (1) Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab töötukassa nõukogu kaks liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki töötukassa nõukogu ühe liikme hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks.

  (2) Töötukassa nõukogu teeb sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötukassa põhikirja kehtestamiseks hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Vabariigi Valitsus kehtestab töötukassa põhikirja määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (3) Sotsiaalminister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

  (4) Töötukassa nõukogu nimetab töötukassa juhatuse liikmed ametisse ja sõlmib juhatuse liikmetega ametilepingu hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Juhatuse liikmete volitused tekivad seaduse jõustumisest.

  (5) Töötukassa nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud dokumendid hiljemalt 2002. aasta 1. juunil.

  (6) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse § -s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

  (61) Käesoleva seaduse alusel töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kindlustusstaaž, mille hüvitise taotleja on omandanud käesoleva seaduse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni õigusaktide alusel pärast 2002. aasta 1. jaanuari.
[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

  (7) Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

  (71) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, kui töölepingud lõpetatakse või teenistusest vabastatakse pärast 2003. aasta 1. jaanuari. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine on algatatud ning töölepingute lõpetamisest või teenistusest vabastamisest on ette teatatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, esitab tööandja hüvitise taotlemiseks avalduse 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.

  (72) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi tööandja maksejõuetuse korral, kui kohtu otsus tööandja pankroti väljakuulutamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse raugemise kohta on jõustunud pärast 2003. aasta 1. jaanuari, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 73 sätestatud juhul.

  (73) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi enne 2003. aasta 1. jaanuari jõustunud tööandja pankroti otsuse korral, kui pankrotihaldur ei ole vastavalt pankrotiseadusele esitanud taotlust töötajatele väljamaksete tegemiseks Vabariigi Valitsuse tagatisfondist või on taotluse esitanud pärast 2002. aasta 10. detsembrit ja taotlus on menetluses. Rahandusministeerium edastab käesolevas lõikes nimetatud menetluses olevad taotlused töötukassale hiljemalt 2003. aasta 15. jaanuariks.

  (8) Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.

  (9) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud hüvitised makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse § 12 lõikes 3, § 18 lõikes 4 ja § 22 lõikes 5 sätestatud korras.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 01.02.2009]

  (10) Käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral makstakse ja § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode rakendatakse töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe öeldakse üles pärast 2009. aasta 30. juunit.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (11) Isikule, kelle tööleping öeldakse kollektiivselt üles ning kellele taotletakse hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit, kuid kelle töö- või teenistussuhe lõppeb pärast 2009. aasta 30. juunit, makstakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit kehtinud alustel ja korras. Eelnimetatud isikutele ei maksta käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral ja ei kohaldata § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (12) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 alates 2009. aasta 1. juulist sätestatud töötuskindlustushüvitise suurust rakendatakse kindlustatutele, kellele määratakse hüvitis pärast 2009. aasta 30. juunit ning enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitisi ümber ei arvutata. Kui isikule enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitis on väiksem käesoleva seaduse § 9 lõike 5 kohaselt arvutatud hüvitisest, arvutatakse hüvitis ümber 2009. aasta 1. juulist arvates.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 53.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 48 punktid 1 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.



Õiend



Parandatud „Töötuskindlustuse seaduse“ 1. juuli 2009. a jõustunud redaktsiooni § 38 sõnastus vastavalt Riigikogus 28. jaanuaril 2009. a vastu võetud „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ § 12 punktile 8:

1) eemaldatud § 38 liigne punkt 3 ja muudetud punktide 4, 5, 6 numeratsioon vastavalt 3, 4, 5;

2) asendatud § 38 lõike 3 esimese lause tekstiosa "töölepingute kollektiivse ülesütlemise" sõnaga "koondamise".



Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 32.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/74/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/987/EMÜ töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 270, 08.10.2002, lk 10–13).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json