Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine
Vastu võetud 08.10.1996 nr 244
RT I 1996, 73, 1300
jõustumine 16.10.1996
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
29.12.1998 | RT I 1998, 118, 1898 | 01.01.1999 |
29.06.1999 | RT I 1999, 57, 603 | 10.07.1999 |
07.12.1999 | RT I 1999, 92, 828 | 17.12.1999 |
30.10.2002 | RT I 2002, 91, 525 | 08.11.2002 |
03.12.2002 | RT I 2002, 99, 585 | 01.01.2003 |
22.10.2004 | RT I 2004, 72, 508 | 29.10.2004 |
17.12.2009 | RT I 2009, 64, 428 | 01.01.2010 |
Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 43 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord» (juurde lisatud).
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a. määrusega nr. 244 |
Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolevat korda rakendatakse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamisel ja ümberkorraldamisel ning nende tegevuse lõpetamisel, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti.
2. Riigiharidusasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord on kindlaks määratud haridusseadusega, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivate eriseadustega ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrustega, samuti nende haridusasutuste põhikirjadega. Käesolev kord reguleerib nende haridusasutuste moodustamist ja ümberkorraldamist ning nende tegevuse lõpetamist niivõrd, kuivõrd loetletud aktidega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2002, 99, 585 – jõust. 1. 01. 2003]
3. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus) riigieelarvest finantseeritav asutus, kelle põhiülesanne ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine.
4. Riigiasutuse moodustab ja korraldab ümber ning lõpetab tema tegevuse:
1)
kõrgemalseisev valitsusasutus;
2) seaduses sätestatud ja seaduse
alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatud juhtudel Vabariigi
Valitsus.
5. Vabariigi Valitsuse moodustatud riigiasutuse korraldab ümber ja lõpetab tema tegevuse samuti Vabariigi Valitsus, kui Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiasutuse põhimääruses ei ole ette nähtud teisiti.
6. Kui riigiasutuse ümberkorraldamisega kaasneb tema valduses oleva kinnisvara üleminek valitsusasutuse või teise valitsusasutuse hallatava, riigivara valitsema volitatud riigiasutuse valdusse, on riigiasutuse ümberkorraldajaks Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
7. Riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on teda haldav valitsusasutus (ministeerium, Riigikantselei või maavalitsus).
II. RIIGIASUTUSE MOODUSTAMINE
8. Riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus enda või oma valitsemisalas olevate teiste valitsusasutuste teenindamiseks või teiste riiklike ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus valdkonnas.
9. Riigiasutust ei moodustata, kui:
1) jooksval eelarveaastal puudub
kõrgemalseisva valitsusasutuse eelarves riigiasutuse moodustamiseks
vajalik raha;
2) riigiasutuse täidetavad ülesanded ei tulene
seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest;
3)
sotsiaal-kultuurilise funktsioonita riigiasutuse moodustamisega kaasneks
olemasoleva riigiasutuse või valitsusasutuse ülesannete dubleerimine;
4)
puudub vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu.
Moodustamisdokumentide esitamine
10. Moodustamisettepaneku esitab moodustatava riigiasutuse
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile:
1) ministeeriumi
moodustatava riigiasutuse puhul ministeeriumi kantsler või ministeeriumi
valitsemisalas oleva ameti või inspektsiooni peadirektor või
riigiasutuse moodustamise korral, kelle tegevuspiirkond piirneb ühe või
mitme maakonna territooriumiga (edaspidi kohalik riigiasutus), ka
maavanem, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab;
2)
Riigikantselei moodustatava riigiasutuse puhul riigisekretäri määratud
isik või Riigikantselei kohaliku riigiasutuse moodustamise korral ka
maavanem, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab;
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
3) maavalitsuse moodustatava riigiasutuse puhul maasekretär;
4)
Vabariigi Valitsuse moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva punkti
alapunktides 1-3 nimetatud ametnikud olenevalt moodustatava riigiasutuse
kõrgemalseisvast valitsusasutusest;
5) muu asutus, organ või
ametnik, kellele selline õigus on antud seadusega või seaduse alusel
antud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega.
11. Moodustamisettepanekule lisatakse riigiasutuse põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja moodustamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu.
Moodustamisettepaneku koostamine
12. Moodustamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.
13. Riigiasutuse moodustamise ettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama:
1)
riigiasutuse moodustamise põhjendust;
2) moodustamise
majanduslikke kaalutlusi;
3) andmeid personali või personali leidmise
võimaluste kohta, samuti uue riigiasutuse töötajate arvu ja koosseisu
ning kvalifikatsiooninõuete kohta;
4) moodustamisest tingitud
võimalikke muudatusi õigusaktides.
14. Moodustamise põhjenduses tuleb märkida:
1) riigiasutuse
tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad
teenused;
2) õigusakt, mille alusel riiklikke ülesandeid täidetakse
või vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu, sealhulgas põhjendus,
miks ei saa kavandatavaid teenuseid osta erasektorilt;
3)
riigiasutuse ülesannete ja kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannete
seos ning nende asutuste suhe ülesannete täitmisel ja riigiasutuse poolt
teenuste osutamisel;
4) uue riigiasutuse moodustamisega kaasnevad
võimalikud muudatused valitsusasutuste ja nende hallatavate
riigiasutuste tegevuses.
15. Majanduslike kaalutlustena tuleb moodustamisettepanekus esitada
järgmised andmed:
1) riigiasutuse moodustamiseks ja tema
tegevuse finantseerimiseks vajalik raha riigieelarves või raha saamise
viis ning valitsusasutus, kelle eelarvest kulud kaetakse;
2)
võimalikud teenused, mille osutamisest laekub riigieelarvesse raha;
3)
tegevuseks vajalik riigivara (hooned, ruumid, sisustus, kontoritehnika,
transpordivahendid jms.) või selle saamise viis.
Moodustamisettepaneku kooskõlastamine
16. Moodustamisettepanek kooskõlastatakse:
1)
Rahandusministeeriumi ja muu ministeeriumiga, kelle valitsemisala
riigiasutuse moodustamine puudutab;
2) kohaliku riigiasutuse
moodustamise puhul ka maavanemaga, kelle maakonda riigiasutuse
tegevuspiirkond hõlmab;
3) sotsiaal-kultuurilist funktsiooni
täitva riigiasutuse puhul ka selle valla või linna valitsusega, mille
territooriumil riigiasutus moodustatakse. Valla- või linnavalitsus
informeerib ettepanekust volikogu või saadab selle volikogule
kooskõlastamiseks, kui valla või linna volikogu on kehtestanud sellise
korra;
4) muude asutuste, organite või ametnikega vastavalt seadusele
või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse või ministri määruse
kohaselt.
17. Moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 11 nimetatud dokumentidega punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
18. Kui asutus, ametnik või organ ei ole temale moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitamisest 15 tööpäeva jooksul arvates kirjalikult teatanud, et ta ei nõustu moodustamisettepanekuga, või vastavalt käesoleva korra punktile 17 teatanud, et 15-päevast tähtaega ei ole võimalik järgida, loetakse nõusolek saaduks.
19. Kui riigiasutuse moodustab selle kõrgemalseisev valitsusasutus ning üks käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutus, organ või ametnik moodustamisettepanekuga ei nõustu, esitab kõrgemalseisva valitsusasutuse juht moodustamisettepaneku koos kooskõlastuskirjadega seisukoha võtmiseks Vabariigi Valitsusele. Kui Vabariigi Valitsus toetab protokolli märgitavas otsuses riigiasutuse moodustamise ettepanekut, teeb lõpliku otsuse riigiasutuse moodustamise kohta riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.
20. Kui riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus, esitab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse moodustamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab moodustamisdokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ja maavanem asjaomase ministri kaudu.
21. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised moodustamisdokumendid:
1)
esituskiri;
2) seletuskiri;
3) Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu riigiasutuse moodustamiseks ning riigiasutuse põhimääruse ja
eelarve eelnõu;
4) moodustamisettepanek ja kooskõlastuskirjad;
5)
muud dokumendid õigusaktides sätestatud Vabariigi Valitsusele
dokumentide esitamise nõudeid järgides.
Moodustamisotsuse tegemine
[RT
I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
22. Moodustamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.
Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ettenähtud juhtudel teeb moodustamisotsuse Vabariigi Valitsus.
23. Moodustamisotsuse
vormistab:
1) Vabariigi Valitsus korraldusega;
2) minister
käskkirjaga;
3) riigisekretär käskkirjaga;
4)
maavanem korraldusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
24. Moodustamisotsuses tuleb märkida:
1) moodustatava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2)
riigiasutuse täielik nimi;
3) riigiasutuse asukoht;
4)
riigiasutuse moodustamise kuupäev;
5) riigiasutuse eelarve ja
põhimääruse kinnitamine;
6) juhul kui riigiasutuse
moodustab Vabariigi Valitsus, ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse juhile kinnitada riigiasutuse eelarve ja põhimäärus.
25. Riigiasutuse põhimääruses tuleb märkida:
1)
riigiasutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva
valitsusasutuse nimi;
2) riigiasutuse tegevusvaldkond, sealhulgas
täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad teenused;
3)
riigiasutuse juhtimise ja revideerimise kord;
4) riigiasutuse juhtide
õigused ja kohustused (sh. asutuse juhi õigus käsutada asutuse valduses
olevat riigivara, sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid
ning sooritada muid tehinguid);
5) riigiasutuse struktuuriüksuste
põhiülesanded;
51) riigiasutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamise kord;
6)
muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
26. Riigiasutuse täieliku nime suhtes esitatakse järgmised nõuded:
1)
nimi peab olema eestikeelne ning vastama eesti õigekirja reeglitele;
2)
nimes peavad kajastuma riigiasutuse tegevusvaldkond ja tegevuspiirkond.
III. RIIGIASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE
27. Riigiasutuse ümberkorraldamine käesoleva korra tähenduses seisneb riigiasutuste ühinemises või jagunemises või ümberkorraldamises valitsusasutuseks või ühendamises olemasoleva valitsusasutusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
28. Riigiasutused korraldatakse ümber järgmiselt:
1) riigiasutused
ühendatakse üheks riigiasutuseks, kusjuures ühendatavad riigiasutused
lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus riigiasutus;
2)
riigiasutus
liidetakse teise riigiasutusega ja liidetav riigiasutus lõpetab tegevuse;
3)
riigiasutus jaotatakse vähemalt kaheks riigiasutuseks ja ta lõpetab
tegevuse;
4) riigiasutus eraldatakse teisest riigiasutusest, selle
tulemusena moodustatakse uus riigiasutus ja säilib esialgne riigiasutus;
5)
riigiasutused (või riigiasutus) korraldatakse ümber valitsusasutuseks
või ühendatakse olemasoleva valitsusasutusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
29. Riigiasutus korraldatakse ümber, kui:
1) muutuvad
riigiasutuse täidetavad ülesanded;
2) muutub vajadus
osutada teenuseid riigiasutusena;
3) on suurenenud või vähenenud
riigieelarvest finantseerimise võimalus;
4) see tuleneb
seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest.
30. Käesoleva korra punktis 9 loetletud juhtudel ei ole võimalik riigiasutust ümber korraldada, kui sellega kaasneb uute riigiasutuste moodustamine. See ei kehti riigiasutuste ühendamise korral.
Ümberkorraldamisdokumentide esitamine
31. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamise ettepaneku võib ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel. Ümberkorraldamise ettepanekut ei pea koostama ja esitama, kui riigiasutuse ümberkorraldamine on sätestatud seaduses.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
32. Ümberkorraldamisettepanekule lisatakse:
1)
ümberkorraldamisest tingitud ümberkorraldatava riigiasutuse
põhimäärusesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise eelnõu
ning ümberkorraldamise tulemusel moodustatava uue riigiasutuse
põhimääruse eelnõu;
2) olemasoleva riigiasutuse
eelarvesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise ja
ümberkorraldamise tulemusel moodustatava riigiasutuse eelarve projekt;
3)
ümberkorraldamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu.
Ümberkorraldamisettepaneku koostamine
33. Ümberkorraldamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.
34. Ümberkorraldamisettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi
andmeid:
1) riigiasutuse ümberkorraldamise põhjendus ühel käesoleva
korra punktis 29 nimetatud alusel;
2) majanduslikud kaalutlused;
3)
ümberkorraldamise tulemusena moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva
korra punkti 13 alapunktis 3 nimetatud andmed;
4) ümberkorraldamisest
tingitud võimalikud muudatused õigusaktides.
35. Riigiasutuse ümberkorraldamise põhjenduses tuleb märkida:
1)
ümberkorraldatava ja moodustatava riigiasutuse ülesanded;
2)
õigusaktid, mille alusel täidab ümberkorraldatav asutus lisandunud ja
moodustatav asutus talle pandud riiklikke ülesandeid pärast
ümberkorraldamist, või uute teenuste osutamise vajadus riigiasutuse
kaudu;
3) käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud uute ülesannete
seos riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannetega;
4)
ümberkorraldamisega kaasnevad võimalikud muudatused valitsusasutuste ja
nende hallatavate riigiasutuste tegevuses.
36. Majanduslike kaalutlustena tuleb ümberkorraldamisettepanekus esitada
järgmised andmed:
1) ümberkorraldamise tulemusel moodustatava
riigiasutuse puhul käesoleva korra punktis 13 loetletud andmed;
2)
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse puhul
käesoleva korra punkti 60 alapunktis 2 nõutud andmed.
Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamine
37. Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 32 nimetatud dokumentidega käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad kirjalikult 15 tööpäeva jooksul. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse rohkem aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
38. Ümberkorraldamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.
39. Kui riigiasutuse ümberkorraldaja on Vabariigi Valitsus, esitab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse ümberkorraldamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab ümberkorraldamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ning maavanem asjaomase ministri kaudu.
40. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised
ümberkorraldamisdokumendid:
1) käesoleva korra punkti 21
alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2)
ümberkorraldamisettepanek, käesoleva korra punkti 32 alapunktis 1
nimetatud dokumendid ning kooskõlastuskirjad;
3) Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse ümberkorraldamiseks.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
Ümberkorraldamisotsuse tegemine
41. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb ümberkorraldamisotsuse Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
43. Ümberkorraldamisotsuses peavad olema järgmised andmed:
1)
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2)
ümberkorraldatava riigiasutuse täielik nimi;
3)
riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäev;
4)
ümberkorraldatava riigiasutuse põhimäärusesse muudatuste tegemise
kinnitamine, ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse
eelarve ja põhimääruse kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel
tegevuse lõpetava riigiasutuse põhimääruse kehtetuks tunnistamine või
juhul, kui riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus,
ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada
muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse põhimääruses ja
ümberkorraldamise tulemusel asutatava uue riigiasutuse põhimäärus ning
tunnistada kehtetuks ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava
riigiasutuse põhimäärus;
5) ümberkorraldava
riigiasutuse eelarvesse muudatuste tegemise kinnitamine,
ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse eelarve
kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava
riigiasutuse kasutamata jäänud eelarveassigneeringute sulgemine või
juhul, kui riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus,
ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada
muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse eelarves ja ümberkorraldamise
tulemusel asutatava uue riigiasutuse eelarve ning sulgeda
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse eelarve;
6)
riigiasutus(t)e ümberkorraldamiseks komisjoni moodustamine ja komisjoni
liikmete, sh komisjoni esimehe, kes peab olema ümberkorraldatava(te)
riigiasutus(t)e kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnik, nimetamine ning
komisjoni töö alustamise ja lõpetamise tähtaeg. Vabariigi Valitsus võib
tema poolt riigiasutuste ümberkorraldamise komisjoni moodustamise
delegeerida ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse juhile.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
44. Ümberkorraldamisotsuse tegemisel teatab olenevalt riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest sellest kas kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär viivitamatult ümberkorraldatava riigiasutuse juhile, kes hiljemalt otsuse temale teatavakstegemisele järgneval tööpäeval informeerib tehtud otsusest riigiasutuse töötajaid. Riigiasutust ei korraldata ümber enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud, kui seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
46. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamiskomisjon koosneb:
1)
vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse töötajast ning selle
riigiasutuse juhist, riigiasutuste ühendamise korral lisaks ühendatavate
riigiasutuste juhtidele vähemalt ühest töötajast igast ühendatavast
riigiasutusest; kui riigiasutus liidetakse teise riigiasutusega, on
komisjonis lisaks liidetava riigiasutuse töötajale ja riigiasutuse
juhile ka selle riigiasutuse töötaja ja juht, millega teine riigiasutus
liidetakse. Kui ümberkorraldamise tulemusena liidetakse üle kümne
riigiasutuse, võib komisjoni liikmeks nimetada üksnes ümberkorraldatava
riigiasutuse juhi;
2) vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnikust, sealjuures riigiasutust punktis 6 ettenähtud juhul ümber korraldades ka vähemalt ühest selle valitsusasutuse ametnikust, kelle hallatavale riigiasutusele on ümberkorraldamise tulemusena antud üle kinnisvara.
47. Peale käesoleva korra punktis 46 nimetatud asutuste juhtide nimetatakse ümberkorraldamiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.
471. Ümberkorraldamiskomisjon teeb ümberkorraldamist puudutavad otsused, sh annab punktis 49 nimetatud kooskõlastuse komisjoni koosolekul. Koosolekuid juhatab komisjoni esimees või esimehe puudumisel tema poolt määratud komisjoni liige. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt oli üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja hiljemalt koosoleku toimumise päevale järgneval tööpäeval. Komisjoni liikmel on õigus vaidlustada koosoleku protokoll 7 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Vaidluse lahendab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Komisjoni koosolekute kokkukutsumise ja täpsema töökorra otsustab komisjon esimesel koosolekul.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
48. Ümberkorraldamiskomisjon korraldab ümberkorraldamiskomisjoni tegevuse alustamise kuupäeva seisuga ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse likvideerimisbilansi koostamise või riigiasutuse, millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi koostamise. Ümberkorraldatava riigiasutuse juht viib riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri likvideerimis- või vahebilansi koostamise kuupäeva seisuga, koostab inventeerimisakti ning esitab selle ümberkorraldamiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri läbiviimisest arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema ümberkorraldamiskomisjoni poolt määratud ümberkorraldamiskomisjoni liige. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud likvideerimis- või vahebilansi ja inventeerimisakti ning komisjoni esimees esitab need ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
49. Nii ümberkorraldatav riigiasutus kui ka ümberkorraldamise tulemusel moodustatud riigiasutus kooskõlastavad kõik varalised tehingud eelnevalt ümberkorraldamiskomisjoniga ümberkorraldamiskomisjoni töö alustamise kuupäevast kuni riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäevani. Kooskõlastuse andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab ümberkorraldamiskomisjoni esimees perioodiliselt ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse poolt ümberkorraldamise perioodil tehtud varalised tehingud võetakse arvesse käesoleva korra punktis 50 nimetatud lõppbilansi või vahebilansi koostamisel.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
50. Töö lõpetamisel korraldab ümberkorraldamiskomisjon ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi või riigiasutuse, millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi, ümberkorraldatava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ning ümberkorraldatava riigiasutuse asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise. Lõppbilanss või vahebilanss koostatakse riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäeva seisuga.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
51. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt peab riigivaraseaduse
paragrahvi 11 lõigete 2-4 kohaselt sisaldama järgmisi andmeid:
1)
vara üleandja ja vastuvõtja, vara üleandmise aeg ning vara koosseis ja
bilansiline väärtus;
2) kinnisvara üleandmise korral lisaks
käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud andmetele ka andmed vara
päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus
märke tegemiseks kinnistusraamatusse;
3) vallasvara üleandmise
korral lisaks käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud andmetele ka
alapunktis 2 loetletud andmed, kui seda nõuab tegevuse lõpetanud või
ümberkorraldatava riigiasutuse või tema kõrgemalseisva valitsusasutuse
esindaja komisjonis.
52. Asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt sisaldab järgmisi andmeid:
1)
riigiasutuse täitmisel olevate ülesannete loetelu;
2)
üleantavate dokumentide loetelu;
3) riigiasutuse juhi
allakirjutatud viimase dokumendi nimetus ja allakirjutamise aeg ning
registreerimisnumber;
4) riigiasutuse eelarve täitmise aruanne
tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga, samuti kasutamata
eelarveassigneeringute suurus;
5) riigiasutuse koosseisunimestik ja
koosseisus olevate isikute arv;
6) riigiasutuse pitsatite arv ja
liigid ning nende hoidmise eest vastutavate isikute nimed;
7)
riigiasutuse sõlmitud jõusolevate tsiviilõiguslike lepingute loetelu;
8)
muud olulised andmed riigiasutuse asjaajamise kohta.
53. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktis võetakse aluseks riigivara bilansiline seis ümberkorraldamise päeval.
54. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1) selle
riigiasutuse juht, kellele on ümberkorraldamise tulemusel läinud
täielikult või osaliselt üle ümberkorraldatud riigiasutuse valduses
olnud riigivara ja tema ülesanded;
2) ümberkorraldatava
riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest kas ministeeriumi
kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär;
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
3) ümberkorraldamiskomisjoni esimees ja liikmed;
4) käesoleva
korra punktis 6 käsitletud juhul olenevalt valitsusasutusest, kelle
hallatavale riigiasutusele kinnisvara üle läks, kas ministeeriumi
kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär.
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
541. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi või vahebilansi ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi või vahebilansi, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti ümberkorraldatud riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest või allkirjastamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
55. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse nii mitmes eksemplaris, kui
mitmele valitsusasutusele ja riigiasutusele aktid säilitamiseks
esitatakse. Aktid esitatakse:
1) ümberkorraldatud riigiasutusele, kui
see jätkab tegevust;
2) ümberkorraldatud riigiasutuse
kõrgemalseisnud valitsusasutusele;
3) riigiasutusele, kellele
ümberkorraldamise tulemusena läksid osaliselt või täielikult üle
ümberkorraldatud riigiasutuse ülesanded ja vara;
4)
Riigikantseleile, kui riigiasutuse korraldas ümber Vabariigi Valitsus.
IV. RIIGIASUTUSE TEGEVUSE LÕPETAMINE
56. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse, kui:
1) riigiasutuse
täidetavate ülesannete äralangemisel puudub vajadus tegevust jätkata;
2)
puudub vajadus
osutada teenuseid riigiasutuse tasandil;
3) see tuleneb seadusest
või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest;
4) riigiasutus korraldatakse ümber käesoleva määruse III peatükis ettenähtud alustel ja korras.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
Lõpetamisdokumentide esitamine
57. Ettepaneku riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks võib kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel.
58. Tegevuse lõpetamise ettepanekule lisatakse lõpetamisotsuse õigusakti eelnõu.
Lõpetamisettepaneku koostamine
59. Tegevuse lõpetamise ettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab ettepaneku vastavalt käesoleva korra punktile 10.
60. Ettepanek riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks peab olema kirjalik ja
sisaldama järgmisi andmeid:
1) tegevuse lõpetamise põhjendamine
ühel käesoleva korra punktis 56 käsitletud alusel;
2)
majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigiasutuse valduses
oleva riigivara ning riigiasutuse tegevuse finantseerimiseks ettenähtud
eelarveassigneeringute edasise kasutamise kohta;
3) riigiasutuse
tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides.
Lõpetamisettepaneku kooskõlastamine
61. Lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos lõpetamisotsuse õigusakti eelnõuga käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
62. Lõpetamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.
63. Kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, esitab riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht lõpetamisdokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab riigiasutuse tegevuse lõpetamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ning maavanem asjaomase ministri kaudu.
64. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised lõpetamisdokumendid:
1)
käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2)
lõpetamisettepanek kooskõlastuskirjadega;
3) Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
Lõpetamisotsuse tegemine
65. Otsuse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta teeb tema kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb lõpetamisotsuse Vabariigi Valitsus.
66. Otsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 sätestatud nõudeid järgides. Riigisekretäri käskkiri ja maavanema korraldus riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
67. Lõpetamisotsuses
peavad olema järgmised andmed:
1) tegevuse lõpetava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) tegevuse
lõpetava riigiasutuse täielik nimi;
3) tegevuse lõpetamise
kuupäev;
4) riigiasutuse põhimääruse kehtetuks tunnistamine või
juhul, kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, ülesanne
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile tunnistada kehtetuks tegevuse
lõpetava riigiasutuse põhimäärus;
5) riigiasutuse kasutamata jäänud riigieelarveassigneeringute sulgemine
või juhul, kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus,
ülesanne kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile sulgeda riigiasutuse
kasutamata jäänud eelarveassigneeringud;
6) riigiasutuse
likvideerimiskomisjoni moodustamine ja komisjoniliikmete, sh komisjoni
esimehe, kes peab olema tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse ametnik, nimetamine ning komisjoni töö alustamise ja
lõpetamise tähtaeg.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
68. Lõpetamisotsusest teatatakse tegevuse lõpetava riigiasutuse juhile ja töötajatele käesoleva korra punktis 44 ettenähtud korras. Riigiasutuse tegevust ei lõpetata enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud.
69. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral moodustatakse likvideerimiskomisjon riigiasutuse valduses oleva riigivara (riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused) üleandmiseks kooskõlas riigivaraseadusega ning asjaajamise (dokumentatsioon ja ülesanded) üleandmiseks riigiasutuse kõrgemalseisvale valitsusasutusele.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
70. Likvideerimiskomisjon koosneb:
1) vähemalt kahest tegevuse
lõpetava riigiasutuse töötajast ning selle riigiasutuse juhist;
2)
vähemalt kahest tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse ametnikust.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
71. Peale käesoleva korra punkti 70 alapunktis 1 nimetatud asutuse juhi nimetatakse likvideerimiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.
711. Likvideerimiskomisjoni töökorra suhtes kohaldatakse käesoleva korra punktis 471 sätestatut.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
72. Likvideerimiskomisjon korraldab likvideerimiskomisjoni tegevuse alustamise kuupäeva seisuga likvideerimisbilansi koostamise. Tegevuse lõpetava riigiasutuse juht viib likvideerimisbilansi koostamise kuupäeva seisuga riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri, koostab inventeerimisakti ning esitab selle likvideerimiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri läbiviimisest arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema likvideerimiskomisjoni poolt määratud likvideerimiskomisjoni liige. Likvideerimiskomisjon kinnitab koostatud likvideerimisbilansi ja inventeerimisakti ning komisjoni esimees esitab need kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
73. Tegevuse lõpetav riigiasutus kooskõlastab kõik varalised tehingud eelnevalt likvideerimiskomisjoniga likvideerimiskomisjoni töö alustamise kuupäevast kuni riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäevani. Kooskõlastuse andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab likvideerimiskomisjoni esimees perioodiliselt kõrgemalseisva valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse lõpetamisperioodil tehtud varalised tehingud võetakse arvesse lõppbilansi koostamisel.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
74. Töö lõpetamisel korraldab likvideerimiskomisjon tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi, tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 51 nõutud andmeid, ning asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 52 nõutud andmeid, koostamise. Lõppbilanss koostatakse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
75. Riigivara registrisse kantava vara üleandmise kohta tehakse registrisse kanne. Muus registris registreeritava vallasvara üleandmise kohta tehakse seejärel kanne asjaomasesse registrisse ja kinnisvara üleandmise kohta kinnistusraamatusse.
76. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1) tegevuse
lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest kas
ministeeriumi kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär;
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
2) likvideerimiskomisjoni esimees ja komisjoniliikmed.
761. Likvideerimiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest või allkirjastamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
77. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt riigiasutuse kõrgemalseisvas valitsusasutuses.
Kui riigiasutuse tegevuse lõpetaja on Vabariigi Valitsus, säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti üks eksemplar ka Riigikantseleis.
V. LÕPPSÄTTED
78. Riigiasutus loetakse moodustatuks, ümberkorraldatuks või tema tegevus lõppenuks sellekohase otsuse tegemise õigusaktis märgitud kuupäevast.
79. Käesoleva korra nõudeid järgides moodustatud riigiasutus registreeritakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris» vastavalt selle registri pidamise põhimääruses kehtestatud korrale. Riigiasutuse andmed, kelle tegevus on lõpetatud käesoleva korra nõudeid järgides, kantakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri» arhiivi vastavalt selle registri pidamise põhimääruses kehtestatud korrale.
[RT I 1999, 92, 828 - jõust. 17. 12. 1999]