Riigivara võõrandamise korra kinnitamine
Vastu võetud 16.05.1996 nr 23
Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
27.05.1998 nr 34 (RTL 1998, 183/184, 724) jõust. 06.06.1998
15.01.1997 nr 1 (RTL 1997, 21, 119) jõust. 22.02.1997
Lähtudes riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) paragrahvi 34 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määruse nr. 286 (RT I 1995, 67, 1137) punktist 5 määran:
Kinnitada juurdelisatud "Alla 50 000-kroonise soetamismaksumusega registrisse kandmisele mittekuuluva riigivara võõrandamise kord".
Minister Toomas VILOSIUS Kantsler Jaan RÜÜTMANN |
Kinnitatud
sotsiaalministri 16. mai 1996. a määrusega nr 23 |
Alla 50 000-kroonise soetamismaksumusega registrisse kandmisele mittekuuluva riigivara võõrandamise kord
1. Käesolev riigivara võõrandamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvi 34 lõike 2 alusel.
2. Käesolev kord reguleerib Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas volitatud asutuste kasutuses oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva, alla 50 000-kroonise soetusmaksumusega vallasvara (edaspidi vara) võõrandamist. Kord ei reguleeri Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite ning osade (endises tähenduses osak) võõrandmist.
3. Vara võib võõrandada, kui:
3.1. vara ei ole
avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks;
3.2. vara on
muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, riigivõimu teostamise ja tulu
saamise otstarbeks;
3.3. vara on vajalik kohaliku omavalitsuse
tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele, kohaliku
omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks või isikule, kes täidab
kohalikule omavalitsusele seadusega pandud tervishoiualaseid ülesandeid;
[RTL
1998, 183/184, 724 - jõust.06.06.98]
3.4. vara on vajalik
avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks;
3.5. võõrandamine on ette nähtud
seadusega või toimub kohtuotsuse alusel.
4. Vara võib võõrandada tasu eest, tasuta, alla hariliku väärtuse (turuväärtuse).
5. Vara müügi otsustab:
5.1. 10 000 - 50 000-kroonise
soetusmaksumusega vara puhul Sotsiaalministeerium volitatud asutuste
ettepanekul;
5.2. alla 10 000-kroonise soetusmaksumusega vara puhul
volitatud asutus.
6. Vara tasuta võõrandamise või müügi alla hariliku väärtuse otsustab Sotsiaalministeerium.
7. Vara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada punktides 3.3 ja 3.4 ettenähtud juhtudel.
8. Volitatud asutus esitab 10 000 - 50 000-kroonise soetusmaksumusega vara müügi, vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise taotluse koos põhjendusega selle vara temale mittevajalikkuse kohta Sotsiaalministeeriumile.
9. Taotlus peab sisaldama:
9.1. vara iseloomustavaid andmeid
(soetamise aeg, otstarve, tüüp ja millistest vahenditest soetatud);
9.2.
vara soetusmaksumust koos seda tõendavate dokumentidega (põhivahendi
kaardi koopia);
9.3. vara jääkmaksumust;
9.4. vara
võõrandamise viisi (enampakkumiseta müük, enampakkumisega müük, müük
alla hariliku väärtuse, tasuta võõrandamine);
9.5.
müügihinda - enampakkumiseta müügi ja alla hariliku väärtuse müügi puhul;
9.6.
müügist saadud vahendite kasutamist.
10. Sotsiaalministeerium otsustab vara võõrandamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
11. Sotsiaalministeerium kas teeb otsuse vara võõrandamiseks või jätab taotluse kas osaliselt või täielikult rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjustele.
12. Vara võõrandamise otsus sisaldab muuhulgas vara võõrandamise viisi ja vajaduse korral müügihinda või alghinda.
13. Alla 10 000-kroonise soetusmaksumusega vara müügi viisi otsustab volitatud asutus.
14. Müügist laekunud summa, millest on maha arvatud võõrandamise
korraldamisega seotud kulud, jääb riigivara valitseja või volitatud
asutuse, kelle valduses oli võõrandatav vara, käsutusse. Riigivara
valitseja või volitatud asutus võib kasutada tema käsutusse jäävat
summat riigivara majandamise kavas selle riigivara võõrandamisest
laekuvate vahendite kasutamiseks ettenähtud otstarbeks. Nende
kasutamisest annab riigivara valitseja Rahandusministeeriumile aru üks
kord kvartalis. Pärast 1. jaanuari 1998. a. kantakse riigivara müügist
laekunud summad, millest on maha arvatud võõrandamise korraldamisega
seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, riigieelarvesse.
[RTL
1997, 21, 119 - jõust. 22.02.97]