Eesti Vabariigi rahaseadus
Vastu võetud 20.05.1992
RT 1992, 21, 299
jõustunud vastavalt §-le 8.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2002 | RT I 2002, 63, 387 | 01.09.2002 |
| 26.11.2009 | RT I 2009, 62, 405 | 01.01.2010 |
§ 1. Rahaühik
Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid).
§ 2. Emiteerimine
Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. Eesti Pank määrab pangatähtede ja müntide nimiväärtuse ning nende kujunduse.
§ 3. Maksevahend
Ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni.
§ 4. Eesti Vabariigi raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus
Eesti Pank, samuti kõik teised Eesti Vabariigi pangad ja muud krediidiasutused on kohustatud kehtivat Eesti Vabariigi raha vastu võtma piiranguteta. Muud juriidilised isikud on kohustatud vastu võtma kehtivaid münte korraga kuni 20 Eesti krooni ulatuses, pangatähti aga piiranguteta.
§ 5. Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega
Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Eesti krooni teiste valuutade vastu vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank .
§ 6. Vigastatud ja rikutud raha
Vigastatud ja rikutud Eesti Vabariigi pangatähti ja münte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning tema volitatud pangad tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning on tervikuna loetav selle seeria ja number; mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. Muud juriidilised isikud ei ole kohustatud vigastatud ja rikutud pangatähti ega münte vastu võtma.
§ 7. [Kehtetu – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]
§ 71. Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine
(1) Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba või teenuse müügil või selle eest tasumisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub Eesti krooni käibelelaskmise päevast.
Facebook
Twitter