Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine
Vastu võetud 08.10.1996 nr 244
RT I 1996, 73, 1300
jõustumine 16.10.1996
Muudetud
järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number,
avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
29.12.1998 nr
301 ( RT I 1998, 118/120,
1898) 1.01.1999
29.06.1999 nr 205 (RT
I 1999, 57, 603) 10.07.1999
7.12.1999 nr 371 (RT
I 1999, 92, 828) 17.12.1999
30.10.2002 nr 330 (RT
I 2002, 91, 525) 8.11.2002
3.12.2002 nr 368 (RT
I 2002, 99, 585) 1.01.2003
22.10.2004 nr 311 (RT
I 2004, 72, 508) 29.10.2004
Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) paragrahvi 43 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada "Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord" (juurde lisatud).
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a. määrusega nr. 244
Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolevat korda rakendatakse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamisel ja ümberkorraldamisel ning nende tegevuse lõpetamisel, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti.
2. Riigiharidusasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord on kindlaks määratud haridusseadusega (RT 1992, 12, 192; I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965), mõnd liiki haridusasutuste kohta käivate eriseadustega ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrustega, samuti nende haridusasutuste põhikirjadega. Käesolev kord reguleerib nende haridusasutuste moodustamist ja ümberkorraldamist ning nende tegevuse lõpetamist niivõrd, kuivõrd loetletud aktidega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2002, 99, 585 – jõust. 1. 01. 2003]
3. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) järgi on valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus) riigieelarvest finantseeritav asutus, kelle põhiülesanne ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine.
4. Riigiasutuse
moodustab ja korraldab ümber ning lõpetab tema tegevuse:
1)
kõrgemalseisev valitsusasutus;
2) seaduses sätestatud ja
seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatud
juhtudel Vabariigi Valitsus.
5. Vabariigi Valitsuse moodustatud riigiasutuse korraldab ümber ja lõpetab tema tegevuse samuti Vabariigi Valitsus, kui Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiasutuse põhimääruses ei ole ette nähtud teisiti.
6. Kui riigiasutuse ümberkorraldamisega kaasneb tema valduses oleva kinnisvara üleminek valitsusasutuse või teise valitsusasutuse hallatava, riigivara valitsema volitatud riigiasutuse valdusse, on riigiasutuse ümberkorraldajaks Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
7. Riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on teda haldav valitsusasutus (ministeerium, Riigikantselei või maavalitsus).
II. RIIGIASUTUSE MOODUSTAMINE
8. Riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus enda või oma valitsemisalas olevate teiste valitsusasutuste teenindamiseks või teiste riiklike ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus valdkonnas.
9. Riigiasutust
ei moodustata, kui:
1) jooksval eelarveaastal puudub
kõrgemalseisva valitsusasutuse eelarves riigiasutuse moodustamiseks
vajalik raha;
2) riigiasutuse täidetavad ülesanded ei tulene
seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest;
3)
sotsiaal-kultuurilise funktsioonita riigiasutuse moodustamisega
kaasneks olemasoleva riigiasutuse või valitsusasutuse ülesannete
dubleerimine;
4) puudub vajadus osutada teenuseid riigiasutuse
kaudu.
Moodustamisdokumentide esitamine
10.
Moodustamisettepaneku esitab moodustatava riigiasutuse
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile:
1) ministeeriumi
moodustatava riigiasutuse puhul ministeeriumi kantsler või
ministeeriumi valitsemisalas oleva ameti või inspektsiooni
peadirektor või riigiasutuse moodustamise korral, kelle
tegevuspiirkond piirneb ühe või mitme maakonna territooriumiga
(edaspidi kohalik riigiasutus), ka maavanem, kelle maakonda
riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab;
2) Riigikantselei
moodustatava riigiasutuse puhul Riigikantselei peadirektor või
Riigikantselei kohaliku riigiasutuse moodustamise korral ka
maavanem, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab;
3)
maavalitsuse moodustatava riigiasutuse puhul maasekretär;
4)
Vabariigi Valitsuse moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva punkti
alapunktides 1-3 nimetatud ametnikud olenevalt moodustatava
riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest;
5) muu
asutus, organ või ametnik, kellele selline õigus on antud seadusega
või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega.
11. Moodustamisettepanekule lisatakse riigiasutuse põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja moodustamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu.
Moodustamisettepaneku koostamine
12. Moodustamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.
13. Riigiasutuse
moodustamise ettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama:
1)
riigiasutuse moodustamise põhjendust;
2) moodustamise
majanduslikke kaalutlusi;
3) andmeid personali või personali
leidmise võimaluste kohta, samuti uue riigiasutuse töötajate arvu ja
koosseisu ning kvalifikatsiooninõuete kohta;
4)
moodustamisest tingitud võimalikke muudatusi õigusaktides.
14. Moodustamise
põhjenduses tuleb märkida:
1) riigiasutuse
tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud ülesanded ja
osutatavad teenused;
2) õigusakt, mille alusel riiklikke
ülesandeid täidetakse või vajadus osutada teenuseid riigiasutuse
kaudu, sealhulgas põhjendus, miks ei saa kavandatavaid teenuseid
osta erasektorilt;
3) riigiasutuse ülesannete ja kõrgemalseisva
valitsusasutuse ülesannete seos ning nende asutuste suhe ülesannete
täitmisel ja riigiasutuse poolt teenuste osutamisel;
4) uue
riigiasutuse moodustamisega kaasnevad võimalikud muudatused
valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuses.
15. Majanduslike
kaalutlustena tuleb moodustamisettepanekus esitada järgmised andmed:
1)
riigiasutuse moodustamiseks ja tema tegevuse finantseerimiseks
vajalik raha riigieelarves või raha saamise viis ning
valitsusasutus, kelle eelarvest kulud kaetakse;
2) võimalikud
teenused, mille osutamisest laekub riigieelarvesse raha;
3)
tegevuseks vajalik riigivara (hooned, ruumid, sisustus,
kontoritehnika, transpordivahendid jms.) või selle saamise viis.
Moodustamisettepaneku kooskõlastamine
16.
Moodustamisettepanek kooskõlastatakse:
1)
Rahandusministeeriumi ja muu ministeeriumiga, kelle valitsemisala
riigiasutuse moodustamine puudutab;
2) kohaliku riigiasutuse
moodustamise puhul ka maavanemaga, kelle maakonda riigiasutuse
tegevuspiirkond hõlmab;
3) sotsiaal-kultuurilist funktsiooni
täitva riigiasutuse puhul ka selle valla või linna valitsusega,
mille territooriumil riigiasutus moodustatakse. Valla- või
linnavalitsus informeerib ettepanekust volikogu või saadab selle
volikogule kooskõlastamiseks, kui valla või linna volikogu on
kehtestanud sellise korra;
4) muude asutuste, organite või
ametnikega vastavalt seadusele või seaduse alusel antud Vabariigi
Valitsuse või ministri määruse kohaselt.
17. Moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 11 nimetatud dokumentidega punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
18. Kui asutus, ametnik või organ ei ole temale moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitamisest 15 tööpäeva jooksul arvates kirjalikult teatanud, et ta ei nõustu moodustamisettepanekuga, või vastavalt käesoleva korra punktile 17 teatanud, et 15-päevast tähtaega ei ole võimalik järgida, loetakse nõusolek saaduks.
19. Kui riigiasutuse moodustab selle kõrgemalseisev valitsusasutus ning üks käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutus, organ või ametnik moodustamisettepanekuga ei nõustu, esitab kõrgemalseisva valitsusasutuse juht moodustamisettepaneku koos kooskõlastuskirjadega seisukoha võtmiseks Vabariigi Valitsusele. Kui Vabariigi Valitsus toetab protokolli märgitavas otsuses riigiasutuse moodustamise ettepanekut, teeb lõpliku otsuse riigiasutuse moodustamise kohta riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.
20. Kui riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus, esitab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse moodustamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab moodustamisdokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ja maavanem asjaomase ministri kaudu.
21. Vabariigi
Valitsusele esitatakse järgmised moodustamisdokumendid:
1)
esituskiri;
2) seletuskiri;
3) Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu riigiasutuse moodustamiseks ning riigiasutuse põhimääruse ja
eelarve eelnõu;
4) moodustamisettepanek ja
kooskõlastuskirjad;
5) muud dokumendid õigusaktides
sätestatud Vabariigi Valitsusele dokumentide esitamise nõudeid
järgides.
Moodustamisotsuse tegemine
[RT
I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
22. Moodustamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.
Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ettenähtud juhtudel teeb moodustamisotsuse Vabariigi Valitsus.
23. Moodustamisotsuse
vormistab:
1) Vabariigi Valitsus korraldusega;
2) minister
käskkirjaga;
3) riigisekretär käskkirjaga;
4)
maavanem korraldusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
24.
Moodustamisotsuses tuleb märkida:
1) moodustatava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2)
riigiasutuse täielik nimi;
3) riigiasutuse asukoht;
4)
riigiasutuse moodustamise kuupäev;
5) riigiasutuse eelarve
ja põhimääruse kinnitamine;
6) juhul kui
riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus, ülesanne riigiasutuse
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada riigiasutuse eelarve
ja põhimäärus.
25. Riigiasutuse
põhimääruses tuleb märkida:
1) riigiasutuse
täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2)
riigiasutuse tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud
ülesanded ja osutatavad teenused;
3) riigiasutuse juhtimise
ja revideerimise kord;
4) riigiasutuse juhtide õigused ja
kohustused (sh. asutuse juhi õigus käsutada asutuse valduses olevat
riigivara, sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid
ning sooritada muid tehinguid);
5) riigiasutuse struktuuriüksuste
põhiülesanded;
51)
riigiasutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamise kord;
6) muud
tegevuse korraldamiseks olulised sätted.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
26. Riigiasutuse
täieliku nime suhtes esitatakse järgmised nõuded:
1)
nimi peab olema eestikeelne ning vastama eesti õigekirja reeglitele;
2)
nimes peavad kajastuma riigiasutuse tegevusvaldkond ja
tegevuspiirkond.
III. RIIGIASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE
27. Riigiasutuse ümberkorraldamine käesoleva korra tähenduses seisneb riigiasutuste ühinemises või jagunemises või ümberkorraldamises valitsusasutuseks või ühendamises olemasoleva valitsusasutusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
28. Riigiasutused
korraldatakse ümber järgmiselt:
1) riigiasutused
ühendatakse üheks riigiasutuseks, kusjuures ühendatavad
riigiasutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus
riigiasutus;
2) riigiasutus
liidetakse teise riigiasutusega ja liidetav riigiasutus lõpetab
tegevuse;
3) riigiasutus jaotatakse vähemalt kaheks
riigiasutuseks ja ta lõpetab tegevuse;
4) riigiasutus
eraldatakse teisest riigiasutusest, selle tulemusena moodustatakse
uus riigiasutus ja säilib esialgne riigiasutus;
5)
riigiasutused (või riigiasutus) korraldatakse ümber
valitsusasutuseks või ühendatakse olemasoleva valitsusasutusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
29. Riigiasutus
korraldatakse ümber, kui:
1) muutuvad
riigiasutuse täidetavad ülesanded;
2) muutub
vajadus osutada teenuseid riigiasutusena;
3) on suurenenud
või vähenenud riigieelarvest finantseerimise võimalus;
4)
see tuleneb seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse
määrusest.
30. Käesoleva korra punktis 9 loetletud juhtudel ei ole võimalik riigiasutust ümber korraldada, kui sellega kaasneb uute riigiasutuste moodustamine. See ei kehti riigiasutuste ühendamise korral.
Ümberkorraldamisdokumentide esitamine
31. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamise ettepaneku võib ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel. Ümberkorraldamise ettepanekut ei pea koostama ja esitama, kui riigiasutuse ümberkorraldamine on sätestatud seaduses.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
32.
Ümberkorraldamisettepanekule lisatakse:
1)
ümberkorraldamisest tingitud ümberkorraldatava riigiasutuse
põhimäärusesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise
eelnõu ning ümberkorraldamise tulemusel moodustatava uue
riigiasutuse põhimääruse eelnõu;
2)
olemasoleva riigiasutuse eelarvesse ümberkorraldamisest tingitud
muudatuste tegemise ja ümberkorraldamise tulemusel moodustatava
riigiasutuse eelarve projekt;
3) ümberkorraldamisotsuse tegemise
õigusakti eelnõu.
Ümberkorraldamisettepaneku koostamine
33. Ümberkorraldamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.
34.
Ümberkorraldamisettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi
andmeid:
1) riigiasutuse ümberkorraldamise põhjendus ühel
käesoleva korra punktis 29 nimetatud alusel;
2)
majanduslikud kaalutlused;
3) ümberkorraldamise tulemusena
moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva korra punkti 13 alapunktis
3 nimetatud andmed;
4) ümberkorraldamisest tingitud võimalikud
muudatused õigusaktides.
35. Riigiasutuse
ümberkorraldamise põhjenduses tuleb märkida:
1)
ümberkorraldatava ja moodustatava riigiasutuse ülesanded;
2)
õigusaktid, mille alusel täidab ümberkorraldatav asutus lisandunud
ja moodustatav asutus talle pandud riiklikke ülesandeid pärast
ümberkorraldamist, või uute teenuste osutamise vajadus riigiasutuse
kaudu;
3) käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud uute ülesannete
seos riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannetega;
4)
ümberkorraldamisega kaasnevad võimalikud muudatused valitsusasutuste
ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuses.
36. Majanduslike
kaalutlustena tuleb ümberkorraldamisettepanekus esitada järgmised
andmed:
1) ümberkorraldamise tulemusel moodustatava riigiasutuse
puhul käesoleva korra punktis 13 loetletud andmed;
2)
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse puhul
käesoleva korra punkti 60 alapunktis 2 nõutud andmed.
Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamine
37. Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 32 nimetatud dokumentidega käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad kirjalikult 15 tööpäeva jooksul. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse rohkem aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
38. Ümberkorraldamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.
39. Kui riigiasutuse ümberkorraldaja on Vabariigi Valitsus, esitab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse ümberkorraldamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab ümberkorraldamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ning maavanem asjaomase ministri kaudu.
40. Vabariigi
Valitsusele esitatakse järgmised ümberkorraldamisdokumendid:
1)
käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2)
ümberkorraldamisettepanek, käesoleva korra punkti 32 alapunktis 1
nimetatud dokumendid ning kooskõlastuskirjad;
3) Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse ümberkorraldamiseks.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
Ümberkorraldamisotsuse tegemine
41. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb ümberkorraldamisotsuse Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
43.
Ümberkorraldamisotsuses peavad olema järgmised andmed:
1)
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2)
ümberkorraldatava riigiasutuse täielik nimi;
3)
riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäev;
4)
ümberkorraldatava riigiasutuse põhimäärusesse muudatuste tegemise
kinnitamine, ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue
riigiasutuse eelarve ja põhimääruse kinnitamine ning
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse
põhimääruse kehtetuks tunnistamine või juhul, kui riigiasutuse
ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus, ülesanne riigiasutuse
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada muudatused
ümberkorraldatava riigiasutuse põhimääruses ja ümberkorraldamise
tulemusel asutatava uue riigiasutuse põhimäärus ning tunnistada
kehtetuks ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse
põhimäärus;
5) ümberkorraldava riigiasutuse
eelarvesse muudatuste tegemise kinnitamine, ümberkorraldamise
tulemusena moodustatava uue riigiasutuse eelarve kinnitamine ning
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse
kasutamata jäänud eelarveassigneeringute sulgemine või juhul, kui
riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus, ülesanne
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada
muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse eelarves ja
ümberkorraldamise tulemusel asutatava uue riigiasutuse eelarve ning
sulgeda ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse
eelarve;
6) riigiasutus(t)e ümberkorraldamiseks komisjoni
moodustamine ja komisjoni liikmete, sh komisjoni esimehe, kes peab
olema ümberkorraldatava(te) riigiasutus(t)e kõrgemalseisva
valitsusasutuse ametnik, nimetamine ning komisjoni töö alustamise ja
lõpetamise tähtaeg. Vabariigi Valitsus võib tema poolt riigiasutuste
ümberkorraldamise komisjoni moodustamise delegeerida
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse
juhile.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
44. Ümberkorraldamisotsuse tegemisel teatab olenevalt riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest sellest kas kantsler, Riigikantselei peadirektor või maasekretär viivitamatult ümberkorraldatava riigiasutuse juhile, kes hiljemalt otsuse temale teatavakstegemisele järgneval tööpäeval informeerib tehtud otsusest riigiasutuse töötajaid. Riigiasutust ei korraldata ümber enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud, kui seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
46. Riigiasutuse
(või riigiasutuste) ümberkorraldamiskomisjon koosneb:
1)
vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse töötajast ning selle
riigiasutuse juhist, riigiasutuste ühendamise korral lisaks
ühendatavate riigiasutuste juhtidele vähemalt ühest töötajast igast
ühendatavast riigiasutusest; kui riigiasutus liidetakse teise
riigiasutusega, on komisjonis lisaks liidetava riigiasutuse
töötajale ja riigiasutuse juhile ka selle riigiasutuse töötaja ja
juht, millega teine riigiasutus liidetakse. Kui ümberkorraldamise
tulemusena liidetakse üle kümne riigiasutuse, võib komisjoni
liikmeks nimetada üksnes ümberkorraldatava riigiasutuse juhi;
2) vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnikust, sealjuures riigiasutust punktis 6 ettenähtud juhul ümber korraldades ka vähemalt ühest selle valitsusasutuse ametnikust, kelle hallatavale riigiasutusele on ümberkorraldamise tulemusena antud üle kinnisvara.
47. Peale käesoleva korra punktis 46 nimetatud asutuste juhtide nimetatakse ümberkorraldamiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.
471. Ümberkorraldamiskomisjon teeb ümberkorraldamist puudutavad otsused, sh annab punktis 49 nimetatud kooskõlastuse komisjoni koosolekul. Koosolekuid juhatab komisjoni esimees või esimehe puudumisel tema poolt määratud komisjoni liige. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt oli üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja hiljemalt koosoleku toimumise päevale järgneval tööpäeval. Komisjoni liikmel on õigus vaidlustada koosoleku protokoll 7 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Vaidluse lahendab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Komisjoni koosolekute kokkukutsumise ja täpsema töökorra otsustab komisjon esimesel koosolekul.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
48. Ümberkorraldamiskomisjon korraldab ümberkorraldamiskomisjoni tegevuse alustamise kuupäeva seisuga ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse likvideerimisbilansi koostamise või riigiasutuse, millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi koostamise. Ümberkorraldatava riigiasutuse juht viib riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri likvideerimis- või vahebilansi koostamise kuupäeva seisuga, koostab inventeerimisakti ning esitab selle ümberkorraldamiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri läbiviimisest arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema ümberkorraldamiskomisjoni poolt määratud ümberkorraldamiskomisjoni liige. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud likvideerimis- või vahebilansi ja inventeerimisakti ning komisjoni esimees esitab need ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
49. Nii ümberkorraldatav riigiasutus kui ka ümberkorraldamise tulemusel moodustatud riigiasutus kooskõlastavad kõik varalised tehingud eelnevalt ümberkorraldamiskomisjoniga ümberkorraldamiskomisjoni töö alustamise kuupäevast kuni riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäevani. Kooskõlastuse andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab ümberkorraldamiskomisjoni esimees perioodiliselt ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse poolt ümberkorraldamise perioodil tehtud varalised tehingud võetakse arvesse käesoleva korra punktis 50 nimetatud lõppbilansi või vahebilansi koostamisel.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
50. Töö lõpetamisel korraldab ümberkorraldamiskomisjon ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi või riigiasutuse, millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi, ümberkorraldatava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ning ümberkorraldatava riigiasutuse asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise. Lõppbilanss või vahebilanss koostatakse riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäeva seisuga.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
51. Riigivara
üleandmise-vastuvõtmise akt peab riigivaraseaduse paragrahvi 11
lõigete 2-4 kohaselt sisaldama järgmisi andmeid:
1)
vara üleandja ja vastuvõtja, vara üleandmise aeg ning vara koosseis
ja bilansiline väärtus;
2) kinnisvara üleandmise korral
lisaks käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud andmetele ka andmed
vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning
vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse;
3) vallasvara
üleandmise korral lisaks käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud
andmetele ka alapunktis 2 loetletud andmed, kui seda nõuab tegevuse
lõpetanud või ümberkorraldatava riigiasutuse või tema kõrgemalseisva
valitsusasutuse esindaja komisjonis.
52. Asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise akt sisaldab järgmisi andmeid:
1)
riigiasutuse täitmisel olevate ülesannete loetelu;
2)
üleantavate dokumentide loetelu;
3) riigiasutuse juhi
allakirjutatud viimase dokumendi nimetus ja allakirjutamise aeg ning
registreerimisnumber;
4) riigiasutuse eelarve täitmise aruanne
tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga, samuti kasutamata
eelarveassigneeringute suurus;
5) riigiasutuse koosseisunimestik
ja koosseisus olevate isikute arv;
6) riigiasutuse pitsatite arv
ja liigid ning nende hoidmise eest vastutavate isikute nimed;
7)
riigiasutuse sõlmitud jõusolevate tsiviilõiguslike lepingute loetelu;
8)
muud olulised andmed riigiasutuse asjaajamise kohta.
53. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktis võetakse aluseks riigivara bilansiline seis ümberkorraldamise päeval.
54. Riigivara
üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1)
selle riigiasutuse juht, kellele on ümberkorraldamise tulemusel
läinud täielikult või osaliselt üle ümberkorraldatud riigiasutuse
valduses olnud riigivara ja tema ülesanded;
2)
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest
kas ministeeriumi kantsler, Riigikantselei peadirektor või
maasekretär;
3) ümberkorraldamiskomisjoni esimees ja liikmed;
4)
käesoleva korra punktis 6 käsitletud juhul olenevalt
valitsusasutusest, kelle hallatavale riigiasutusele kinnisvara üle
läks, kas ministeeriumi kantsler, Riigikantselei peadirektor või
maasekretär.
541. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi või vahebilansi ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi või vahebilansi, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti ümberkorraldatud riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest või allkirjastamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
55. Riigivara
üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise
akt koostatakse nii mitmes eksemplaris, kui mitmele
valitsusasutusele ja riigiasutusele aktid säilitamiseks esitatakse.
Aktid esitatakse:
1) ümberkorraldatud riigiasutusele, kui see
jätkab tegevust;
2) ümberkorraldatud riigiasutuse
kõrgemalseisnud valitsusasutusele;
3) riigiasutusele,
kellele ümberkorraldamise tulemusena läksid osaliselt või täielikult
üle ümberkorraldatud riigiasutuse ülesanded ja vara;
4)
Riigikantseleile, kui riigiasutuse korraldas ümber Vabariigi
Valitsus.
IV. RIIGIASUTUSE TEGEVUSE LÕPETAMINE
56. Riigiasutuse
tegevus lõpetatakse, kui:
1) riigiasutuse täidetavate
ülesannete äralangemisel puudub vajadus tegevust jätkata;
2)
puudub vajadus
osutada teenuseid riigiasutuse tasandil;
3) see tuleneb
seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest;
4) riigiasutus korraldatakse ümber käesoleva määruse III peatükis ettenähtud alustel ja korras.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
Lõpetamisdokumentide esitamine
57. Ettepaneku riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks võib kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel.
58. Tegevuse lõpetamise ettepanekule lisatakse lõpetamisotsuse õigusakti eelnõu.
Lõpetamisettepaneku koostamine
59. Tegevuse lõpetamise ettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab ettepaneku vastavalt käesoleva korra punktile 10.
60. Ettepanek
riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks peab olema kirjalik ja sisaldama
järgmisi andmeid:
1) tegevuse lõpetamise põhjendamine ühel
käesoleva korra punktis 56 käsitletud alusel;
2)
majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigiasutuse
valduses oleva riigivara ning riigiasutuse tegevuse
finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise
kasutamise kohta;
3) riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tingitud
võimalikud muudatused õigusaktides.
Lõpetamisettepaneku kooskõlastamine
61. Lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos lõpetamisotsuse õigusakti eelnõuga käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
62. Lõpetamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.
63. Kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, esitab riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht lõpetamisdokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab riigiasutuse tegevuse lõpetamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu ning maavanem asjaomase ministri kaudu.
64. Vabariigi
Valitsusele esitatakse järgmised lõpetamisdokumendid:
1)
käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2)
lõpetamisettepanek kooskõlastuskirjadega;
3) Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
Lõpetamisotsuse tegemine
65. Otsuse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta teeb tema kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb lõpetamisotsuse Vabariigi Valitsus.
66. Otsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 sätestatud nõudeid järgides. Riigisekretäri käskkiri ja maavanema korraldus riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
67. Lõpetamisotsuses
peavad olema järgmised andmed:
1) tegevuse lõpetava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2)
tegevuse lõpetava riigiasutuse täielik nimi;
3)
tegevuse lõpetamise kuupäev;
4) riigiasutuse
põhimääruse kehtetuks tunnistamine või juhul, kui riigiasutuse
tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, ülesanne kõrgemalseisva
valitsusasutuse juhile tunnistada kehtetuks tegevuse lõpetava
riigiasutuse põhimäärus;
5) riigiasutuse
kasutamata jäänud riigieelarveassigneeringute sulgemine või juhul,
kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, ülesanne
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile sulgeda riigiasutuse
kasutamata jäänud eelarveassigneeringud;
6)
riigiasutuse likvideerimiskomisjoni moodustamine ja
komisjoniliikmete, sh komisjoni esimehe, kes peab olema tegevuse
lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnik,
nimetamine ning komisjoni töö alustamise ja lõpetamise tähtaeg.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
68. Lõpetamisotsusest teatatakse tegevuse lõpetava riigiasutuse juhile ja töötajatele käesoleva korra punktis 44 ettenähtud korras. Riigiasutuse tegevust ei lõpetata enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud.
69. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral moodustatakse likvideerimiskomisjon riigiasutuse valduses oleva riigivara (riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused) üleandmiseks kooskõlas riigivaraseadusega ning asjaajamise (dokumentatsioon ja ülesanded) üleandmiseks riigiasutuse kõrgemalseisvale valitsusasutusele.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
70.
Likvideerimiskomisjon koosneb:
1) vähemalt kahest tegevuse
lõpetava riigiasutuse töötajast ning selle riigiasutuse juhist;
2)
vähemalt kahest tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse ametnikust.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
71. Peale käesoleva korra punkti 70 alapunktis 1 nimetatud asutuse juhi nimetatakse likvideerimiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.
711. Likvideerimiskomisjoni töökorra suhtes kohaldatakse käesoleva korra punktis 471 sätestatut.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
72. Likvideerimiskomisjon korraldab likvideerimiskomisjoni tegevuse alustamise kuupäeva seisuga likvideerimisbilansi koostamise. Tegevuse lõpetava riigiasutuse juht viib likvideerimisbilansi koostamise kuupäeva seisuga riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri, koostab inventeerimisakti ning esitab selle likvideerimiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri läbiviimisest arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema likvideerimiskomisjoni poolt määratud likvideerimiskomisjoni liige. Likvideerimiskomisjon kinnitab koostatud likvideerimisbilansi ja inventeerimisakti ning komisjoni esimees esitab need kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
73. Tegevuse lõpetav riigiasutus kooskõlastab kõik varalised tehingud eelnevalt likvideerimiskomisjoniga likvideerimiskomisjoni töö alustamise kuupäevast kuni riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäevani. Kooskõlastuse andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab likvideerimiskomisjoni esimees perioodiliselt kõrgemalseisva valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse lõpetamisperioodil tehtud varalised tehingud võetakse arvesse lõppbilansi koostamisel.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
74. Töö lõpetamisel korraldab likvideerimiskomisjon tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi, tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 51 nõutud andmeid, ning asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 52 nõutud andmeid, koostamise. Lõppbilanss koostatakse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
75. Riigivara registrisse kantava vara üleandmise kohta tehakse registrisse kanne. Muus registris registreeritava vallasvara üleandmise kohta tehakse seejärel kanne asjaomasesse registrisse ja kinnisvara üleandmise kohta kinnistusraamatusse.
76. Riigivara
üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1)
tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest
kas ministeeriumi kantsler, Riigikantselei peadirektor või
maasekretär;
2) likvideerimiskomisjoni esimees ja
komisjoniliikmed.
761. Likvideerimiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest või allkirjastamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 8. 11. 2002]
77. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt riigiasutuse kõrgemalseisvas valitsusasutuses.
Kui riigiasutuse tegevuse lõpetaja on Vabariigi Valitsus, säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti üks eksemplar ka Riigikantseleis.
V. LÕPPSÄTTED
78. Riigiasutus loetakse moodustatuks, ümberkorraldatuks või tema tegevus lõppenuks sellekohase otsuse tegemise õigusaktis märgitud kuupäevast.
79. Käesoleva korra nõudeid järgides moodustatud riigiasutus registreeritakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris» vastavalt selle registri pidamise põhimääruses kehtestatud korrale. Riigiasutuse andmed, kelle tegevus on lõpetatud käesoleva korra nõudeid järgides, kantakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri» arhiivi vastavalt selle registri pidamise põhimääruses kehtestatud korrale.
[RT I 1999, 92, 828 - jõust. 17. 12. 1999]