KOHTUMENETLUSÕIGUSTsiviilkohtumenetlus

Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-99-15 PDF Riigikohus 07.10.2015

Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise TsMS § 3111 lg 3 kohaselt automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). (p 12)

Menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas olevat asjaolu e-toimiku süsteemi võimaliku tehnilise rikke kohta. Seetõttu võib vajalikel juhtudel osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine (nt e-toimiku haldurilt) kohtu kaasabil. (p 14)

3-2-1-96-15 PDF Riigikohus 30.09.2015

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 203 lg-st 5 tulenevalt on dokumendi salvestamine e-toimikusse seotud saatjale sellekohase automaatse vastuvõtukinnituse saatmisega. Juhul, kui dokumendi saatja ei ole saanud automaatset vastuvõtukinnitust dokumendi esitamise kohta, ei saa ta ka eeldada, et ta on dokumendi esitanud. (p 17)

Kui riik on teinud menetlusosalisele dokumentide esitamisel kohustuslikuks tema enda tehnilise kontrolli all oleva infosüsteemi kasutamise, ei saa panna selle süsteemi võimalikke tõrkeid vähemalt üldjuhul süsteemi kasutaja kanda. Arvutisüsteemi võimalik tõrge (nt automaatse kinnituse saatmata jätmine) tuleb siiski tõendada menetlusosalisel, pöördudes selleks otse või ka kohtu abil e-toimiku halduri poole asjakohaste andmete saamiseks e-toimikus tehtud toimingute kohta. (p 18)

E-kirjaga menetlusdokumendi esitamisel kannab e-kirja saatja e-kirja kaotsimineku riisikot kuni kinnituse saamiseni, sest kohtusüsteem ei saa tehniliselt vastutada e-kirja saatja arvuti või tarkvara rikke või puudujäägi eest või e-kirja saatmisel enne kirja kohtuserverisse jõudmist kasutatud serveri võimaliku rikke eest (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2008. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9; Riigikohtu 11. juuni 2014. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14, p 10). Sama kehtib dokumendi tavapostiga saatmise korral, mil nn postiriski kannab dokumendi saatja. (p 18)

Failide üleslaadimist e-toimikusse ei saa võrdsustada dokumentide esitamisega kohtule, sest pärast failide üleslaadimist on nende failide kohtule esitamiseks avalikult kättesaadava e-toimiku kasutamise tehnilise juhendi kohaselt vajalik läbida veel vähemalt kaks etappi. Alles pärast seda kuvatakse arvutiekraanil teade, et dokument on menetlejale edastatud, ja saadetakse korra § 203 lg-st 5 tulenevalt automaatne kinnitus dokumendi esitaja e-kirja aadressile. (p 19)

3-2-1-13-15 PDF Riigikohus 08.04.2015

Määruskaebuses esitatud asjaolud annavad vähemalt alust kahelda selles, kas puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kostjale kätte 7. juulil 2014, nagu ringkonnakohus on leidnud. TsMS § 3111 lg 3 võimaldab menetlusdokumenti kätte toimetada kolmel viisil: saaja avab dokumendi infosüsteemis, saaja kinnitab infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata, dokumendi avab muu isik, kellel saaja on võimaldanud infosüsteemis dokumente näha. Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud. Kostja on kohtule põhistanud, et ta ei ole menetlusdokumenti avanud. Ei ole siiski välistatud, et kostja kinnitas infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata TsMS § 3111 lg 3 teise alternatiivi järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas vaatamata dokumendi avamata jätmisele on kostja infosüsteemis määruse kättesaamist kinnitanud. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kuidas tuleb menetlusosalisel infosüsteemi toimimise reegleid arvestades e-toimikus dokumendi vastuvõtmist kinnitada ning kas kostja on vastavalt ka tegutsenud. Oluline on, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist. (p 11)

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json