KOHTUMENETLUSÕIGUSTsiviilkohtumenetlus

Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-13-53779/108 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 23.05.2018

Olukorras, kus isik soovib esitada menetlusdokumendi digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara. ID-tarkvara ajakohastamise vajadust ei saa pidada ootamatuks ja ettenähtamatuks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaeg ennistada. Lepingulisel esindajal tuleb tavapärast professionaalset hoolsust arvestades tagada, et kõik tavapärased tehnilised nõuded menetlusdokumentide esitamiseks on täidetud. (p 15)

2-15-2894/111 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.02.2018

Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). (p 10)

Riigikohtu halduskolleegium (vt Riigikohtu 3. detsembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-61-12, p 13) ja kriminaalkolleegium (vt Riigikohtu 14. märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-2-3-13, p 15) on leidnud, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kui kaebus jääb esitamata riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusvastase tegevuse tõttu (st menetlusosalisele ei olnud kaebeõigus riigi toel tagatud). Riigikohtu tsiviilkolleegium on pärast eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi ja kriminaalkolleegiumi lahendite tegemist leidnud, et asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 9). Asjaolud, et hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest ega apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ega esitanud apellatsioonkaebust, ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. (p-d 11 ja 14)

Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). Sellest seisukohast ei saa aga järeldada, nagu sõltuks riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine asjaolust, kas riik on menetluse üheks pooleks või mitte. Ühe menetlusliigi raames tuleb menetlusosalisi kohelda võrdselt ning ka seetõttu ei saa riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks lugemine sõltuda asjaolust, kas riik on tsiviilkohtumenetluses üheks pooleks või mitte. (p 12)

Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. (p 13)

Kui vaidluse sisu tuleneb eraõiguslikust suhtest ning see lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, siis tuleb asja menetlemisel arvestada tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid ka siis, kui üheks menetlusosaliseks on riik. Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kui asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja, oleks mõjuv objektiivne põhjus menetlustähtaja ennistamiseks, ei oleks see kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 13)

Menetlustähtaja ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks võib olla kohtu eksimus, eelkõige menetlusosalise eksitamine kaebetähtaja osas (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24; 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 8; 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11, p 11; 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p-d 10-11; 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 14). (p 15)

Kui esindatav leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu tekkis talle kahju, võib ta tekkinud kahju hüvitamist nõuda advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p 10). (p 14)


Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. Vangla arst osutab tervishoiuteenust eraõiguslikus suhtes. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Vanglas osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ja tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on maakohtu pädevuses (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9). (p 13)


Kohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ning menetlusõiguse normide sisu. (p 15)

3-2-1-60-17 PDF Riigikohus 14.06.2017

Kui kostja avalduse ümberkvalifitseerimine asetab ta uude protsessuaalsesse positsiooni, peab ringkonnakohus andma kostjale võimaluse täiendada oma avaldust ning vajadusel esitada oma avalduse põhistamiseks ka täiendavaid tõendeid. (p 13)


TsMS § 650 lg 1 järgi on apellandi kohustus menetluse uuendamise avalduses ringkonnakohtule põhistada, et esines mõjuv põhjus, mis takistas riigilõivu tähtaegset tasumist, ning sellest ei olnud võimalik kohut õigel ajal teavitada. Üldjuhul ei ole kohtul enne menetluse uuendamise avalduse lahendamist kohustust apellandile selgitada, kas ja milliseid asjaolusid tuleb apellandil tõendada ning kas avalduses esitatud asjaolusid saab pidada mõjuvaks põhjuseks. Samas võib osal juhtudel olla täiendavate tõendite küsimine põhjendatud. Eelkõige olukorras, kus avalduses esitatu annaks alust avalduse rahuldamiseks, kuid apellandi esitatud tõend on avalduses viidatud andmete osas puudulik. (p 14)

Menetluse uuendamist ei saa mõjutada see, kas kolmas isik sai või oleks saanud apellandi asemel riigilõivu tasuda. (p 15)

3-2-1-148-15 PDF Riigikohus 18.02.2016

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 lg 2 esimest lauset (e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 5 megabaiti) tuleb tõlgendada nii, et see kehtib üksnes apellatsioonkaebuse, mitte aga apellatsioonkaebuse lisade kohta. (p 11)


Riigikohus saab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ise lahendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse. (p 8)

Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu. (p 10)


Dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. (p 9)

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 lg 2 esimest lauset (e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni 5 megabaiti) tuleb tõlgendada nii, et see kehtib üksnes apellatsioonkaebuse, mitte aga apellatsioonkaebuse lisade kohta. (p 11)

3-2-1-78-14 PDF Riigikohus 01.10.2014

Tähtaja ennistamise peale ei saa esitada määruskaebust ja selle kohta ei saa esitada ka vastuväiteid apellatsioonkaebuses (p 18)

Asjaolu, et Riigikohus ei edastanud menetlusosalise esindajale õigel ajal kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrust, võib koosmõjus kõigi muude asjaoludega anda alust ennistada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg (p 19)

3-2-1-24-14 PDF Riigikohus 07.05.2014

Asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada (p 9).

Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel ja vaidluse sisu tuleneb eraõigussuhtest. TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Menetlusosalistel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võrdsed õigused ja kohustused (TsMS §-d 199, 200, 206 jt). Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Tähtaja ennistamiseks peab olema mõjuv objektiivne põhjus, milleks ei ole iseenesest asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ja seaks menetlusosalise, keda esindaks lepinguline esindaja, kes ei ole riigi õigusabi korras määratud, menetluslikult oluliselt halvemasse olukorda võrreldes menetlusosalisega, keda esindab riigi õigusabi korras määratud esindaja. Hüpoteetilises olukorras, kus näiteks mõlema poole esindajad esitaksid kaebuse objektiivse mõjuva põhjuseta hilinenult, tuleks ühele menetlusosalisele tähtaeg ennistada, kuid teisele mitte. Selline menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine tsiviilkohtumenetluses ei oleks menetlusõiguslikult kuidagi õigustatud.

Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui menetlusosaline jääb apellatsioonkaebuse esitamisega hiljaks (sõltumata sellest, kas kaebuse esitab hilinenult lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja) ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline. Kui lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja jätab menetlustoimingu mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata ja esindataval tekib seetõttu kahju, saab esindatav mõlemal juhul nõuda kaebuse õigel ajal esitamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (p 10).

3-2-1-20-13 PDF Riigikohus 12.03.2013

Kuigi maakohus võib lihtmenetluse asjades tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks, ei järeldu sellest, et maakohus võiks otsuses keelata otsuse edasikaebamise. Kuna maakohus peab ka lihtmenetluses tehtud otsuses märkima otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja, siis võib tekitada segadust sellega kõrvuti olev lause, mille kohaselt maakohus välistab otsuse edasikaebamise.

Eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks.


Eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamist ei takista TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 5-kuulise tähtaja möödumine, kui ei ole möödunud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 6-kuuline tähtaeg, vt selle kohta täpsemalt Riigikohtu 18. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 tehtud määruse p-d 11-12 ja 2. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12 tehtud määruse p 7.

3-2-1-34-12 PDF Riigikohus 18.04.2012

TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist.


TsMS § 661 lg 2 kolmas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist.


TsMS § 661 lg 2 kolmas lause sätestab, et määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab TsMS § 632 lg 1 kohtuotsuse korral. Vastasel korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt TsMS § 456 lg 2 p 1). Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole TsMS § 661 lg 2 kolmas lause kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega TsMS § 317 järgi. TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg.

3-2-1-90-10 PDF Riigikohus 20.10.2010

Kohtu SanS § 10 lg 2 p 3 alusel antud saneerimiskava esitamise tähtaeg ei ole menetlustähtajaks, mida saaks ennistada TsMS § 67 järgi. Saneerimiskava esitamise tähtaega võib kohus pikendada. Vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 21. Vt Riigikohtu 11. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 14. Vt Riigikohtu 11. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 15.


Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse läbivaatamisel ei pea kohus kontrollima SanS §-s 24 sätestatud saneerimiskava vastuvõtmise tingimusi. Kui võlausaldajad on saneerimiskava SanS § 24 kohaselt vastu võtnud, esitatakse saneerimiskava kohtule kinnitamiseks SanS § 28 sätete järgi.

3-2-1-6-09 PDF Riigikohus 04.03.2009

Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ringkonnakohus ei lahendanud tähtaja ennistamise taotlust sisuliselt, s.o tagastas selle läbivaatamatult, ei ole tegemist menetlusosalise taotlusega asja ettevalmistamisel, mille võib TsMS § 640 lg 3 järgi lahendada üks kohtukoosseisu liige.

TsMS § 68 lg 2 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

Tulenevalt TsMS § 68 lg-st 6 saab tähtaja ennistamise taotluse esitada ka lõppenud kohtumenetluse korral. Tähtajalised piirangud tähtaja ennistamise taotluse esitamisele tulenevad TsMS § 67 lg-st 2. Need piirangud ei ole seotud tsiviilasja menetluse lõppemisega.

Kuigi ringkonnakohus peab eraldi menetlustes otsustama apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja kaebuse menetlusse võtmise, siis ei tähenda see siiski seda, et koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ei tule esitada kaebust ennast.


Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga. Praegusel juhul on tähtaja ennistamise taotluse tagastamise kohta tehtud kiri käsitatav määrusena TsMS § 643 lg 1 järgi, sest sellega lahendati menetlusosalise taotlus.


Kuigi ringkonnakohus peab eraldi menetlustes otsustama apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja kaebuse menetlusse võtmise, siis ei tähenda see siiski seda, et koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ei tule esitada kaebust ennast.


TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule. See võimaldab muu hulgas kõrgema astme kohtul kontrollida dokumendi esitamist, sh menetlustähtaja ennistamise taotluse korral.


Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ringkonnakohus ei lahendanud tähtaja ennistamise taotlust sisuliselt, s.o tagastas selle läbivaatamatult, ei ole tegemist menetlusosalise taotlusega asja ettevalmistamisel, mille võib TsMS § 640 lg 3 järgi lahendada üks kohtukoosseisu liige.

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json