KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse seadustik (lühend - KrMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-5-17 PDF Riigikohus 04.04.2017
3-1-1-72-15 PDF Riigikohus 13.10.2015

Ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks. (p 6)

Ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks. (p 6)

Kui ringkonnakohus võtab menetlusosalise apellatsiooni osas seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistab sellega võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. (p 8)


Kui üks kohtumenetluse pool on apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319 lg 1 ls 2 kohaselt apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Seega on näiteks juhul, kui süüdistatav on otsustanud kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustada, sarnane õigus ka kaassüüdistatava(te)l, kannatanul, menetlusliigist sõltuvalt ka riiklikul süüdistajal jne. See tähendab aga omakorda, et terviklik apellatsioonimenetluse ese ning maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus saab selgelt kindlaks määratud alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. (p 7)


Ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks. (p 6)

Kui ringkonnakohus võtab menetlusosalise apellatsiooni osas seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistab sellega võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. (p 8)


Kui ringkonnakohus võtab menetlusosalise apellatsiooni osas seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistab sellega võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. (p 8)


Ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks. (p 6)

Kui üks kohtumenetluse pool on apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319 lg 1 ls 2 kohaselt apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Seega on näiteks juhul, kui süüdistatav on otsustanud kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustada, sarnane õigus ka kaassüüdistatava(te)l, kannatanul, menetlusliigist sõltuvalt ka riiklikul süüdistajal jne. See tähendab aga omakorda, et terviklik apellatsioonimenetluse ese ning maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus saab selgelt kindlaks määratud alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. (p 7)

Kui ringkonnakohus võtab menetlusosalise apellatsiooni osas seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistab sellega võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. (p 8)

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json