Tsiviilseadustiku üldosa seadus (lühend - TsÜS)

Kui korteriühistu ei täida oma kohustust mittekohaselt, on korteriühistu liikmel õigus nõuda korteriühistult kohustuse (nõuetekohast) täitmist. (p 11)

Korteriühistu kohustuse rikkumise puhul olukorras, kus täitmise nõuet ei saa VÕS § 108 lg 2 kohaselt esitada, on korteriühistu vastutus võimalik KÜS § 2 lg st 1 ja VÕS § 115 lg st 1 tulenevalt. (p 13)

Kui korteriühistu kasutab oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisel teist isikut, vastutab korteriühistu ka temast tulenevate asjaolude eest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 12). (p 12)

Korteriühistu kohustuse rikkumise puhul olukorras, kus täitmise nõuet ei saa VÕS § 108 lg 2 kohaselt esitada, on korteriühistu vastutus võimalik KÜS § 2 lg st 1 ja VÕS § 115 lg st 1 tulenevalt. (p 13)

Kui korteriühistu kasutab oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisel teist isikut, vastutab korteriühistu ka temast tulenevate asjaolude eest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 12). (p 12)

Korteriühistu vastu esitatud kohustuse täitmise nõue, kui kohustus, mille täitmist nõutakse, seostub kaasomandi esemega, tuleb lahendada TsMS § 613 lg 1 ps-t 1 tulenevalt hagita menetluses (vt ka vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16). (p-d 15 ja 16)

Kui töövõtja kasutab oma kohustuste täitmisel teisi isikuid, võib töövõtja vastutada teiste isikute eest TsÜS § 132 järgi. (p 15)

Kontserni kuuluvad juriidilised isikud vastutavad ainult nende endi võetud kohustuste eest. (p 11)

TsÜS § 132 lg 2 reguleerib vastutust kohustuse täitja ja kohustuse täitmise nõude võlausaldaja vahelises suhtes, eelkõige juhul, kui lepingupool kasutab teist isikut enda asemel lepingu täitmiseks ja selle raames tekitatakse kahju teisele lepingupoolele (vt Riigikohtu 5. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-05, p 15). TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on kohustuste täitmine selliselt, et kohustuse täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju ning sätte rakendamine seisneb ühe lepingupoole vastutuses isiku eest, keda see lepingupool oma kohustuste täitmisel kasutas (vt Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 11). TsÜS § 132 lg 2 eesmärk ei ole luua õiguslik alus eelnimetatud isikute samastamiseks nende endi poolt eraldi sõlmitud lepinguliste kohustuste täidetuks lugemisel. Kui isikud täidavad nende endi lepingulisi kohustusi, puudub alus TsÜS § 132 lg 2 kohaldamiseks. (p 12)

Kontsern ema- ja tütarettevõtjate ühendusena ei ole juriidiline isik, teda ei kanta äriregistrisse ja ta ei saa omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (TsÜS § 25 lg 1, ÄS § 2 lg 2, TsÜS § 26 lg-d 1 ja 2).

Kui üks äriühing emaettevõtjana omab teises äriühingus (tütarettevõtja) aktsionärina valitsevat mõju (omades 100% aktsiaid) ja koostab konsolideerimisgrupi ning esitab majandusaasta aruande, mis koosneb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest, ei tähenda see, et konsolideerimisgrupi liikmed juriidiliste isikutena ei omaks iseseisvaid rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi (TsÜS § 66) või et ema- ja tütarettevõtja vastutaksid teineteise kohustuste eest.

Kontserni käsitatakse kui ühte tervikut majanduslikus mõttes, samuti võidakse seda teha muudel, nt maksunduslikel või raamatupidamislikel eesmärkidel, kuid kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Kontserni kuuluvad juriidilised isikud vastutavad ainult nende endi võetud kohustuste eest. Kontserni liikmete ühine ja koordineeritud tegevus, sh nn komplekssete finantseerimisskeemide realiseerimisel, ei muuda kontserni liikmeid üheks juriidiliseks isikuks. (p 11)

Emaettevõtja ja tütarettevõtja omavad konsolideerimisgrupi liikmetena iseseisvaid rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi ega vastuta teineteise kohustuste eest (AÕS § 6 lg 2 teine lause ja äriseadustiku § 221 lg-d 2 ja 3).

AÕS § 6 lg 2 teisest lausest tulenevalt omavad emaettevõtja ja tütarettevõtja konsolideerimisgrupi liikmetena iseseisvaid rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi ega vastuta teineteise kohustuste eest. (p 11)

Konsolideerimisel ühendatakse ema- ja tütarettevõtja aruanded nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõtjaga (raamatupidamise seaduse § 27 lg 4). Selline raamatupidamisalane aruannete konsolideerimine ja finantsnäitajate kokkuliitmine ei tähenda aga ema- ja tütarettevõtjate vara, rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste ühendamist. (p 11)

Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni (ÄS § 6 lg-d 1 ja 3). Kontsern ema- ja tütarettevõtjate ühendusena ei ole aga juriidiline isik, teda ei kanta äriregistrisse ja ta ei saa omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (TsÜS § 25 lg 1, ÄS § 2 lg 2, TsÜS § 26 lg-d 1 ja 2). Kontserni käsitatakse kui ühte tervikut majanduslikus mõttes, samuti võidakse seda teha muudel, nt maksunduslikel või raamatupidamislikel eesmärkidel, kuid kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Kontserni kuuluvad juriidilised isikud vastutavad ainult nende endi võetud kohustuste eest. Kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole samastatavad emaettevõtja õiguste ja kohustustega. Seega ei ole kolmandate isikutega tehtud Liisingu tehingutest tekkinud õigused ja kohustused hageja soovitud viisil kostjale omistatavad. Kontserni liikmete ühine ja koordineeritud tegevus, sh nn komplekssete finantseerimisskeemide realiseerimisel, ei muuda kontserni liikmeid üheks juriidiliseks isikuks. (p 11)

TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude (nt vargus) ärahoidmine.

Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

Töövõtja võib vastutada tellija ees oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 2 järgi. Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta VÕS § 1054 lg 2 järgi selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks selle kohustuse täitmise tõttu. VÕS § 1054 lg 2 kohaldamise tingimuseks on sama paragrahvi 1. lõikest tuleneva vastutuse eelduste tuvastamine. VÕS § 1054 lg 2 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada isiku enda süüd kahju tekitamises.

Töövõtjat ei vabasta vastutusest asjaolu, et alltöövõtja töötaja võttis endale täielikult kogu vastutuse kostjale tekkinud kahju eest. Kui tuvastatakse, et töövõtja vastutab alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest, ei mõjuta see töövõtja kui kahju tekitamise eest töövõtja alltöövõtja ja tema töötajaga solidaarselt vastutava isiku (VÕS § 137 lg 1) õigust esitada vastuväiteid kahjuhüvitise nõudele.