Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (lühend - TsMSRS)

Äriseadustikus ei ole sätestatud eriregulatsiooni juhuks, kui osaühingu osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud ajaks jäävad mõned osad märkimata. Küll on selline olukord (n-ö alamärkimine) reguleeritud aktsiaseltsi puhul. Osaühingu regulatsioonis on lünk, mida on teistsuguse regulatsiooni puudumisel osaühingu põhikirjas või osade märkimistingimusi ettenägevas osakapitali suurendamise otsuses võimalik täita, kohaldades analoogia alusel ÄS § 347.

Kuigi osakapitali suurendamine jõustub ÄS § 196 lg 4 järgi äriregistri kandega, ei tähenda see, et enne kannet ei oleks sissemakset osaühingule üle antud. Kui osakapital jääb suurendamata, ei lähe sissemakse automaatselt sissemakse tegijale tagasi, vaid osaühingul tekib võlaõiguslik kohustus sissemakse ÄS § 347 alusel tagastada. (vt Riigikohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12, p-d 23, 34).

Vt p 17.

1. jaanuarist 2001 kaotati võimalus anda aktsiad välja esitajaaktsiatena ja edaspidi võimaldati aktsiaid välja anda üksnes nimeliste aktsiatena, mis pidid olema registreeritud EVK-s (vt selle kohta ka Riigikohtu 10. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-08, p 9). (p 28) Nimeline aktsia on ÄS § 229 lg 1 järgi vabalt võõrandatav. Aktsia kui EVK-s registreeritud õiguse võõrandamise kehtivuse eeldusi ei ole seaduses sätestatud. Aktsia kui õigus kuulub isikule, kes on selle omandanud aktsiaseltsi asutamisel või aktsiakapitali suurendamisel või kellele selline isik on kehtiva käsutustehinguga aktsia üle andnud (vt ka Riigikohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12, p 33). Aktsia võõrandamiseks (üleandmiseks) on vajalik kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping kui käsutustehing. Aktsia läheb omandajale üle käsutustehingu tegemisest või selle järgi määratud hilisemal ajal. Käsutustehingust ja selle kehtivusest tuleb eristada võõrandamise aluseks olevat kohustustehingut ja selle kehtivust. (p 30) Nimelise aktsia võõrandamise kehtivuse eeldusena ei ole seadusandja ette näinud vorminõuet. (p 31) Aktsiad peavad olema registreeritud aktsiaraamatus, mida peab EVK pidaja. Aktsiad on EVK-s kirjendatud isikute väärtpaberikontodel ning neid kantakse ühelt väärtpaberikontolt teisele üle väärtpaberiülekandega. Kanne EVK-s on küll aktsia kui õiguse olemasolu eelduseks, kuid ei ole seaduse järgi selle võõrandamise kehtivuse eelduseks. (p 32)

Vt p 12.

Hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24). Siiski tuleb selle kohta kohtul võtta selge seisukoht enne lõpplahendi tegemist kas või juba kostja menetlusliku positsiooni selguse huvides (vt ka Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). (p 19)

Kolmanda isiku saab menetlusse kaasata TsMS § 216 lg 1 alusel üksnes poole taotlusel. (p 13)

Kaasates liidetud kohtuasja menetlusse kõigi kostjate poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku, ei muutu kolmanda isiku menetluslik seisund, kui asi eraldatakse ühe kostja suhtes eraldi menetlusse. (p 12)

Enne 1. jaanuari 2006 alustatud menetluse, s.o esitatud hagi puhul kohaldatakse TsMSRS § 3 lg 1 järgi menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut ka siis, kui mõni menetlusosaline kaasati menetlusse pärast 1. jaanuari 2006. Kui hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2006, kuid menetlusse on pärast 1. jaanuari 2006 kaasatud menetlusosalisi, peab kohus juhtima hiljem kaasatud menetlusosalise tähelepanu asjaolule, et selles asjas kohaldatakse menetluskulude jaotusele enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse sätteid.

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-87-09.

Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 174 lg 2 järgi pidi olema menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Seega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõudnud, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud.

NotS § 14 lg 1 kohaselt ei kuulu alates 1. jaanuarist 2006 notari tegevusega tekitatud kahjunõuete läbivaatamine halduskohtu pädevusse, vaid sellised vaidlused lahendatakse maakohtus hagimenetluse korras.

Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 2 ei reguleeri juhtumeid, kus varem kehtinud õigusaktide kohaselt on asi ebaõigesti võetud tsiviilkohtumenetlusse, vaid see näeb ette kohtupädevuse säilimise üksnes nendes tsiviilkohtumenetluse korras lahendatavates asjades, mis on menetlusse võetud algselt pädeva kohtu poolt.