Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Vaidlust selle üle, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev, tuleb eristada vaidlusest kohtualluvuse üle (HKMS § 10 lg 4 p 3). Kohtualluvuse regulatsioonile ja sellega seotud vaidluste lahendamise korrale on õige tugineda juhul, kui tegemist on haldusasjaga ning vaidlus käib selle üle, millises konkreetses halduskohtus tuleb haldusasi lahendada. Kui vaidlus käib selle üle, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev, siis on pädeva kohtu määramise õigus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisel erikogul.

Kohtupraktikas on leitud, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt määruses asjas nr 3-3-4-1-11 p 9, otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9 ja otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9 ) . Kuna vaidluse esemeks on vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel (ravivajaduse diagnoosimine ja ravimite määramine), siis oli tegemist tervishoiuteenuse osutamisega ning vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslik suhe. Vaidluses, mis on tuleneb eraõigussuhtest, kuulub kahju hüvitamise kaebus lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus.

Vaidlust selle üle, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev, tuleb eristada vaidlusest kohtualluvuse üle (HKMS § 10 lg 4 p 3). Kohtualluvuse regulatsioonile ja sellega seotud vaidluste lahendamise korrale on õige tugineda juhul, kui tegemist on haldusasjaga ning vaidlus käib selle üle, millises konkreetses halduskohtus tuleb haldusasi lahendada. Kui vaidlus käib selle üle, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev, siis on pädeva kohtu määramise õigus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisel erikogul.

RVastS § 1 lg 3 p 3 järgi on avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel kahju tekitamine üldjuhul kahju tekitamine eraõiguslikus suhtes. Üksnes erandina, kui avaliku võimu kandja kasutas oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 3 mõttes peab avaliku võimu kandja eriõigus, mille kasutamisel on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes, olema seotud avaliku võimu kandja liikluses osalemisega, st andma talle liikluses osalemisel suuremad õigused võrreldes tavaliiklejatega. Sellisteks eriõigusteks on liiklusseaduse (LS) § 71 lg-s 2 sätestatud alarmsõiduki juhi õigus ametiülesannete täitmisel eirata LS § 47 lg-tes 1-4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust, kui sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita. Samuti andis sellise eriõiguse liiklusõnnetuse toimumise ajal 6. oktoobril 2008. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrusega nr 69 vastu võetud eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra § 15, mille kohaselt võis alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, kõrvale kalduda osast liikluseeskirja nõuetest.

Tulenevalt KrMS § 362 p-st 2 saab Riigikohus vaid kontrollida, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaal-menetlusõiguse norme, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta (vt nt RKKKo nr 3-1-1-19-09, p-d 15-16).

Kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks saab olla üksnes nõue, mida TsMS § 1 kohaselt on põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses (vt RKKKo nr 3-1-1-60-07, p 38 ja nr 3-1-1-35-08, p 25). Maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramine ja selle maksumaksjalt väljamõistmine ei saa toimuda tsiviilhagi esitamise teel, sest tulenevalt maksukorralduse seaduse §-st 1, § 10 lg-st 2, § 92 lg-st 1 ja § 95 lg-st 1 toimub maksusumma määramine maksuhalduri poolt maksumenetluses maksuotsusega, mida saab vaidlustada maksukorralduse seaduses sätestatud korras vaidemenetluses ja/või halduskohtumenetluses.