Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega.

Toimikusse tuleb lisada korrektselt täidetud menetlusdokumendi kättetoimetamist tõendavad dokumendid (vt 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 12 ja 11. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 10). Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Menetlusdokumendi kättetoimetamisest menetlusosalise esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg.

Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

Teistmise korras saab uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9 ja 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6).

Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). TsMS § 314 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.