RIIGIÕIGUSVabariigi President

Teksti suurus:

Vabariigi Presidendi valimise seadus (lühend - VPVS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-21-11/2 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 15.09.2021

Nii hääletamise korra rikkumise kui ka hääletustulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta on valijal õigus esitada kirjalik protest Vabariigi Valimiskomisjonile (VPVS §-d 10 ja 12). Tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 2 alusel esitada kaebuse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjon on protesti kohta otsuse teinud. (p 16)

VPVS § 10 ega § 12 ei sea valija õigust esitada protest sõltuvusse sellest, kas ta hääletamisel osales või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata ka valija kaebeõigust protesti kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumisel. (p 16)

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehakse kindlaks valimistulemus (VPVS § 13), seadus protesti esitamist ette ei näe. Ka selle otsuse peale saab Riigikohtule esitada PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt kaebuse. Seejuures seadus ei sätesta siin kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtusse pöördumise õiguse piirang peaks õigusaktist selgelt nähtuma (vrd RKPJKo nr 5-20-10/13, p 32). See aga ei tähenda, et isik võiks loobuda protesti esitamisest või protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamisest ja pöörduda otse Riigikohtusse valimistulemuse kindlakstegemise otsuse tühistamise taotlusega, tuues põhjenduseks varasemas menetlusetapis toimunud (hääletamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise korra) rikkumised. Seadus on seadnud eesmärgiks, et igas etapis lahendatakse ära võimalikud vaidlused enne, kui asutakse järgmises etapis siduvate otsustuste tegemise juurde. Valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab seetõttu vaidlustada eelkõige väidetavate vigade tõttu nimetatud otsuse tegemisel, mitte varasemas menetluses toimunud rikkumise tõttu, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Varasemas menetluses toimunud rikkumised võivad vaidlustamisel rolli mängida üksnes tingimusel, et huvitatud isikul ei olnud võimalik neist teada saada enne protesti esitamise tähtaja möödumist, kuna selle ennistamise võimalust VPVS ette ei näe. (p 17)

Hääletamise korra rikkumise vaidlustamise osas oli kaebus lubatav, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Vabariigi Valimiskomisjonis (esitanud protesti hääletamiskorra rikkumise kohta), tal oli kaebeõigus ning kaebus oli tähtaegne. (p 19)

Hääletamistulemuse kindlakstegemise korra väidetava rikkumise osas ei olnud kaebus lubatav, kuna kaebaja ei olnud esitanud selle kohta VPVS § 12 alusel protesti ehk läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Tähtaeg protesti esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Väidetav rikkumine ei ole selline, millest kaebajal ei oleks olnud võimalik teada saada enne, kui protesti esitamise tähtaeg möödus. Kui kaebaja jätab Vabariigi Valimiskomisjonile protesti esitamata, ei ole tal hiljem õigust vaidlustada valimistulemuse kindlakstegemise otsust Riigikohtus. (p-d 22 ja 23)


Hääletamissedeli täitmine hääletamiskabiinis on meede, mis aitab tagada põhiseaduse § 79 lõike 4 esimeses lauses sätestatud ning VPVS § 1 lõikes 3 korratud Vabariigi Presidendi salajase valimise nõuet. Lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta. (p 20)

Kaebaja väidetud hääletamise korra rikkumine ei oleks saanud mõjutada valimistulemust, kuna ka ilma vaidlustatud hääleta hääletas kandidaadi poolt Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. (p 21)

3-4-1-10-16 PDF Riigikohus 10.10.2016

Valimiskaebuse saab isik esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks. Isikutel ei ole õigust esitada valimiskaebust avalikes või teiste isikute huvides (vt RKPJK 27. märtsi 2015 määrus kohtuasjas nr 3-4-1-17-15). (p 14)

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json