Võlaõigusseadus (lühend - VÕS)

Kui pooled on lepingus kokku leppinud tahteavalduste edastamise korras ja lepingu vastav punkt on tüüptingimus, tuleb asja lahendamisel arvestada VÕS § 42 lg 3 p-s 35 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt tuleb võrrelda poolte ja seaduses (TsÜS § 69) sätestatud tahteavalduse kättetoimetamise korda. TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud. TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevalt kannab kättetoimetamise riski saatja. Vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et nõudekiri on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning tahteavalduse saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui lepingu tüüptingimus kaldub tarbija kahjuks kättesaamise riski panemise osas kõrvale TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatust, on see tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kui tüüptingimus on tahteavalduse kättesaamise riski panemise osas tühine, kohaldub asjas seaduses sätestatu (TsÜS § 69 lg 3). Ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahtevaldust kätte antud (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 11). Juhul, kui kiri toimetatakse saaja asukohta, kuid saaja töötaja keeldub tahteavalduse saajale adresseeritud kirja vastuvõtmisest, tuleb lugeda tahteavaldus TsÜS § 69 lg 3 järgi kättesaaduks. Juriidilise isiku puhul on mõistlik eeldada, et ta korraldab oma asukohas temale adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise. Kui on tõendatud, et saaja töötaja on keeldunud kirja vastuvõtmisest, saab lugeda tahteavalduse kätteantuks, kuna saaja on keeldumisega ise sekkunud oma võimalusse tutvuda temale adresseeritud tahteavaldusega, s.o võtnud endale tahteavalduse kättesaamise riski.