Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (lühend - PISTS)

PISTS § 2 lg 2 esimene lause on sõnastatud suletuna. PISTS § 2 lg 2 esimeses lauses suletuna esitatud loetelu ei hõlma lapsele kõrvalabi või juhendamise osutamise vajadust ravimite manustamisel, meditsiiniliste abivahendite kasutamisel ja füsioteraapiliste harjutuste tegemisel. (p-d 11 ja 13)

Haigus, mis on tänu vanemate intensiivsele kõrvalabile ja juhendamisele veel kontrolli all ega tõkesta tänu sellisele abile teiste lastega eakohastes tegevustes võrdset osalemist, on hõlmatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärgi ja selles seaduses sätestatud puude mõistega. (p 12)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses ei olegi sätet, mis võimaldaks tuvastada puude raskusastet, kui kuni 16-aastasel lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel on kõrvalabi või juhendamise vajadus ravitoimingute tegemiseks. PISTS § 2 lg 2 teine lause võimaldab kuni 16-aastasel lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusastme vaid siis, kui ravitoimingute tegemise üle on vajalik järelevalve selle sätte mõttes. Kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve on erinevad tegevused ning PISTS § 2 lg 2 esimene ja teine lause on puude raskusastme tuvastamise iseseisvad alused. Sellist olukorda ei ole alust pidada seadusandja teadliku valiku tulemuseks, sest ravitoimingute tegemiseks vajaliku kõrvalabi või juhendamise puudumine võib ohustada inimese elu või tervist. (p 13)

PISTS § 2 lg 2 esimeses lauses sätestatud loetelus on lünk, mida on võimalik täita PISTS § 2 lg 2 esimesest lausest võetava analoogia abil. Analoogia kasutamine on võimalik, sest sellise olukorra seaduses reguleerimata jätmine ei vasta seaduse eesmärgile. Lünga täitmiseks saab kasutada analoogiat kõrvalabi ja juhendamise vajadusega söömisel. Nii kõrvalabi või juhendamine söömisel kui ka kõrvalabi või juhendamine raviks vajalikes tegevustes on tarvilikud juba puudega lapse esmaste eluvajaduste rahuldamiseks. (p 14)

Puudest tulenev kõrvalabi või juhendamine söömisel ei ole vajalik mitte ainult puudega lapse eakohaseks osalemiseks ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, nagu võiks järeldada PISTS § 1 lg-st 2. Kõrvalabi ja juhendamine söömisel on vajalik ennekõike selleks, et lapse tervis ja isegi elu ei satuks ohtu. Puudega lapse tervise ja elu kaitse söömisel on osutatava kõrvalabi ja juhendamise esmane eesmärk, hoolimata sellest, et seaduses ei ole isiku tervise ja elu kaitset seaduse eesmärkide sõnastamisel ja puude mõiste avamisel sõnaselgelt nimetatud. Tervis annab võimaluse osaleda ühiskonnaelus võrdselt teistega. Söömiseks osutatava kõrvalabi või juhendamise vajaduse tuvastamisel poleks seaduse eesmärgiga kooskõlas ära oodata, kas kõrvalabi või juhendamise osutamata jätmine või nende osutamise lõpetamine ohustab lapse tervist või isegi elu. Kui laps oma tervise tõttu vajab ja kasutab söömisel PISTS § 2 lg-s 1¹ sätestatud intensiivsusega kõrvalabi või juhendamist, siis tuleb eeldada, et käegakatsutavas tulevikus on ilma selleta ohus tema tervis või elu ja ta ei saa käegakatsutavas tulevikus ilma kõrvalabi või juhendamiseta teistega võrdselt osaleda ühiskonnaelus. (p 15)

Oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse tervisliku seisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis. (p 17)

Kuna seaduses on lünk, mis välistab üldse puude raskusastme tuvastamise ravitoimingute tegemiseks kõrvalabi või juhendamise vajaduse korral, siis mõjutab see ka PISTS § 2³ lg 6 p 3 kohaldamist. See säte seostab puude raskusastme tuvastamise eakohasest suurema kõrvalabi või juhendamise vajadusega. Selles sättes peetakse silmas lapsele tavapäraseid eakohaseid tegevusi: söömist, suhtlemist, liikumist, hügieenitoimingute tegemist. Mõõdupuuks on seaduses mõeldud samaealise terve lapse keskmist võimekust teha neid igapäevaseid toiminguid. Püsivalt vajalikud keerukad ravitoimingud, mida tuleb teha mitu korda igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt ning mille tegemise vajaduse jätkumise tõenäosus on veel vähemalt kuus kuud (PISTS § 24 lg 3 p 3), pole lapse eakohane tegevus. Ravitoimingute puhul tuleb hinnata konkreetse lapse oskust ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid. Kui laps vajalikke ravitoiminguid ise ei oska ega suuda teha ning vajab selleks kõrvalabi või juhendamist, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine kõrvalabi või juhendamise vajaduse tõttu (PISTS § 2 lg 2 esimene lause). Kui laps üldjuhul oskab ja suudab ravitoiminguid ise teha, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine järelevalve vajaduse tõttu (PISTS § 2 lg 2 teine lause). (p 17)

Mõistlik ja eesmärgipärane ning humaanne on tuvastada vajaliku kõrvalabi või juhendamise intensiivsusele vastav puude raskusaste, ootamata ära funktsiooni kaotust või pöördumatut kõrvalekallet, mis kaasneks kõrvalabi või juhendamise puudumise või lakkamisega. Puude raskusastme tuvastamine ja sellest tulenevalt puudega lapse toetuse määramine on suunatud ka olemasoleva tervisliku seisundi säilitamisele. Kui isiku tervislik seisund on stabiilne täna osutatavale kõrvalabile, ei takista see puude raskusastme tuvastamist. (p 19)

Puude mõiste on PISTS § 2 lg 2 järgi selgelt seotud puude raskusastme määramist taotleva inimese tervise ja seega ka talle pandud diagnoosidega. (p 20)

PISTS § 2 lg 1¹ p-d 1 ja 2 seostavad järelevalve vajaduse inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldega, millest tingituna vajab isik järelevalvet. Seega saab eeldada, et inimene võib kõigil loetletud juhtudel vajada järelevalvet. PISTS § 2 lg 2 teine lause seostab järelevalve vajaduse ohuga elule või tervisele, mida loob inimene enda tegevuse või tegevusetusega, s.o enda iseseisva käitumisega, tegemata erandit ravitoimingutele. Ravitoimingute puhul eeldab järelevalve vajadus, et inimene oskab ja suudab neid ise teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata. Järelevalve ravitoimingute tegemise üle hõlmab paratamatult ka inimese tervise ja käitumise jälgimist selleks, et otsustada ohu suuruse, selle realiseerumise tõenäosuse ja selle üle, kuidas ohu korral sekkuda. Sellisena hõlmab järelevalve PISTS § 2 lg 2 teise lause mõttes ka ravitoiminguid, mida teeb puudega inimene ise. Järelevalve ravitoimingute üle ei hõlma ravimite peitmist. Ravimite peitmise vajadus on seostatav kõrvalabi või juhendamise vajaduse tuvastamisega. (p 21)

Järelevalve ravitoimingute üle on vajalik, kui puudega isik oskab ja suudab neid üldjuhul teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata või tehakse valesti ning see loob ohu tema elule või tervisele. Nende ohtude hindamisel tuleb teha prognoosotsuseid. Hinnata tuleb ohte ja nende realiseerumise tõenäosust, võttes arvesse võimalikku elulist situatsiooni kui tervikut. Järelevalve vajadust ei välista see, et inimese tervislik seisund võib tänu ravitoimingutele olla üldiselt kontrolli all. Ka siis võib näiteks astma, diabeedi või epilepsia korral ootamatult vallanduda haigushoog, millele isik ei suuda kohe reageerida. (p 21)

Järelevalve PISTS § 2 lg 2 teise lause mõttes on vajalik, kui ohtude realiseerumise vältimise vajadus on igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt. (p 21)