Maksukorralduse seadus (lühend - MKS)

Riigikohus on 3. märtsi 2004. a määruse asjas nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu 19.12.2007 määrust haldusasjas nr 3-3-1-75-07). Kui maksumaksja, olles teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte mõnel teisel aadressil, siis oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse.

Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.

Haldusaktide kättetoimetamisel isikule, kelle suhtes on pankrot väljakuulutatud, tuleb erinormina kohaldada Pankrotiseaduse sätteid. Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotivõlgnikule maksuotsuse kättetoimetamisel. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgniku seaduslik esindaja küll pankrotihaldur, kuid pankrotivõlgniku asukoht ei muutu, sest pankrotihalduril ei ole kohustust muuta registrites võlgniku aadressi. Maksuhaldur on kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud Ametlikud Teadaannetes avaldatud pankrotiteates.

MKS § 52 lg 4 sätestatud põhimõte, et piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale, on kohaldatav ka pankrotimenetluses. Kuna pankrotis juriidilise isiku eest võib tehinguid teha ainult pankrotihaldur, siis peab maksuhaldur haldusaktid pankrotihaldurile kätte toimetama sõltumata sellest, kas haldusakt puudutab võlgniku rahalisi või mitterahalisi kohustusi või kas rahalise kohustuse puhul on tegemist järgunõude või massikohustusega.

Juhul, kui haldusaktides tuvastatud maksunõuded kuuluvad kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses, tuleb võimalikud vaidlused maksunõude suuruse (sh ka võimaliku tasaarvestuse toimumise aja või lubatavuse) kohta lahendada hagimenetluse korras üldkohtus (vt Riigikohtu 13.12.2005. a otsust nr 3-3-1-39-05).