Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord

Enne 1. maid 2004. a (s.o enne mõõteseaduse jõustumist) kiirusmõõteseadmele väljastatud tüübikinnitustunnistusel peab kajastuma seadme reaalse kasutamise täpsusaste (Vt RKKKo nr 3-1-1-11-08).

Kui kiirusmõõteseadmele väljastati tüübikinnitustunnistus ajavahemikus 1. mai 2004. a (s.o alates mõõteseaduse jõustumisest) kuni 23. detsembrini 2009. a (s.o kuupäev, mil jõustus MõõteS § 5 lg 1 uus redaktsioon) tuleneb kohaselt tuleneb mõõteviga kiirusmõõturite kasutamisel (ehk reaalse kasutamise täpsusaste) mitte tüübikinnitustunnistuselt, vaid mõõtja erialast pädevust tõendavast tunnistusest.

Kui kiirusemõõturile on tüübikinnitustunnistus väljastatud pärast 23. detsembrit 2009. a (s.o kuupäev, mil jõustus MõõteS § 5 lg 1 uus redaktsioon), ei ole reaalse kasutamise täpsusastme määramisel tarvis vaadata ei tüübikinnitustunnistust ega mõõtja erialast pädevust tõendavat tunnistust, vaid VV määruse lisa.

Teineteisest üksnes vähesel määral erinevate arvnäitajate pinnalt erisuguste õigusjärelmite kehtestamine on teatud määral formaalse - s.o mitte üksnes sisulise - iseloomuga. Samas on sellise vaheteo tegemine seadusandja otsustusõiguse pädevuses. Küll aga ei saa pidada pelgaks formaalsuseks oma ala spetsialistidest koosneva pädeva akrediteerimisasutuse poolt erialase pädevuse kinnitamise tunnistuses määratletud arvnäitajaid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. oktoobri 2006. a määruse nr 85 "Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord" kohaselt hindab akrediteerimisasutus mõõtja erialast pädevust erinevate rahvusvaheliste teaduslikul alusel baseeruvate juhenddokumentide järgi. Sellisel moel korrektse menetluse teel saadud õigeid mõõtetulemusi ei ole võimalik kahtluse alla seada pelga väitega, et tulemused kujutavad endast formaalsust. Seetõttu tuleb neist andmetest karistuse määramisel lähtuda.