Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend - PS)

Isik saab juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole (vt alates RKÜKo nr 3-1-3-10-02, p 17; viimati RKPJKm nr 5-22-7/4, p 29). Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on individuaalkaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (viimati RKPJKm nr 5-21-5/2, p 8). (p 9)

Kui kaebaja leidis, et tema kinnipidamisega rikkus uurimisasutus või prokuratuur tema õigusi, oli tal tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks kriminaalmenetluses. KrMS § 228 lõigete 1 ja 2 järgi on isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale ja Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kui aga isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal KrMS § 230 lõike 1 alusel õigus esitada kaebus eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. (p 12)

Kuigi KrMS § 228 lõike 5 järgi ei peata uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut, annab KrMS § 229 lõike 2 punkt 3 uurimisasutuse või prokuratuuri määruse ja menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendavale prokuratuurile või Riigiprokuratuurile õiguse tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise (vt ka RKHKm nr 3-3-1-11-13, p 10 ja RKKKm nr 3-1-1-103-16, p 22). KrMS § 231 lõike 3 kohaselt on samad volitused ka eeluurimiskohtunikul. See tähendab muuhulgas uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendaja õigust ebaseaduslikult kinnipeetav isik viivitamatult vabastada. (p 13)

Juhul kui vahistamismäärust kohtuistungil tervikuna ei avaldatud, võib seda vaidlustada 10 päeva jooksul arvates päevast, mil määrus oli menetlusosalistele tervikuna kättesaadav.

Isiku põhiõiguste, sealhulgas vabaduse piiramise või selle võtmisega seotud tähtaegade kulgemise algust tuleb arvata vastava põhiõiguse piiramise või võtmise hetkest, mitte aga sellele järgnevast tunnist või päevast.

Ringkonnakohtu määrust, millega on korrigeeritud esimese astme kohtu määrust vahi alla võtmiseks, võib lugeda Riigikohtus vaidlustatavaks AKKS § 71 lg 2 mõistes.

KrMK § 73 lg-st 5-1 tulenevalt on vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused kattuvad, mistõttu kohtunik võib vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise asemel isiku vahi alla võtta.