Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (lühend - KOVVS)

Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on vaadata läbi kaebusi, milles palutakse tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valla või linna valimiskomisjoni või valimiste korraldaja toiming (KOVVS § 12 lõige 1 ja § 63). Riigikohtule võib kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1). (p 10)

KOVVS § 64 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Seetõttu tuleb kaebuses märkida andmed vaidlustatava otsuse kohta või kirjeldada vaidlustatavat toimingut, samuti põhjused, miks otsus või toiming rikub kaebaja õigusi ning ei ole seaduslik (KOVVS § 65 lõike 1 punktid 3-5). Kui kaebuses eelnimetatud asjaolusid märgitud ei ole, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata (KOVVS § 65 lõike 3 esimene lause). Juhul kui kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb kaebuses märkida ka tähtaja möödalaskmise põhjused (KOVVS § 65 lõike 1 punkt 7). Vabariigi Valimiskomisjon võib kaebuse ennistada juhul, kui kaebaja on tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel (KOVVS § 63 lõike 3 kolmas lause). (p 11)

Valimiskaebuse läbivaatamisel on nii valimiskomisjoni kui ka Riigikohtu võimalused anda hinnang süütegude toimepanemise ja nende mõju kohta valimistulemusele väga piiratud. Süütegude menetlemine on politsei, kuritegude puhul ka prokuratuuri pädevuses.(p 47)

Kaebuse esitanud vallaelanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuks vaidluses, milles väidetakse hääletamis- ja valimistulemuste moonutust põhjendusega, et valimistel osalesid isikud, kellel ei olnud õigust olla kantud valijate nimekirja. (p 58) (Vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-59-13.)

Valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale kaebuse esitamise võimalustega on piisavalt tagatud järelevalve maakonna valimiskomisjoni otsuste ja toimingute õiguspärasuse üle. Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei näe seadus (RKVS ega KOVVS) ette maakonna valimiskomisjoni liikme taandamise võimalust. Valimiskomisjoni liikme taandamise küsimuses ei ole põhjendatud kohaldada analoogia korras haldusmenetluse seadust. (p 32)

Valimistel kandideerinud isik on huvitatud isikuks vaidluses, milles väidetakse hääletamis- ja valimistulemuste moonutust põhjendusega, et valimistel osalesid isikud, kellel ei olnud õigust olla kantud valijate nimekirja. Kaebuse esitanud vallaelanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuteks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse mõttes. (p 26)

Ühetaolise valimisõiguse mõistet põhiseadus ega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei defineeri. Üldiselt ollakse seisukohal, et ühetaolisuse põhimõte tähendab aktiivse valimisõiguse puhul, et kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja et nende häältel peab olema võrdne kaal valitava esindusorgani kohtade jaotuse üle otsustamisel. Seadusandjal on aga aktiivse valimisõigusega seostuvate õiguste kujundamise õigus. Seadusandja ei ole selgelt määranud, kui kaugele ulatub ühetaolise valimisõiguse kaitseala ja sellega seostuv kaebeõigus aktiivse valimisõiguse korral. Seadusandja on aktiivse valimisõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kujundanud piirides, mis ei anna valijale õigust vaidlustada valimiskomisjoni otsust põhjendusega, et hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud. (p 27)

Vallaelanikel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vallavolikogu tegevus oleks õiguspärane, kuna sellise nõude näol on tegemist avalikes huvides esitatud kaebusega. PSJKS § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. (p 20)

Hääletamistulemuste kinnitamine on vaidlustatav valimistoiming KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses. Maakonna valimiskomisjoni pädevuses on selliste kaebuste läbivaatamine, millega vaidlustatakse hääletamistulemuste kinnitamise põhjusel, et artiklite avaldamises ja keelatud välireklaami tegemises seisnenud väidetavad õigusrikkumised mõjutasid oluliselt hääletamistulemust. Maakonna valimiskomisjon peab niisamuti kui Vabariigi Valimiskomisjon hindama tema kasutada olevate andmete põhjal, kas kaebuses väidetud tegevus on õigusrikkumine, samuti võtma seisukoha selle kohta, kas rikkumised mõjutasid või võisid oluliselt mõjutada hääletamistulemust. (p 9)

Kui maakonna valimiskomisjon peaks leidma, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada, võib ta KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 kohaselt teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine. (p 9)

Omavalitsusüksuse rahastatava meediakanali tasakaalustamata kasutamine võimulolevate isikute valimisagitatsiooniks võib olla taunitav hea valimistava rikkumisena. (p 11)

Kuigi KOVVS § 65 lõike 2 järgi esitatakse kaebus maakonna valimiskomisjoni otsuse peale kolme päeva jooksul otsuse tegemisest, ei saa otsuse vaidlustamise tähtaeg hakata kulgema enne selle teatavakstegemist. (p 14) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus valimiskomisjoni otsuste teatavakstegemist ei reguleeri. Isiku taotluses käsitletavat kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu tegutsemisvõimetuse ja selle õiguslikud tagajärjed sätestab KOKS § 52. KOKS § 1 lõike 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse erisusi. Seetõttu tuleb ka valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisele kohaldada haldusmenetluse seaduses teatavakstegemise kohta sätestatut, arvestades valimiskomisjonis toimuva menetluse erisusi. (p 15)

HMS § 27 ei sätesta elektrooniliselt saadetud dokumendi kättetoimetamise puhul kinnituse saatmise kohustust või kinnituse mingi aja jooksul saatmata jätmise tagajärgi. Sellest tulenevalt ei saa aga asuda seisukohale, et valimiskomisjoni otsust saab haldusmenetluse seaduse kohaselt lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks pelgalt selle isikule saatmisega. Kinnituse saatmise nõudest loobumine võiks kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed vaidlustuskomisjoni otsustest, millest ta ei ole teadlik. Dokumendi tegelikku kättesaamist peab valimiskomisjonil olema võimalik tõendada. (p 18)

Elektrooniline kättetoimetamise puhul tuleb järgida ka HMS §-s 27 sätestatud kahte tingimust: isik peab olema nõus dokumendi saatmisega tema poolt näidatud elektronposti aadressil ja dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. (p 20)

Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 7)

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 64 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valla valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada maakonna valimiskomisjonile kaebuse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb seda teha kolme päeva jooksul vaidlustatud otsuse või toimingu tegemisest. KOVVS § 64 lõike 2 järgi algab kaebetähtaeg valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemisega (vt Riigikohtu 3. märtsi 2004. a määrust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-04). (p 9) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. (p 10)

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 15. novembri 2002. a otsust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-02). Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. Seetõttu ei riku kaebuse esitaja õigusi ka vallavolikogu esimehe valimine ega muud valimiskomisjoni toimingud. ( p 10)

KOVVS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 järgi saab isik vaidlustada valimiskomisjoni otsuse või toimingu, millega rikutakse tema õigusi. Vaatlejale hääletamisest osavõtnute nimekirjaga tutvumise võimaldamata jätmine ei saa rikkuda isiku õigusi. (p 10) Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse ja hääletamistulemuste kindlakstegemise õiguspärasust ei saa mõjutada asjaolu, et Harju Maakonna Valimiskomisjoni ja Paldiski Linna Valimiskomisjoni ühe liikme vahel on väidetav perekondlik seos. (p 11)

Riigikohtus ei saa vaidlustada neid valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetavaid rikkumisi, mida pole vaidlustatud maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis. Vastupidisel lähenemisel muutuks mõttetuks KOVVS §-dega 64, 65 ja 66 sätestatud astmeline edasikaebesüsteem. Riigikohus saab kaebuse valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetava rikkumise peale läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327; 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346; 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 8)

KOVVS § 22 järgi on jaoskonnakomisjoni ülesanne korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid valimisseadusest tulenevaid ülesandeid. Seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust valimispäeval "uksi sulgeda", kui komisjon leiab, et valimised toimuvad olukorras, kus valimisi ei saa pidada seaduslikeks. Jaoskonnakomisjonile sellise pädevuse omistamine võib tekitada kaose valimistel ning rikkuda valimistel osalejate õigusi. Ka ei ole jaoskonnakomisjonidest kõrgemalseisvatel valimiskomisjonidel käesolevas kaasuses kirjeldatud asjaoludel pädevust muuta valimispäeva. Vastavalt KOVVS §-le 2 on volikogu valimispäevaks valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. (p 10)

Õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks on Vabariigi Valimiskomisjonil ka järelevalvepädevuse teostamise korras KOVVS § 17 lg 2 p 4 alusel, kui ilmneb, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Sellist järelevalvepädevust on aga võimalik kasutada kuni volikogu liikmete registreerimiseni. Pärast volikogu liikmete registreerimist saab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 17 lg 7 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 41 lg 1 alusel üksnes esitada Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta KOVVS § 5 lg-tes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega pole kaebemenetlust ja Vabariigi Valimiskomisjoni protestiõigust piisavalt reguleeritud. (p 13)

KOVVS § 64 lg 1 annab üksikisikule, kandidaadile, erakonnale ja valimisliidule võimaluse vaidlustada valimiste jaoskonnakomisjoni otsust või toimingut, sh tegevusetust, mis rikub tema õigusi. Vaidlustatav akt või toiming võib mõnel juhul rikkuda kaebuse esitaja õigusi sellest hoolimata, et akti andja või toimingu sooritaja seadust ei riku. Selline olukord võib tekkida, kui valimiste jaoskonnakomisjon on vastavalt KOVVS §-le 54 kindlaks teinud hääletamistulemused, kuid valimised on toimunud tingimustes, mis pole seadusega kooskõlas. Sellist võimalust kinnitavad ka KOVVS § 17 lg 2 p 4 ja § 67 lg 1, mis sätestavad Vabariigi Valimiskomisjoni õiguse tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 8)

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe valimiskaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. (p 14)

KOVVS §-ga 61 keelatud poliitilise välireklaami mõju hääletamistulemustele saab hinnata eeskätt hääletamistulemuste vaidlustamisel. (p 13)

Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24)

Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21)

Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21)

Valla või linna valimiskomisjoni pädevus ei piirdu üksnes valimiste perioodiga, samuti Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatuga. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 20 lg 1 järgi täidab valla või linna valimiskomisjon ka teistest seadustest tulenevaid ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 20 paneb valla või linna valimiskomisjonile valimistevahelisel perioodil volikogu asendusliikmete määramise ülesande, kui volikoguliikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud, ja sätestab vastava protseduuri. Kuna viimati nimetatud seadus ei sätesta valla või linna valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise korda, siis on komisjoni otsused, mis tehakse valimistevahelisel perioodil, vaidlustatavad Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras ning nende lahendamine ei kuulu alates 1. juulist 2002 enam halduskohtu pädevusse. (p 18)

Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21)

Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24)

Kohaliku omavalitsuse volikogu uude koosseisu valitud eelmise linnavalitsuse liikmed saavad osaleda uue linnavolikogu töös. (p 17)

Riigikohtus saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega rahuldatakse isiku valimiskaebus, võib rikkuda teise isiku õigusi. (p 9)

Valimiskaebust on õigustatud esitama isik, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud. (p 8)

Volikogu üks liige ei saa vaidlustada volikogu teise liikme kuulumist volikogusse, kuna valimiskomisjoni toiming, millega jäetakse teise liikme asemel asendusliige määramata, pole suunatud vaidlustajale ega saa rikkuda tema õigusi. (p 10)