Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (lühend - KOKS)

Vaidlus volikogu liikmete volituste ennetähtaegse lõppemise üle on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. aprilli 2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-13-13 lõplikult lahendatud. (p 15) (Vt 25.04.2013 otsuse asjas nr 3-4-1-13-13 annotatsioone.)

Kuigi iga omavalitsusüksuse sisemist organisatsioonilist ülesehitust puudutav regulatsioon riivab omavalitsusüksuse enesekorraldusõigust, on põhiseadusega kooskõlas kohustus kinnitada vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise järel uued valitsuse liikmed. Selle eesmärk on tagada esiteks olukord, kus kogu valitsusel on volikogu selge poliitiline usaldus, ja teiseks olukord, kus volikogu nimetaks sellise vallavanema või linnapea, kes suudab ettenähtud aja jooksul niisuguse valitsuse moodustada. Volikogule on seadusega antud ka piisavalt aega uue valitsuse nimetamiseks ehk selles küsimuses enesekorraldusõiguse kasutamiseks. (p 33)

Neljakuune tähtaeg, mille möödumisel kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete volitused ennetähtaegselt lõpevad, ei ole ebamõistlikult lühike. Tegemist on piisava ajaga, mille jooksul on võimalik saavutada kokkulepe uue valitsuse kinnitamiseks. Riigikogule on PS §-s 89 antud lühem aeg, et tagada Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine. (p 45) Tuleb tähele panna, et paljus analoogilise, kuid veelgi rangema tagajärje näeb PS § 89 lõike 6 teine lause ette Riigikogu puhul. Nimelt, kui pärast peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekut Riigikogule on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, siis ei asu Riigikogu koosseisu asemele mitte asendusliikmed, vaid Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised. (p 46)

Kohustus kinnitada vallavanemale või linnapeale umbusaldamise järel uued valitsuse liikmed tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse kui poliitilise organi olemusest. Kohaliku omavalitsuse üksuste organisatsioonilist ülesehitust puudutavates küsimustes ei ole alati õige tugineda regulatsioonile, mis puudutab sarnaseid riigiorganeid. Praegusel juhul on poliitiliste organite toimemehhanismide näitlikustamiseks kohane tõmmata paralleel peaministrile umbusalduse avaldamise ja selle tagajärgedega Vabariigi Valitsuse volitustele. PS § 92 kohaselt astub peaministrile Riigikogus umbusalduse avaldamisel tagasi Vabariigi Valitsus tervikuna. (p 31)

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei kohusta andma asja kolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus kujundatud kohtupraktika muutmiseks üle suuremale koosseisule. (p 28)

KOKS § 52 lõike 1 punkt 4, mille järgi on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid, ei tähenda, et tegutsemisvõimelisuse saavutamiseks peab vastavaks tähtajaks olema ametisse nimetatud kogu linnavalitsuse koosseis. Piisab, kui linnavalitsus on otsustusvõimeline, s.t ametisse on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (p 10)

KOKS § 52 lg 2 ja § 52 lg 1 p 2 ja p 3 ei ole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-19-04 - RT 2004, 23, 249, p 13). (p 19)

KOKS § 44 lg 3 viimase lause üldisest tähendusest tulenevalt on volikogu esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses alati, mitte üksnes volikogu uue koosseisu esimesel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129; 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 - RT III 2004, 14, 172; 2. juuli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242). (p 10)

KOKS § 44 lg 3 viimase lause üldisest tähendusest tulenevalt on volikogu esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses alati, mitte üksnes volikogu uue koosseisu esimesel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129; 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 - RT III 2004, 14, 172; 2. juuli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242). (p 10)

KOKS § 52 lg 2 ja § 52 lg 1 p 2 ja p 3, mis reguleerivad volikogu tegutsemisvõimetuks lugemise tingimusi ja tagajärgi, ei ole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest. (p 13)

Volikogu tegutsemisvõimetuse peab tuvastama linna või valla valimiskomisjon, kes määrab ka asendusliikmed. (p 14)

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõtte kohaselt ei lõpe volikogu liikmete volitused volikogu tegutsemisvõimetuse tõttu automaatselt. Volikogu tegutsemisvõimetuse peab tuvastama linna või valla valimiskomisjon, kes määrab ka asendusliikmed. Tegutsemisvõimetu on volikogu siis, kui valimiskomisjoni otsuse tegemise ajal jätkuvalt esinevad KOKS § 52 lg-s 1 sätestatud tegutsemisvõimetuse tunnused. (p 14)