Täitemenetluse seadustik (lühend - TMS)

Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 sätestatud alammäärale (vt Riigikohtu 7. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07, p 13). (p 16)

Erandlikel juhtudel on riiklikule pensionile võimalik sissenõuet pöörata TMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldreeglist lubatud määral, st lg-s 1² sätestatud ulatuses, kõrvale kaldudes. Õiglane võib olla sissenõude pööramine väikesele osale pensionist, kui riiklikku pensioni saavalt isikult ei ole muu vara puudumisel võimalik pikema aja vältel sissenõudja nõude rahuldamiseks makseid saada. (p 17)

TMS § 132 lg 1² kohaldamise esimene eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj).

TMS § 132 lg 1² enne 10. juunit 2018 kehtinud redaktsioon nägi järgmisena ette selle, et arestida võib kuni 20% TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust.

Viidatud lauses kasutatud lahendus „kuni 20%“ tähendab kohtutäiturile kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses 20% piires sissenõude pööramist kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega, vt võrdlevalt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482/25, p-d 17.3 ja 21.2. (p 18.1-18.2)

Ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks. Ebaõnnestunuks lugemine sõltub konkreetsest täitemenetlusest. Üldise kriteeriumina ajalise piiri kohta tuleks lähtuda mõistlikust ajast (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482/25, p 17.2, sealne seisukoht on esitatud TMS § 131 lg 2 kohta, kuid TMS § 132 lg 1² on selles küsimuses samasisuline). (p 18)

Konkreetse varaeseme ühis- või lahusvaraks kvalifitseerimisel kohalduv perekonnaseaduse redaktsioon sõltub sellest, millal vaidlusalune vara (sh hüvitis, maksed) omandati. Kuna vara lahusvara hulka kuulumist peab tõendama sellele väitele tuginev pool, siis peab sama pool muuhulgas tõendama, millal vara temale laekus. (p 16)

PKS (1995) ega ka kehtiv PKS ei määratle sõnaselgelt abikaasa lahusvarana tervise kahjustamisest tulenevaid mittevaralise kahju hüvitisi. Ühisvararežiimis ühisvara moodustumisel on tegemist olukorraga, kus asi või varalised õigused lähevad ühe abikaasa asemel üle mõlemale abikaasale. VÕS § 166 lg-s 1 ja TMS § 131 lg 1 p-s 6 nimetatud piirangute eesmärk on kindlustada kahju hüvitamine ja vajalikud vahendid konkreetsele kahju kannatanud isikule. Seetõttu tuleb ka ühisvara koosseisu määramisel arvestada, kas vaidlusalune hüvitis või summa on mõeldud sihtotstarbeliselt ainult ühele abikaasale kasutamiseks. (p 19)

Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on heastada konkreetsele isikule tekitatud valu ja kannatused. Seetõttu ei kuulu tervise kahjustamisest tulenev mittevaralise kahju hüvitis ühisvara hulka. Sihtotstarbeliselt ainult konkreetsele isikule kasutamiseks on mõeldud ka mitmed teised TMS § 131 lg-s 1 nimetatud sissetuleku liigid. Seetõttu kuuluvad abikaasa lahusvara hulka ka näiteks puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, mittetöötava puudega õppuri õppetoetus, seadusel põhinev elatis. Sealjuures tuleb iga üksiku toetuse või hüvitise puhul eraldi selle sihtotstarvet analüüsida. (p 19)

Hinnates, kas tegemist on enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamisega PKS § 29 lg 1 viimase lause tähenduses, tuleb arvestada perekonna tavapärast elustandardit. (p 25)

Poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine ei pea seisnema ainult ühe poole kasuks hüvitise väljamõistmises, vaid kohus võib otsustada võrdsusest kõrvalekaldumise ja seejärel mõne varaeseme (nn kompensatsiooniks) ümber jagada. Kogu ühisvara jagamise vaidlus tuleb lahendada terviklikult. Kui kohus tuvastab, et hüvitis kuulub lahusvara hulka, ei moodusta see osa ühisvarast ja seega ei saa hüvitis rahasummana mõjutada ka abikaasadele määratud osade suurust. (p 29)

Kui kohus leiab, et poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine on põhjendatud, siis tuleb abikaasade osade määramiseks lahutada kogu ühisvarast maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud, ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega. Poolte võrdsusest kõrvalekaldumise osa tuleb seejärel õigustatud abikaasa osale taas juurde liita. Selliselt arvutatud osadest tuleb vastavalt lähtuda ka ühe või teise abikaasa kasuks hüvitise väljamõistmisel. (p 31)

Abikaasa süülist tegevust ühisvara vähenemisel PKS § 34 lg 3 järgi peab tõendama hüvitamise kohustusele tuginev pool. (p 23)

Seadusel põhinev elatis TMS § 131 tähenduses peab olema võlgniku sissetulek (elatis võlgnikule), mitte kellegi teise isiku sissetulek. Tegemist peab olema olukorraga, mil võlgnikule kuuluvast muust varast nõude rahuldamiseks ei piisa, sel juhul on võimalik arestida võlgniku sissetulek, mida TMS § 131 lg 1 üldreegli kohaselt muidu arestida ei saaks. Riiklikku peretoetust TMS § 131 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu tõttu arestida ei saa (seda ka mitte TMS § 131 lg 2 alusel). (p 17) Kui kohtutäitur on arestitud elatise summa alusetult sissenõudjale üle kandnud, on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas. Kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu on välistatud juhul, mil võlgnik oli kohtutäiturile andnud ebaõigeid andmeid oma kontode kohta (vt Riigikohtu 4. märtsil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 tehtud määruse p 16). (p 19)

Kui kohtutäitur on arestitud elatise summa alusetult sissenõudjale üle kandnud, on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas. Kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu on välistatud juhul, mil võlgnik oli kohtutäiturile andnud ebaõigeid andmeid oma kontode kohta (vt Riigikohtu 4. märtsil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 tehtud määruse p 16). (p 19)