KOHTUMENETLUSÕIGUSTäitemenetlus

Teksti suurus:

Täitemenetluse seadustik (lühend - TMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-17-6743/38 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 06.02.2018

Nõudele sissenõude pööramise menetluses kehtib formaliseerituse põhimõte (vt selle põhimõtte kohta üldiselt nt Riigikohtu 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32 ja seal viidatud varasemaid lahendeid). Nõude arestimise korral tähendab see seda, et kohtutäitur ei ole mh enne nõude arestimist vähemalt üldjuhul kohustatud kontrollima võlgnikule väidetavalt kuuluva nõudeõiguse materiaalõiguslikku kehtivust. Kohtutäiturile ei ole antud õigusaktidega pädevust lahendada materiaalõiguslikke vaidlusi. Kui võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik esitab arestitud nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid, on sissenõudjal võimalik esitada kolmanda isiku vastu hagi TMS § 118 lg 1 alusel ning selles hagimenetluses tehakse kindlaks nõude olemasolu või puudumine. (p 16)

Arestimisaktist peab TMS § 114 lg 1 p 2 kohaselt võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule ja ka võlgnikule piisavalt arusaadavalt nähtuma, milline kohustus on kolmandal isikul võlgniku vastu. (p 16.1)

Kohtutäitur ei saa meelevaldselt eeldada, et võlgnikul on kellegi vastu nõue. Võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul omakorda ei saa ainuüksi arestimisakti alusel tekkida kohustust, mida tal tegelikult võlgniku vastu ei olegi. (p 16.3)


TMS-s reguleerib sissenõude pööramist varjatud sissetulekule (nõudele) TMS § 135 lg 1. Nimetatud säte reguleerib olukorda, mil võlgnik lepib tööandjaga või muu talle töötamise või teenuse osutamise eest raha võlgu oleva isikuga kokku, et raha võlgniku töö või teenuse eest kantakse üle kolmanda isiku kontole. Sellistel juhtudel näeb TMS § 135 lg 1 ette fiktsiooni, mille alusel loetakse tasunõue hoolimata nimetatud kokkuleppest ikkagi jätkuvalt võlgnikule kuuluvaks, ning seda saab arestida tavapärase nõude arestimise aktiga, milles on kohustatud isikuteks TMS § 111 kohaselt tööandja ning võlgnik ja mis toimetatakse TMS § 135 lg 1 kohaselt kätte ka kolmandale isikule, kes saab oma õigusi kaitsta TMS § 135 lg 3 kohaselt.

TMS § 135 lg 1 ei ole kohaldatav olukorras, mil tööandjaks on välisriigi äriühing, kuna TMS § 4 lg 4 esimese lause kohaselt teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. (p 17)

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json