Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Pankrotimenetluses PankrS § 106 lg 1 kohaselt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta tehtud kohtulahend kehtib kõikide pankrotivõlausaldajate kohta, olenemata sellest, kas võlausaldaja osales menetluses või mitte. Selline kohtuotsus kehtib ka pankrotivõlgniku kohta, seda isegi juhul, kui nõudele on vastu vaielnud pankrotihaldur PankrS § 103 lg 2 alusel ja pankrotivõlgniku vastu on (eraldi) esitatud nõude tunnustamise hagi ning pankrotivõlgnikku ei ole kaasatud menetlusse, milles üks võlausaldaja esitas nõude tunnustamise hagi teise võlausaldaja vastu.

PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse nõue või selle rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Seda sätet tuleb tõlgendada niimoodi, et kui haldur või kas või üks võlausaldaja on nõudele vastu vaielnud ning järgnevas kohtuvaidluses jäetakse nõue kohtuotsusega tunnustamata, siis kehtib selline kohtuotsus samuti kõikide võlausaldajate kohta. Selline kehtivus on otsusel ka juhul, mil mõne varasema kohtuotsusega on (sama) nõuet mõne teise võlausaldaja nõude alusel (teistsuguses ulatuses) tunnustatud.

Kehtivad õigusaktid ei kohusta kohut pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagisid liitma, kuigi selguse huvides oleks soovituslik sellised hagid liita ühte menetlusse.

Kehtivad õigusaktid ei kohusta kohut pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagisid liitma, kuigi selguse huvides oleks soovituslik sellised hagid liita ühte menetlusse.

TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse korral ei pea avaldaja esile tooma uut asjaolu. Kuna nimetatud punkt annab aluse teistmiseks juhul, kui teistmisavalduse esitaja on jäetud tema kohta kehtiva lahendiga lõppenud menetlusse kaasamata (enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 372 terminoloogia kohaselt kohtuviga), siis ei saa tema jaoks olla olemas uusi asjaolusid § 702 lg 1 tähenduses, sest ta ei ole menetluses osalenud.