ERAÕIGUSMittetulundusühingud ja sihtasutused

Teksti suurus:

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-19-2/4 PDF Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 04.02.2019
2-18-10407/9 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 16.01.2019
Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 23 lg 1 järgi on korteriomanike korduv üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata ning seda ei ole võimalik põhikirjaga teisiti reguleerida. Kui põhikirjas (sh enne 01.01.2018 vastu võetud põhikirjas) sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse nõue on vastuolus KrtS § 23 lg-ga 1, tuleb põhikirja asemel lähtuda seadusest. (p 12)
2-17-10423/20 PDF Riigikohtu üldkogu 02.10.2018
TsMS § 595 lg 2 p-s 5 on silmas peetud, et kohtuniku pädevuses on seaduses sundlõpetamisena reguleeritud menetluse läbiviimine. (p 23.5) Kohtunikuabil on tulenevalt TsMS § 595 lg-st 1 ja MTÜS § 361 lg-st 3 (nende koostoimes) pädevus teha MTÜ registrist kustutamise määrus. Sellise pädevuse andmine kohtunikuabile on kooskõlas põhiseadusega. (p-d 23, 38) MTÜ registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei eelda õigusemõistmist ja kohtunikuabi üksnes kontrollib seaduses selgelt sätestatud asjaolude olemasolu või puudumist. (p 37.1) Kuigi kohtunikuabil on MTÜ registrist kustutamisel MTÜS § 361 lg 3 järgi kaalutlusõigus, on kaalutlusõigus piiratud hinnanguga, kas kustutamismääruse tegemise ajaks on nõutav aruanne esitatud või mitte või vähemasti mõjuval põhjusel taotletud täiendavat aega selle esitamiseks (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-12, p 10). Piiratud kaalutlusõigus ei muuda ühingu registrist kustutamist õigusemõistmiseks. (p 37.2)
Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise eesmärk on esmalt tagada MTÜ liikmetele võimalus kontrollida juhatuse tegevust ja veenduda ühingu majanduslikus seisus. Teisisõnu kaitstakse selle kaudu liikmete ühinemisvabadust. (p 45) Majandusaasta aruande koostamise kohustuse panemine MTÜ-dele, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused, on proportsionaalne ühinemisvabaduse piirang. (p 46) Majandusaasta aruande registripidajale esitamise ja avalikustamise nõudega tagatakse kolmandatele isikutele võimalus saada ühingu tegevuse kohta vajalikku teavet. Samuti täidab see eesmärki tagada MTÜ vara kasutamise läbipaistvus (jälgitavus ja kontrollitavus), et tõkestada rahapesu ja terrorismi ning vältida poliitiliste kampaaniate varjatud rahastamist. Lisaks on majandusaasta aruande registripidajale esitamise eesmärk tagada registriandmete asjakohasus ja korrastatus, mittetulundussektori tegevuse üldine majanduslik läbipaistvus ja usaldusväärsus. (p 49) Majandusaasta aruande registripidajale esitamise ja avalikustamise nõude panemine MTÜ-dele, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused, on ühingu tegutsemisvabaduse kui ühinemisvabaduse ühe osa proportsionaalne piirang. (p 49) Kohustuse esitada majandusaasta aruanne elektrooniliselt veebilehe vahendusel aruandluskeskkonnas või notari kaudu eesmärk on lihtsustada aruandluskorraldust, parandada aruannete kvaliteeti ja kättesaadavust ning hoida kokku registripidaja kulusid, mis kaasnevad paberaruannete digiteerimisega. Sellised eesmärgid on legitiimsed ning regulatsioon on sobilik ja vajalik. (p-d 53, 57 ja 58) Regulatsioon, mis välistab muul viisil kui aruandluskeskkonnas elektrooniliselt või notari kaudu majandusaasta aruannete esitamisel MTÜ teavitamise, et aruanne ei ole esitatud nõuetekohases vormis ning mis ei taga aruande nõuekohases vormis esitamiseks (puuduse kõrvaldamiseks) tähtaja määramist, ei ole mõõdukas. Selline regulatsioon koormab PS § 48 lg 1 järgset ühinemisvabadust ebaproportsionaalselt. (p 59) Seadus ei näe ette, et MTÜ-le tuleb teatada, et aruanne, mille ta esitas e-posti teel või paberil, ei ole nõuetekohane, samuti ei näe seadus ette, et tuleks määrata tähtaeg aruande nõuetekohaseks esitamiseks. Samuti ei tagastata sellist aruannet ka eraldi taotluseta. Aruande heauskselt esitanud isik ei tea, kas tema aruanne võeti vastu, mistõttu ta võib puudusest teada saada alles registrist kustutamise hoiatuse saamisel. Seega ei anta võimalust puudus kõrvaldada, nagu see on üldiselt ette nähtud tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 3401) ja mis on üldiselt omane õiglasele menetlusele. Oluline on seejuures, et aruande esitamata jäetuks lugemisele võib järgneda MTÜ kustutamine registrist või trahvimine. (p 59.3) Ühinemisvabaduse riivet ei muuda proportsionaalseks see, et MTÜ registrist kustutamise menetlus on pikaajaline ja selle käigus on võimalik veel puuduolevad aruanded esitada. Kokkuvõttes võib see ikkagi viia MTÜ registrist kustutamiseni. Menetlus võib tekitada MTÜ-le ka tarbetuid kulutusi, kuigi registripidajal oleks lihtsam nt paberil esitatud aruanne digiteerida ja infosüsteemi sisestada. (p 59.4) Üldkogu tunnistab põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kodukorra § 26 lg 1 ja § 34 lg 12 osas, milles isikut, kes on MTÜ majandusaasta aruande esitanud muul viisil kui elektrooniliselt aruandluskeskkonna (ettenähtud veebilehe) kaudu, ei teavitata vajadusest esitada aruanne nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata (eraldi taotluseta) ka aruannet. (p 60)
PS § 48 lg-t 4 tuleb tõlgendada koostoimes PS § 146 esimese lausega, millest tulenevalt peab kohtunik lahendama üksnes sellised PS § 48 lg 4 järgsed asjad, mis on ühtlasi hinnatavad õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes. (p 37) Registrimenetlus ei ole vähemalt üldjuhul õigusemõistmiseks PS § 146 esimese lause mõttes. (p 35)
2-16-9905/34 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 17.01.2018
MTÜS § 24 lg-s 7 on peetud silmas, et üldkoosoleku otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lg-s 1 ettenähtud organite otsuseid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 11). (p 10) Kohus on MTÜS § 24 alusel esitatud hagi lahendades õigustatud hindama seda, kas mittetulundusühingu organi otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas ühingu liikmeid on koheldud võrdselt. (p 14)
Ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15, p 11). Ühingu liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis kohaldub ka mittetulundusühingu liikmetele. Mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15, p 14). Kohus on MTÜS § 24 alusel esitatud hagi lahendades õigustatud hindama seda, kas mittetulundusühingu organi otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas ühingu liikmeid on koheldud võrdselt. (p 14)
Liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30). (p 14)
2-16-17452/16 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.09.2017
Kuna MTÜ põhitegevuseks ei tohi olla majandustegevus, võib see olla sundlõpetamise aluseks. (p 11) Õiguslik huvi MTÜS § 40 lg 1 p 2 mõttes MTÜ sundlõpetamise avalduse esitamiseks võib muu hulgas tuleneda ka asjaolust, et avalduse esitanud isik on MTÜ-ga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing. Äriühingutele näeb seadus majandustegevuses osalemiseks ette reeglid, mis tagavad kas osanike isikliku vastutuse ühingu kohustuste eest või omakapitali säilitamise kohustuse. MTÜ-le ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete isiklikku täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete täitmise kohustuse tõttu olla MTÜ-ga konkureerides halvemas olukorras. (p 12) Kui kohtule on MTÜ sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud isikuks, tuleb kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise menetlus algatada või mitte. Seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine võib olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise. (p 13)
Õiguslik huvi MTÜS § 40 lg 1 p 2 mõttes MTÜ sundlõpetamise avalduse esitamiseks võib muu hulgas tuleneda ka asjaolust, et avalduse esitanud isik on MTÜ-ga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing. Äriühingutele näeb seadus majandustegevuses osalemiseks ette reeglid, mis tagavad kas osanike isikliku vastutuse ühingu kohustuste eest või omakapitali säilitamise kohustuse. MTÜ-le ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete isiklikku täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete täitmise kohustuse tõttu olla MTÜ-ga konkureerides halvemas olukorras. (p 12) Kui kohtule on MTÜ sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud isikuks, tuleb kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise menetlus algatada või mitte. Seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine võib olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise. (p 13)
3-2-1-42-17 PDF Riigikohus 07.06.2017
TsMS § 602 kolmas lause, mille järgi võib kohus määrata juriidilisele isikule juhtorgani asendusliikme sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui juhtorgani liikmed ei ole kättesaadavad, on kohaldatav ka muudel juhatuse asendusliikme määramise juhtudel. Muu hulgas ei ole kohus juhatuse asendusliikme määramisel seotud juriidilise isiku põhikirjas sätestatud juhatuse liikmete miinimum- ega maksimumarvuga. (p 15)
Korteriühistu liige on huvitatud isik MTÜS § 30 esimese lause mõttes ja tal on õigus esitada avaldus ühistu juhatuse asendusliikme määramiseks. (p 11) Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks MTÜS § 30 järgi võib olla ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida. Ühistut ähvardav sundlõpetamine on piisav mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks. (p 12-13) MTÜS § 30 esimest lauset saab kohaldada ka olukorras, kus vaidluse tõttu juhatuse liikme valimise või ametiaja üle selgub alles hiljem, kas juhatuse liige oli tegelikult välja langenud. Sel juhul täidab asendusliige oma ülesandeid vaidluse ajal. Ka sel ajal vajab ühistu vähemalt ühte isikut, keda oleks õiguskäibes kahtluseta võimalik pidada ühistu seaduslikuks esindajaks ja kes oleks selliselt kantud ka registrisse. (p 14)
3-2-1-89-16 PDF Riigikohus 18.10.2016
Otsuse vastuvõtmine MTÜ liikmete üldkoosolekul (MTÜS §-d 18-21, § 22 lg-d 1, 11 ja 4) tähendab seda, et koosolek peab toimuma samal ajal kõigi ühingu liikmete jaoks. Eelkõige peab koosolek olema kõigi liikmete jaoks ajaliselt ja ruumiliselt ligipääsetav, kuid ligipääsetavuse võib luua ka mh elektrooniliste vahendite (nt Skype’i ühenduse) abil. Vastasel juhul ei oleks tagatud üldkoosoleku peamine eesmärk, milleks on võimaldada liikmetel ühiselt teostada oma liikmeõigusi, kujundada oma seisukohti tulenevalt päevakorda pandud küsimuste ühisest arutelust teiste liikmetega, hääletada kõiki asjaolusid ja arvamusi teades kujunenud tahte kohaselt. Pidades koosolekut eri liikmetega eri ajal, ei ole mh tagatud koosolekute identsus. Samuti ei saa päevakorda pandud küsimusi hääletama asudes olla kindel, mida räägiti eelmistel osakoosolekutel või mida räägitakse järgmistel või kuidas selgitatakse teistel osakoosolekutel otsuste eelnõusid. (p 9) Kui hääletamistulemused selguvad alles pärast viimase osakoosoleku toimumist, ei ole tegemist otsuse tegemisega üldkoosolekul MTÜS § 22 lg 1 mõttes, vaid kirjaliku hääletamisega. (p 9) Suure liikmete arvuga MTÜ saab MTÜS §-st 25 tulenevalt oma põhikirjas ette näha volinike koosoleku pidamise, mis võimaldab vältida liikmete suurest arvust tulenevaid üldkoosoleku korraldamise probleeme. (p 10)
ÄS § 33 lg-st 5 järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele, kuid võib hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest ka siis, kui esitatud dokument on näiteks heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus või vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning seetõttu TsÜS § 86 või § 87 järgi tühine. Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega (vt ka RKTKm nr 3-2-1-139-08, p 8). (p 13)
3-2-1-133-15 PDF Riigikohus 02.12.2015
Tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, on juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 19). (p 14)
Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – korteriühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt RKTKo nr 3-2-1-33-10, p 19; RKTKo nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15-16; RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 22; RKTKo nr 3-2-1-38-15, p 21). (p 16)
Kahjuna saab käsitada ainult seda osa kahjust, mille võrra korteriühistule tehtud vastusoorituse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 13; RKTKo nr 3-2-1-134-09, p 11; RKTKo nr 3-2-1-41-05, p 55). (p 16) Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mh VÕS § 127 lg 5. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia korteriühistu põhjendamatu rikastumiseni (vt nt RKTKo nr 3-2-1-115-04, p 26; RKTKo nr 3-2-1-137-05, p 11; RKTKo nr 3-2-1-45-08, p 16; RKTKo nr 3-2-1-110-13, p 15; RKTKo nr 3-2-1-20-14, p 12; RKTKo nr 3-2-1-38-15, p 21; RKTKo nr 3-2-1-60-15, p 16). (p 17) VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (vt RKTKo nr 3-2-1-115-04, p 26). (p 17)
Korteriühistu puhul on vastutusest vabanemise alus sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 11). (p 11) MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 12). (p 12) Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt RKTKo nr 3-2-1-33-10, p 12; RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 13). (p 13) Tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, on juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 19). (p 14) Kulutatud summade sisaldumine majandusaasta aruandes ei kujuta endast kulutuste heakskiitmist, vaid üksnes faktilist olukorda. Kulutuse majandusaasta aruandes kajastamine ei välista korteriühistu kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikme vastu, kui kulutust võib pidada ühistule tekkinud kahjuks. Korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel (vt RKTKo nr 3-2-1-89-13, p 11; RKTKo nr 3-2-1-61-14, p 18). (p 15) Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – korteriühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt RKTKo nr 3-2-1-33-10, p 19; RKTKo nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15-16; RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 22; RKTKo nr 3-2-1-38-15, p 21). (p 16) Korteriühistu juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Selle kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistusse tehinguga kahju tekitanud (vt nt RKTKo nr 3-2-1-33-10, p 19; RKTKo 3-2-1-110-13, p 16; RKTKo nr 3-2-1-20-14, p 12). (p 16)
MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 12). (p 12) Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt RKTKo nr 3-2-1-33-10, p 12; RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 13). (p 13)
3-2-1-75-15 PDF Riigikohus 23.09.2015
Korteriomanikul on võimalik tasaarvestuseks korteriühistu majandamiskulude nõudega kasutada lisaks võimalikele nõuetele korteriühistu vastu ka oma võimalikke nõudeid kaasomanike kui korteriühistu liikmete vastu (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 32). Kui korteriomaniku tegevus on hõlmatav KOS § 15 lg-ga 2, on tal õigus kantud kulutused tasaarvestada korteriühistu majandamiskulude nõudega. Samasugune õigus tuleneb asja kaasomanikule AÕS § 72 lg-st 4. (p 11) Kulusid, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, saab lugeda KÜS § 15-1 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludeks. Kui õigusabikulu sisaldub tavapärastes majandamiskuludes, mida nõutakse igakuiselt ühistu kehtestatud tariifide alusel, siis maksavad neid kõik ühistu liikmed. Ühistu liikmelt ei saa aga sisse nõuda taolisi kulusid, mida korteriomanikud kannavad ühistu kaudu just selle liikmega peetavas kohtuvaidluses ja mida ei kaeta ühistu liikmete tavapäraste igakuiste maksete arvel, vaid kogutakse üldkoosoleku otsuse alusel ettenägematuteks juhtudeks lisaks juba teada olevatele ja majandustegevuse aastakava järgi otsustatud majandamiskuludele või nõutakse vastavalt ühistu aastakavas ettenähtule sisse korteriühistu liikmelt (vt ka Riigikohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 11). (p 12)
Korteriomanikul on võimalik tasaarvestuseks korteriühistu majandamiskulude nõudega kasutada lisaks võimalikele nõuetele korteriühistu vastu ka oma võimalikke nõudeid kaasomanike kui korteriühistu liikmete vastu (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 32). Seega eeldusel, et korteriomanik on teinud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta tulenevalt KOS § 15 lg-st 2, on tal õigus kantud kulutused tasaarvestada korteriühistu majandamiskulude nõudega. Samasugune õigus tuleneb asja kaasomanikule AÕS § 72 lg-st 4. (p 11)
Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav, kusjuures tühisuse aluseks saab olla mõni MTÜS §-s 24^1 sätestatud puudus (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). MTÜS § 24^1 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Lisatingimusi sellise otsuse tühisusele seadus ei sea. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sellisel juhul võib MTÜS § 24 lg 3 teise lause järgi otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 16). (p 14)
3-2-1-29-15 PDF Riigikohus 15.04.2015
Osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis kohaldub analoogia põhjal ja koostoimes TsÜS §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele. (p 14)
Üksnes sellega, et teises tsiviilasjas on tehtud jõustunud lahend, millega on sarnase sisuga juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõue jäetud läbi vaatamata, ei saa kohus põhjendada sama sisuga üldkoosoleku otsuse läbivaatamata jätmist. See on TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatud kohtulahendi põhjendamise kohustuse rikkumine. (p 15)
Juriidiline isik saab küll kehtestada teabenõuetele vastamise korra, kuid seadusega ei tarvitse olla kooskõlas see, kui otsustatakse ühe isiku avalduste lahendamist piirata või kehtestatakse reeglid, mis lähevad vastuollu seaduses sätestatud juhatuse kohustusega anda liikmetele vajalikku teavet või liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega. (p 14)
Osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis kohaldub analoogia põhjal ja koostoimes TsÜS §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele. Juriidiline isik saab küll kehtestada teabenõuetele vastamise korra, kuid seadusega ei tarvitse olla kooskõlas see, kui otsustatakse ühe isiku avalduste lahendamist piirata või kehtestatakse reeglid, mis lähevad vastuollu seaduses sätestatud juhatuse kohustusega anda liikmetele vajalikku teavet või liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega. (p 14)
Kui korteriühistu üldkoosoleku otsusega otsustatakse laiendada elamu juurde kuuluvat parklat ja teha selleks vajalikke töid, kuid ei määrata kindlaks, kes korteriomanikest võib oma autot kus parkida, ei ole tegemist parkimiskorra määramisega. Parkla laiendamise ja selleks vajalike tööde tegemise küsimusi ei reguleeri korteriomandiseadus, sest tegemist ei ole korteriomandi valitsemise küsimusega ja seega ei kohaldu KOS § 12 lg 1, mille kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Üldkoosolek võib otsustada parkla laiendamise tööde korraldamist, kui selleks on olemas korteriomanike enamuse otsus AÕS § 72 lg 1 mõttes. (p 11)
3-2-1-169-14 PDF Riigikohus 04.03.2015
MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); • ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. (p 12) Ka korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega. (p 13) Juriidilise isiku juhatuse liikme hoolsusstandardi määramisel tuleb arvestada, et eri juriidiliste isikute liikide jaoks võib selle juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest. Nii näiteks ei saa krediidiasutuse juhatuse liikme hoolsusstandardit vähemalt üldjuhul võrrelda väikese mittetulundusühingu juhatuse liikme hoolsusstandardiga. Samuti ei saa korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard mingi töö tellimiseks lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel üldjuhul olla samasugune, nagu selles valdkonnas tegutseva ettevõtja enda hoolsusstandard. Korteriühistu eesmärgiks ei ole elektritööde tegemine ja seega ei saa ka korteriühistu juhatuse liikmele üldjuhul omistada elektriettevõtja hoolsusstandardi järgimise kohustust. Siiski on kõigil juriidiliste isikute juhatuse liikmetel minimaalne hoolsusstandard, mida kõik peavad täitma. (p 19) Juhul, kui juriidilise isiku, sh korteriühistu juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja, on tema hoolsusstandard kõrgem kui tavalisel korteriühistu juhatuse liikmel. Selleks, et niisugust kõrgendatud standardit juhatuse liikmele omistada, peab siiski olema selgelt tuvastatud, et isik oli vastava valdkonna professionaal (st et ta tegutses vastava valdkonna ettevõtjana või omas vajalikke teadmisi ja kogemusi). Üksnes asjaolu, et isik on kunagi omandanud vastava hariduse või selles valdkonnas töötanud, ei ole piisav, et omistada juhatuse liikmele kõrgendatud hoolsusstandardi järgimise kohustust. (p 20) Majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist. Lepingu sõlmimine nõuetekohast pädevust omava tegutseva ettevõtjaga ja lepingu täitmine, arvestades juriidilise isiku vajadusi ja võimalusi, ei ole selline risk. Kui korteriühistu juhatuse liige korraldab liikmete ühistes huvides üldkoosoleku otsuse alusel vajalike tööde tegemist, siis tuleb tema hoolsuskohustuse sisustamisel muu hulgas arvestada ka seda, millise ressursi on üldkoosolek nende tööde tegemiseks ette näinud. Riski, et lepingupartner, kellega juhatuse liige korteriühistu nimel lepingu sõlmib, rikub lepingut, ei saa vähemalt üldjuhul panna juhatuse liikmele, kui juhatuse liige on lepingupartneri valikul ja lepingu sõlmimisel järginud juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatavat hoolsust, st kui juhatuse liige on tegutsenud informeeritult, kooskõlas seaduse, põhikirja ja üldkoosoleku õiguspäraste otsustega ning korteriühistu huvides. (p 21) Sõlmides lepingu professionaalse ettevõtjaga, võib tavaliste teadmistega korteriühistu juhatuse liige vähemalt üldjuhul usaldada ettevõtja tehtud töid ega pea (eriti tulenevalt korteriühistu rahalise ressursi piiratusest) palkama lisaks teist ettevõtjat ega sõltumatut eksperti esialgse ettevõtja tegevust kontrollima. Seega ei ole korteriühistu juhatuse liige rikkunud oma hoolsuskohustust, kui ta võtab vastu tööd, mille on teinud riiklikult tunnustatud elektriettevõtja ja nende tööde vastuvõtmisel ei tuvastata ilmselgeid puudusi. Kui hiljem selgub, et tööd olid osaliselt tehtud ebakvaliteetselt või jäi osa töid tegemata ja seda ei saanud vastuvõtmisel tavalise tähelepanelikkuse juures märgata, on ühistul õigus esitada töövõtulepingust tulenev nõue töövõtja vastu, eelkõige nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (VÕS § 646 lg 1). (p 22)
Juriidilise isiku juhatuse liikme hoolsusstandardi määramisel tuleb arvestada, et eri juriidiliste isikute liikide jaoks võib selle juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest. Siiski on kõigil juriidiliste isikute juhatuse liikmetel minimaalne hoolsusstandard, mida kõik peavad täitma. (p 19) Juhul, kui juriidilise isiku liige on mingi valdkonna asjatundja, on tema hoolsusstandard kõrgem kui tavalisel juhatuse liikmel. Selleks, et niisugust kõrgendatud standardit juhatuse liikmele omistada, peab siiski olema selgelt tuvastatud, et isik oli vastava valdkonna professionaal (st et ta tegutses vastava valdkonna ettevõtjana või omas vajalikke teadmisi ja kogemusi). Üksnes asjaolu, et isik on kunagi omandanud vastava hariduse või selles valdkonnas töötanud, ei ole piisav, et omistada juhatuse liikmele kõrgendatud hoolsusstandardi järgimise kohustust. (p 20)
Majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist. Lepingu sõlmimine nõuetekohast pädevust omava tegutseva ettevõtjaga ja lepingu täitmine, arvestades juriidilise isiku vajadusi ja võimalusi, ei ole selline risk. (p 21)
Juriidilise isiku juhatuse liikme hoolsusstandardi määramisel tuleb arvestada, et eri juriidiliste isikute liikide jaoks võib selle juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest. Siiski on kõigil juriidiliste isikute juhatuse liikmetel minimaalne hoolsusstandard, mida kõik peavad täitma. (p 19) Juhul, kui juriidilise isiku liige on mingi valdkonna asjatundja, on tema hoolsusstandard kõrgem kui tavalisel juhatuse liikmel. Selleks, et niisugust kõrgendatud standardit juhatuse liikmele omistada, peab siiski olema selgelt tuvastatud, et isik oli vastava valdkonna professionaal (st et ta tegutses vastava valdkonna ettevõtjana või omas vajalikke teadmisi ja kogemusi). Üksnes asjaolu, et isik on kunagi omandanud vastava hariduse või selles valdkonnas töötanud, ei ole piisav, et omistada juhatuse liikmele kõrgendatud hoolsusstandardi järgimise kohustust. (p 20) Majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist. Lepingu sõlmimine nõuetekohast pädevust omava tegutseva ettevõtjaga ja lepingu täitmine, arvestades juriidilise isiku vajadusi ja võimalusi, ei ole selline risk. (p 21)
3-2-1-150-14 PDF Riigikohus 11.02.2015
Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks vahekohtus, ning seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 6). Seda normi ei saa kohaldada pärast vahekohtu menetluse toimumist. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sellest, kumb säte asjas kohaldub, sõltub, milliseid õiguskaitsevahendeid saab hageja oma väidetud õiguste rikkumisel kasutada. (p 10). Kohtud jätsid lahendamata küsimuse, kas Eesti Jalgpalliliidu apellatsioonikomisjon on vahekohus ja kas vahekohtumenetlus on toimunud või mitte. Kui apellatsioonikomisjon on vahekohus, saab ringkonnakohtus taotleda selle otsuse tühistamist (TsMS § 751 ja 752). (p 11) TsMS § 718 sätestab, milliste vaidluste lahendamiseks (vahekohtu kokkuleppe ese) ei ole vahekohtu kokkuleppe sõlmimine lubatav. Viidatud sätte lg 1 järgi võib vahekohtu kokkuleppe esemeks olla varaline nõue, kuid vahekohtu kokkulepe mittevaralise nõude kohta kehtib üksnes juhul, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi. Pooled ei saa kompromissilepinguga ümber kujundada seadusest pooltele tulenevaid kohustusi. (p 14) Lisaks TsMS § 718 nõuetele tuleb kohtutel vahekohtu kokkuleppe kehtivuse hindamisel arvestada võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsiooniga. Kui tüüptingimused on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes, tuleb hinnata eelkõige VÕS § 42 lg 3 p 10 ja olenevalt asjaoludest ka VÕS § 44 järgi nende kehtivust. Eeltoodud asjaolusid peavad kohtud hindama omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05, p 26; 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 21; 12. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-08, p 13). (p 14)
MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liikmeks või selle organi liikmeks. Mittetulundusühingu otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lg-s 1 ettenähtud organite otsuseid. (vt selle kohta Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 11). (p 12)
3-2-1-99-14 PDF Riigikohus 05.11.2014
TsÜS §-s 85 sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata, kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul, sealhulgas nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral. Kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa otsusest või tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb. (p 16)
Kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-14, p 20; 27. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-13, p 11). (p 23) Kui kohus teeb hageja alternatiivnõude kohta, mis esitatakse pärast esialgse hagi menetlusse võtmist, otsuse, ilma et ta oleks enne seda nõuet oma menetlusse võtnud ega teata pooltele ka muul viisil, et ta hageja alternatiivnõuet menetleb (st vaatamata menetlusse võtmise kohta määruse puudumisele), samuti kui kohus ei küsi kostjalt sisulist vastust hageja alternatiivsele nõudele, siis on tegemist menetlusõiguse normide olulise rikkumisega TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi. (p 23)
Kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel alusel, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes. Hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13). (p 20)
Vastuväitega saab menetlusosaline reageerida kohtu tegevusele, mitte tegevusetusele. (p 25) Kui kostja ei teadnud ega pidanudki teadma enne maakohtu otsust, et maakohus menetles ka hageja alternatiivset nõuet, siis tugines kostja maakohtu rikkumisele TsMS § 333 lg 2 järgi õigel ajal apellatsioonkaebuses. Menetlusosalisel ei ole kohustust tuletada kohtule meelde, et kohus peab TsMS § 463 lg 1 järgi võtma määrusega hageja esitatud nõude kohta seisukoha. (p 25)
Kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel alusel, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes. Hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13). (p 20) Alternatiivse nõude kohta, mis esitatakse pärast esialgse hagi menetlusse võtmist, tuleb kohtul teha TsMS §-s 372 sätestatud menetlusse võtmise määrus ja anda kostjale võimalus esitada alternatiivse nõude kohta oma seisukoht. See on vajalik eelkõige selleks, et nii pooltele kui ka kohtule oleks selge vaidluse ese ja kostja teaks, millised hageja esitatud nõuetest on kohtu menetluses ning millele ta sellest tulenevalt peab esitama oma vastuväited (vt ka nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 35; 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). (p 21) Alternatiivse nõude menetlusse võtmise lahendamisel saab analoogia alusel kohaldada hagide liitmise kohta sätestatut ja TsMS §-s 374 sätestatud eelduste olemasolul võib maakohus võtta alternatiivse nõude esialgse nõudega samasse menetlusse. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, ei ole see aluseks keelduda alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise (vt Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13). (p 20)
KÜS § 13 lg 3 järgi võib korteriühistu liige pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega MTÜS § 24 lg 1 järgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). (p 11) Seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus MTÜS § 24 lg 2 järgi laieneb ka korteriühistute otsustele, sest KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-iga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. (p 12) Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes. (p 13) Kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks, seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus. (p 14) TsÜS §-s 85 sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata, kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul, sealhulgas nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral. Kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa otsusest või tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb. (p 16) TsÜS § 31 lg 3 järgi nähakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus ette seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ning juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. MTÜS § 34 lg 1 mõtteks on anda revidendi või audiitori määramise otsustamine üldkoosoleku pädevusse. Seega on seaduse mõttega vastuolus see, kui üldkoosolek volitab juhatust määrama juhatuse tegevuse kontrollimiseks revidendi. (p 17)
KÜS § 13 lg 3 järgi võib korteriühistu liige pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega MTÜS § 24 lg 1 järgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). (p 11) Seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus MTÜS § 24 lg 2 järgi laieneb ka korteriühistute otsustele, sest KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-iga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. (p 12) Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes. (p 13) Kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks, seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus. (p 14) TsÜS §-s 85 sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata, kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul, sealhulgas nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral. Kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa otsusest või tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb. (p 16)
3-2-1-47-14 PDF Riigikohus 28.05.2014
MTÜS § 4 lg 6 kohaselt peab mittetulundusühingu nimi sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega. MTÜS § 4 lg-s 6 ei ole nii täpselt reguleeritud täiendeid, nagu on reguleeritud nt äriseadustikus (ÄS), kus § 9 lg 2 kohaselt peab täisühingu ärinimi sisaldama täiendit „täisühing", usaldusühingu ärinimi täiendit „usaldusühing", osaühingu ärinimi täiendit „osaühing", aktsiaseltsi ärinimi täiendit „aktsiaselts" ja tulundusühistu ärinimi täiendit „ühistu". ÄS § 9 lg 3 kohaselt võib selle paragrahvi 2. lõikes nimetatud täiendi asemel täisühing ärinimes kasutada lühendit „TÜ", usaldusühing lühendit „UÜ", osaühing lühendit „OÜ" ja aktsiaselts lühendit „AS". Asjaolu, et mittetulundusühingute seaduses ei ole eraldi sätestatud, et isikute ühendusele viitava täiendi võib asendada ka lühendiga „MTÜ", ei välista tõlgendust, et ka lühend „MTÜ" võib viidata isikute ühendusele (p 8). Registripraktikas on aktsepteeritud lühendit „MTÜ" eestikeelse täiendina MTÜS § 4 lg 6 mõttes. Ka väljaandes „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" (internetis kättesaadav: http://www.eki.ee/dict/qs/) viidatakse MTÜ-le kui mittetulundusühingut tähistavale lühendile. Tavakäibes kasutatakse lühendit „MTÜ" samatähenduslikuna sõnaga „mittetulundusühing". Lühendit „MTÜ" võib käsitada eestikeelse täiendina, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega. Kasutades mittetulundusühingu nimes lühendit „MTÜ", on seega täidetud MTÜS § 4 lg-s 6 sätestatud nõue, et mittetulundusühingu nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega (p 9).
3-2-1-163-13 PDF Riigikohus 12.02.2014
Korteriühistu pädevuses ei ole korteriomanikele siduvalt otsustada kulude kandmise üle, mis ei seostu korteriühistu eesmärgiga, st mis ei ole majandamiskulud KÜS § 151 mõttes. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist ja majandamiskulude kandmist. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui korteriühistu põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. (p 11)
3-2-1-95-13 PDF Riigikohus 09.10.2013
TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei hinda kohtud tõendeid (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13). Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata. (p 12) TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12). (p 10)
Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. (p 12)
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12). (p 10)
MTÜS § 24 lg-s 7 on peetud silmas, et üldkoosoleku otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lg-s 1 ettenähtud organite otsuseid. MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga nn sisesuhtes olevad isikud. (p 11)
3-2-1-16-13 PDF Riigikohus 27.03.2013
Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistuseadus ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduses sätestatut. Lisaks liikmete või häälte osalemisnõudele ehk kvooruminõudele kehtestab seadus ka juriidilise isiku üldkoosoleku otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõuded. Samuti võivad täiendavad häälteenamuse nõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 22 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude sätestab KÜS § 4 lg 1 teine lause. Viidatud sätte kohaselt peab otsuse vastuvõtmiseks põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Seega ei arvestata põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamust mitte koosolekul osalejate arvust, vaid häälte üldarvust. MTÜS § 7 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 12). Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis on ühistu liikmel, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend ka juhul, kui ühistu liige leiab, et häälteenamuse nõudeid on rikutud ühistu kodukorra kinnitamise otsuse vastuvõtmisel. MTÜS § 24 lg-st 3 tuleneva vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue.
3-2-1-181-12 PDF Riigikohus 13.02.2013
Korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14).
Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada.
3-2-1-56-12 PDF Riigikohus 17.05.2012
Juriidilise isiku kui seadusjärgse esindaja esindusõigus ei saa tuleneda taluvusvolitusest TsÜS § 118 lg 2 mõttes. Kui isik on kantud juhatuse liikmena (seaduslik esindaja) registrisse, kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes üldjuhul õigena ning sellise isiku sõlmitud leping registrikandele tugineva kolmanda isikuga on sõlmitud kehtivalt.
Kui maakohtu otsus vaidlustatakse tervikuna (sh kõrvalnõuete osas), moodustavad asja hinna apellatsioonimenetluses TsMS § 137 lg-st 4 tulenevalt põhinõue ja kõrvalnõuded arvestatuna maakohtu otsuse tegemise seisuga (vt ka nt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p-d 80-81).
RÕS § 17 lg 1 näeb mh ette võimaluse, et kriminaalmenetluses isikule antud riigi õigusabi säilitatakse ka sellele järgnevas tsiviilkohtumenetluses, kuid seda üksnes juhul, kui tegemist on asja ülekandumisega, st kui isik jätkab muus menetluses sisuliselt samas rollis.
3-2-1-62-09 PDF Riigikohus 09.06.2009
Aegumistähtaja kulg algas enne 1. juulit 2002 kehtinud § 116 esimese lause kohaselt päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sama paragrahvi teise lause kohaselt võis seadus sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Enne 1. juulit 2002 kehtinud MTÜS § 32 lg 3 alusel algas mittetulundusühingu juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna MTÜS § 32 lg 3 sätestas aegumise erikorra, ei kohaldu TsÜS § 116 esimene lause.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-34-08.
Rikkumise toimumise ajaks MTÜS § 32 lg 3 tähenduses on aeg, millal isik kasutas teise isiku raha viimase kahjuks, st pööras teise isiku raha õigusvastaselt enda või kolmanda isiku kasuks. Enne 1. juulit 2002 kehtinud MTÜS § 32 lg 3 alusel algas mittetulundusühingu juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna MTÜS § 32 lg 3 sätestas aegumise erikorra, ei kohaldu enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 116 esimene lause.

Kokku: 21| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json