Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Pärast seda, kui maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 järgi ja hageja on taotlenud menetluse taastamist TsMS § 412 lg-te 3 ja 4 järgi, ei saa ringkonnakohus keelduda menetluse taastamise aluse esinemise korral menetluse taastamisest selle tõttu, et hagi on õiguslikult perspektiivitu (p 19).

Kui kohtutoimikust ei ole näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 9). Sama seisukoht kohaldub ka maakohtu koosseisu vahetumise kohta.

Kohtukooseisu vahetumise mõjuvaks põhjuseks võib olla nt kohtuniku põhjendatud taandumine, ametist lahkumine, teise kohtumajja liikumine vms. Kindlasti ei tohi kohtukoosseisu vahetumise põhjuseks olla nt kohtunike töökoormuse ühtlustamine sama kohtu siseselt (p 21).

Juriidilise isiku pankrot ei lõpeta tema juhtorganite liikmete ametisolekut ega takista ka nende hilisemat asendamist ega välista ka juhatuse liikmete õigust esindada pankrotivõlgnikku asjades, mis ei puuduta pankrotivara (vt Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 21; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 20) (p 20).

Vt p 10.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada küll kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu, kuid juhul kui äriühingust ostja on lõpetatud, saab sellisel juhul hagi esitada üksnes kohtutäituri ja sissenõudja vastu (p 19).

TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid. (p 12)

TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatu on ka hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Nimetatud sätete kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid. (p 12)

TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded. TsMS § 392 lg 1 p 1 ei sätesta kohtule kohustust selgitada hagejale hagi eseme muutmise vajadust, st seda, millise nõude esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki.

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagi, tuvastamaks kostjale välja antud pärimistunnistuse osalist tühisust. Hageja leidis, et tema õiguslik huvi sellise hagi esitamisel tuleneb asjaolust, et kostjale pesuköögi mõttelise osa kohta välja antud pärimistunnistus takistab hagejal MaaRS § 22 lg 1² alusel erastamast maatükki, millel pesuköök asub. Kuid pesuköök, mis asub maal, mida hageja soovib erastada, ei kuulu mitte talle, vaid et tegemist on riigi- või munitsipaalomandis oleva varaga ning hageja ei saaks krunti MaaRS § 22 lg 1² alusel erastada, vaid see tuleks kas anda munitsipaalomandisse või jätta riigi omandisse. Hagejal ei ole seadusest tulenevat õigust esitada hagi kohaliku omavalitsuse või riigi huvide kaitseks.

Menetlusosalise esitatud tõendid saab lugeda tähtaegselt esitatuks, kui need on esitatud enne kohtu määratud tähtaja möödumist või eelmenetluse lõppemist.

Kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta.

Kuigi enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 sõnastuse järgi oli õigus kohtukulude hüvitamisele poolel, saab nimetatud sätte mõttes poole kulutustega võrdsustada ka selle menetlusosalise poolel menetlusse kaasatud kolmanda isiku kulutused.