Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Kuigi maakohus võib lihtmenetluse asjades tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks, ei järeldu sellest, et maakohus võiks otsuses keelata otsuse edasikaebamise. Kuna maakohus peab ka lihtmenetluses tehtud otsuses märkima otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja, siis võib tekitada segadust sellega kõrvuti olev lause, mille kohaselt maakohus välistab otsuse edasikaebamise.

Eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks.

Eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamist ei takista TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 5-kuulise tähtaja möödumine, kui ei ole möödunud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 6-kuuline tähtaeg, vt selle kohta täpsemalt Riigikohtu 18. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 tehtud määruse p-d 11-12 ja 2. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12 tehtud määruse p 7.

TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud viiekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg (vt ka Riigikohtu 18. aprilli 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12), seetõttu on võimalik ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, kui apellant esitab apellatsioonkaebuse pärast viie kuu möödumist kohtuotsuse avalikuks tegemisest, kui ennistamise taotluse esitab viie kuulise perioodi jooksul.

TsMS § 661 lg 2 kolmas lause sätestab, et määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab TsMS § 632 lg 1 kohtuotsuse korral. Vastasel korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt TsMS § 456 lg 2 p 1). Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole TsMS § 661 lg 2 kolmas lause kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega TsMS § 317 järgi. TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg.

TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist.

TsMS § 661 lg 2 kolmas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist.

Kui kohtulahendi resolutsioon on kaebeõiguse osas menetlusosalist eksitav, on see aluseks asjas menetlustähtaja ennistamiseks.