HALDUSÕIGUSPensioniõiguse üldregulatsioon

Teksti suurus:

Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (lühend - SVPS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-17-1108/28 PDF Riigikohtu halduskolleegium 27.02.2019

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 206 “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta” loeteludes tuleb eristada töid ja ametikohti, mille puhul soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks on see, et isik töötab ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega, nendest töödest ja ametikohtadest, mille puhul eelduseks on ainuüksi tervistkahjustavas töökeskkonnas viibimine (vt loetelu nr 2 osa III „Metallurgia“ punkt 2 ja osa IV „Keemiatööstus“ punkti B alapunkt 1). (p 10)

SVPS § 1 mõistes tähendab täistööaja ulatuses töötamine seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. (p 11)

Puittoodete viimistleja töö puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks see, et isik töötas ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega (vt loetelu nr 2 osa XII punkti 5 alapunkt 2, erialakood 16314), kasutades neid kogu viimistlusprotsessi käigus. (p-d 10 ja 11)

3-4-1-32-13 PDF Riigikohus 03.12.2013

Seadusandja võib õigusakte muuta, kuid seejuures tuleb arvestada isikute õiguspärase ootusega. Seega taandub võrdlusgruppide - isikud, kes esitasid või esitavad soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse 1. aprillil 2000 või hiljem; iskikud, kes esitasid soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse enne 1. aprilli 2000 (p 47) - erineva kohtlemise mõõdukuse hindamine sellele, kas uue regulatsiooni kehtestamisel järgiti õiguspärase ootuse põhimõtet. (p 71) Kuigi isikutele kohalduv regulatsioon on erinev sõltuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse esitamise ajast ja alates 1. aprillist 2000 avalduse esitanud või esitavad isikud on ebasoodsamas olukorras, on isikutel valik, kas nad soovivad kogu soodusstaaži arvestamist vanaduspensioni suurendamisel või soovivad seda vaid osaliselt ja eelistavad hakata varem kasutama pensionäridele ette nähtud ja pakutavaid soodustusi. Isikute õiguspärast ootust ei rikutud õigusakti muutmisega. (p 72)


Pensioni arvutamise aluste küsimuse näol on tegemist sotsiaalpoliitikaga. Mõõdukuse hindamisel peab kolleegium arvestama seadusandja avara diskretsiooniõigusega. (p 56) Kuna võrdlusgruppide - isikud, kes edsitavad avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks enne soodusstaaži andval töökohal töötamise lõpetamist; isikud, kes ei esita avaldust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks enne soodusstaaži andval töökohal töötamise lõpetamist (p 45) - vanaduspensioni suurus erineb vähe, tegemist on isiku vaba valikuga ja ebasoodsamat kohtlemist kompenseerivad pensionäri staatusega kaasnevad soodustused, on võrdlusgruppide erinev kohtlemine proportsionaalne. (p 69) Seadusandja võib õigusakte muuta, kuid seejuures tuleb arvestada isikute õiguspärase ootusega. Seega taandub võrdlusgruppide - isikud, kes esitasid või esitavad soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse 1. aprillil 2000 või hiljem;iskikud, kes esitasid soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse enne 1. aprilli 2000 (p 47) - erineva kohtlemise mõõdukuse hindamine sellele, kas uue regulatsiooni kehtestamisel järgiti õiguspärase ootuse põhimõtet. (p 71) Kuigi isikutele kohalduv regulatsioon on erinev sõltuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse esitamise ajast ja alates 1. aprillist 2000 avalduse esitanud või esitavad isikud on ebasoodsamas olukorras, on isikutel valik, kas nad soovivad kogu soodusstaaži arvestamist vanaduspensioni suurendamisel või soovivad seda vaid osaliselt ja eelistavad hakata varem kasutama pensionäridele ette nähtud ja pakutavaid soodustusi. Isikute õiguspärast ootust ei rikutud õigusakti muutmisega. (p 72)

3-3-1-53-09 PDF Riigikohus 16.11.2009

Pensioni taotlemise päeva kindlaksmääramist reguleerib RPKS § 31 lg 3. Ka soodustingimustel vanaduspensionide seadus sisaldab pensioni määramise iseseisvat regulatsiooni, kuid see on napp ega lahendada ammendavalt kõiki pensioni määramisega seonduvaid küsimusi. Seega tuleb ka soodustingimustel vanaduspensioni määramisel lähtuda RPKS § 31 lg-st 3. Pensioni määramisel tuleb silmas pidada ka SVPS §-i 4, mille kohaselt soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Sellele tööle tagasipöördumisel sooduspensioni maksmine peatatakse.


Kui esitatud dokumendid pole haldusorgani jaoks pensioni määramiseks piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis- ja selgitamiskohustust. Selgitamiskohustuse sisu üldisemalt avab HMS § 36, milles ette nähtud selgitamise võimalused pole aga sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja eesmärgist tulenevalt teist liiki nõuandeid või selgitusi. Selgitamis- ja abistamiskohustuse näeb ette ka RPKS § 31 lg 6, mille kohaselt elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Nendest sätetest tulenevalt on pensioniamet lisaks täiendavate dokumentide väljanõudmisele kohustatud ka selgitama, et dokumentide puudumisel on pensionistaaži tõendamiseks võimalik tunnistajaid üle kuulata ning juhatama isikut selleks vajaliku kohtumenetluse juurde.


Haldusmenetluse seaduses ettenähtust piiratumate tõendamisvõimaluste sätestamine haldusmenetluse eriliigi jaoks on võimalik. See võib olla põhjendatud ka pensionistaaži tuvastamise menetluses arvestades pensioni määramise menetluse eripära ning eesmärki (riiklike sotsiaalkindlustuse vahendite õiguspärane jaotamine). Pensionistaaži tõendamiseks tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine üksnes kohtumenetluses on õigustatud pensioni määramise menetluse olemust arvestades ka seetõttu, et kohtumenetluse normidega on haldusmenetlusega võrreldes paremini tagatud tunnistajatelt tõeste ütluste saamine. Karistusseadustiku § 320 kohaselt on teadvalt valeütluste andmine kriminaliseeritud vaid kohtumenetlustes.

Riigikohtu praktikast (18.10.2004 määrus asjas nr 3-2-4-2-04, 29.10.2003 määrus asjas nr 3-2-1-104-03 ning 11.11.2003 määrus asjas 3-2-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Viidatud lahendites pole Riigikohus lahendanud küsimust, kas pensionistaaži kindlaksmääramiseks vajaliku asjaolu tuvastamine tunnistajate ütluste alusel saab toimuda haldusmenetluses. Samuti ei puudutatud neis lahendites olukorda, kus soovitakse tuvastada asjaolusid perioodi kohta, mil toimus pensionikindlustusstaaži arvestamine. Nende lahenditega määratleti vaid, milline kohus on pädev sellist taotlust lahendama, kui isik on staaži tõendamiseks vajaliku fakti tuvastamiseks juba kohtusse pöördunud.

3-3-1-10-08 PDF Riigikohus 21.04.2008

Konkreetse ettevõtja puhul sõltub tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes on seaduses sätestatud ulatuses tõendatud. Seejuures ei tohi FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samuti ei tohi FIE sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.

Töötaja ja FIE võimalused tõendada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikus ulatuses töötamist tervist kahjustavates tingimustes on erinevad. Seejuures võivad tõendid iga üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvalt olla väga erinevad. FIE tegevuse tõendamiseks võib olla muu hulgas asjakohane kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi, et näiteks tooraine ja toodangu mahu ning tehnoloogia pinnalt tuvastada tootmiseks kulunud aeg. Samuti on võimalik kasutada maksuhaldurilt saadavaid andmeid (näiteks ettevõtja tulu ja käibe kohta).

Arvestades soodustingimustel vanaduspensioni maksmise eesmärki (kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega), ei saa pelgalt minimaalse sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na tegutsedes tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka. Sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel.


Konkreetse ettevõtja puhul sõltub tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes on seaduses sätestatud ulatuses tõendatud. Seejuures ei tohi FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samuti ei tohi FIE sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json