KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse seadustik (lühend - KrMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-88-08 PDF Riigikohus 17.03.2009

Kui isiku suhtes kehtestatud piirangud on samastatavad tema vahi all pidamise tingimustega ja nende piirangute kohaldamise tingis kuriteo toimepanemine, tuleb nende piirangute kehtimise aeg arvata ka mõistetud karistuse hulka. Nii tuleb nt kuriteo toimepanemises kahtlustatuna kinni peetud isiku väljasaatmislaagrisse paigutamine võrdsustada eelvangistusega, sest väljasaatmislaagris tema kinnipidamise tingimused on võrdsustatavad vahi all pidamise tingimustega (RKKKo nr 3-1-3-7-02, , p 10).

KrMS § 138 lg 1 või § 267 lg 1 p 2 alusel menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule mõistetud rahatrahv või arest on iseseisvad väärteokaristused, mida ei arvata isikule kuriteo eest mõistetava karistuse hulka. Sundtoomine on iseseisev sunnivahend, tagamaks kriminaalmenetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab oma ilmumata jäämisega menetleja tööd. Sundtoomine ei seondu vahetult kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga, vaid menetlusosalise hilisema õigusvastase käitumisega menetluse ajal. Seega, kui vabaduses viibiv kahtlustatav või süüdistatav on oma õigusvastase käitumisega menetluse ajal andnud alust sundtoomiseks, ei saa selle alusel arestimajas viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka.


Isiku sundtoomine on vajalik selleks, et kahtlustatava või süüdistatava juuresolekut nõudvaid menetlustoiminguid oleks võimalik läbi viia ka olukorras, kus kahtlustatav või süüdistatav ei reageeri korraldusele menetlustoiminguks kohale ilmuda. Allumatust menetleja korraldustele ei saa võrdsustada pakkumineku kahtlusega ja seega vahistamisalusega. Seda tuleb määratleda menetlusosalise õigusvastase käitumisena. Tegemist on menetluskorra rikkumisega, mille eest võib isikut sõltumatult kriminaalmenetluse kulgemisest karistada rahatrahvi või arestiga ning iseseisva sunnivahendina tagada tema osavõtt menetlustoimingust sundtoomise abil. KrMS § 138 lg 1 või § 267 lg 1 p 2 alusel menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule mõistetud rahatrahv või arest on iseseisvad väärteokaristused, mida ei arvata isikule kuriteo eest mõistetava karistuse hulka.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json