KOHTUMENETLUSÕIGUSTäitemenetlus

Teksti suurus:

Täitemenetluse seadustik (lühend - TMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-32-16 PDF Riigikohus 15.06.2016

Menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus hõlmab ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. (p 21)


Kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vt RKPSJVKo nr 3-4-1-9-07, p 24). Tasusüsteem ei tohiks viia selleni, et sellega riivatakse ebaproportsionaalselt mh vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate omandiõigust (RKTKm nr 3-2-1-108-15, p 28). Sama kehtib KTS § 41 lg-s 2 reguleeritud põhitasu kohta. (p 19)


KTS § 41 lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvutamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla otse sissenõudjale tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda. (p 12)

KTS § 41 lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust kohaldatakse juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud, kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja 1) sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (sh võrdsustatakse võla maksmisega ka laenu refinantseerimine; vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13) (tasu suurust olukorras, mil võlg on makstud enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja algust või selle tähtaja jooksul, on reguleeritud KTS § 32 lg 4 esimeses lauses ja § 41 lg-s 1); 2) sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse enne nõude täielikku rahuldamist muul põhjusel kui võla tasumine (TMS § 48 lg 1 p 1). (p 13)

Kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (vt RKTKm nr 3-2-1-108-15, p 13) ning piisab sissenõudja teatest võla tasumise kohta. Kui võla tasumisest teatab kohtutäiturile võlgnik, tuleb kohtutäituril küsida sissenõudjalt kinnitust võla tasumise kohta. Seega annab asjaolu, et võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi. (p 14)

Sissenõudja kohta saab teha tasuotsuse ning tema jääb lõplikult (RKTKm nr 3-2-1-77-15 p 30 tähenduses) kohtutäituri põhitasu maksma kohustatud subjektiks siis, kui kohtutäitur on enne oma tasunõude rahuldamist võlgniku vara aresti alt vabastanud ning kohtutäituril puudub muu võimalus oma tasunõuet võlgniku vara arvel rahuldada. Kui sundtäitmisel on muu täitedokument, mille järgi on võlgnik kohustatud tasuma raha, või kui kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud, on kohtutäituril võimalik oma tasunõude täitmiseks pöörata sissenõue võlgniku varale ning seega ei ole alust kohustada vähendatud põhitasu maksma sissenõudjat. Lisaks võib sissenõudja olla KTS § 41 lg 2 tähenduses kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjekt ka juhul, mil tegemist ei ole võla otsemaksmisega (sh nt kompromissi alusel osamaksetega), vaid sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse (TMS § 48 lg 1 p 1), (vt lähemalt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p-d 16-18). (p 16)

Täitemenetlust ei tule kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue (vt RKTKm nr 3-2-1-77-15, p 29). Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. (p 17)

Sissenõudjal on õigus nõuda, et täitemenetlust ei lõpetataks TMS § 48 lg 1 p 2 alusel seni, kuni võlgnik on KTS § 41 lg 2 järgsed summad tasunud. Sissenõudja tahet välja selgitamata ei ole kohtutäitur õigustatud tegema tasuotsust sissenõudjalt täituri tasu väljamõistmiseks KTS § 41 lg 2 alusel. (p 18)

KTS § 41 lg 2 võib kohustatud isikule (üldjuhul võlgnik, erandjuhul sissenõudja) mõnel juhul kaasa tuua suure kohtutäituri tasu maksmise kohustuse ka siis, kui kohtutäitur on teinud nt vaid kaks täitetoimingut enne, kui võlgnik tasub võla otse sissenõudjale. Sel juhul tuleb KTS § 41 lg 2 kohaselt tasuda pool põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue (tasuti otse sissenõudjale), võib ka pool kohtutäituri põhitasust (vt eelkõige KTS § 35 lg 2) olla ebaproportsionaalselt suur. (p 19)

3-2-1-36-16 PDF Riigikohus 01.06.2016

Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. (p 23)


Kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (vt RKTKm nr 3-2-1-108-15, p 13). Piisab sissenõudja teatest võla tasumise kohta. Kui võla tasumisest teatab kohtutäiturile võlgnik, tuleb kohtutäituril küsida sissenõudjalt kinnitust. (p 14)


KTS § 41 lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust kohaldatakse juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud, kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja 1) sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (sh võrdsustatakse võla maksmisega ka laenu refinantseerimine; vt ka RKTKm nr 3-2-1-108-15, p 13) (tasu suurust olukorras, mil võlg on makstud enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja algust või selle tähtaja jooksul, on reguleeritud KTS § 32 lg 4 esimeses lauses ja § 41 lg-s 1); 2) sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse enne nõude täielikku rahuldamist muul põhjusel kui võla tasumine (TMS § 48 lg 1 p 1). (p 13)

Kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (vt RKTKm nr 3-2-1-108-15, p 13). Piisab sissenõudja teatest võla tasumise kohta. Kui võla tasumisest teatab kohtutäiturile võlgnik, tuleb kohtutäituril küsida sissenõudjalt kinnitust. (p 14)

Kui kohtutäitur ei ole võlgniku (3. isikust pantija) kinnistu arvel sisse nõudnud kohtutäituri tasu, ei saa vähemalt hüpoteegilepingust täitedokumendi korral kohtutäitur oma tasunõude rahuldamiseks võlgniku muule varale sissenõuet pöörata. Sellisel juhtumil tasub kohtutäituri põhitasu vähendatud ulatuses KTS § 41 lg 2 järgi sissenõudja, kes on ka omavahelises suhtes võlgnikuga kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik (RKTKm nr 3-2-1-77-15, p-d 29−30). (p 16)

Sissenõudja võib olla KTS § 41 lg 2 tähenduses kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjekt juhul, mil tegemist ei ole võla otsemaksmisega (sh nt kompromissi alusel osamaksetega), vaid sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse (TMS § 48 lg 1 p 1). (p 18)

Kui kohtutäitur saab teate sissenõudja nõude rahuldamise kohta, siis ei tule kohtutäituril täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada aga enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue (vt RKTKm nr 3-2-1-77-15, p 29). Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. Tasu maksma kohustatud subjekt on võlgnik. (p 19)

3-2-1-88-13 PDF Riigikohus 18.09.2013

TMS § 48 lg 1 p 2 ja 3 ning KTS § 41 lg 2 peavad lubatavaks kohustuse täitmist otse sissenõudjale. (p 15) Kui võlgnik on maksnud raha sissenõudja kontole ja esitanud selle kohta tõendi kohtutäiturile, tuleb täitemenetlus lõpetada (vt ka Riigikohtu 28. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, p 12). Kirjaliku dokumendi all TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista igasugust dokumenti, mis ei tähenda küll automaatselt sissenõudja nõude rahuldamist (täitmist), kuid loob selle eelduse. Kohtutäituril on üldjuhul otstarbekas tasumise kohta kirjaliku dokumendi saamisel kontrollida sissenõudjalt üle, kas täitmine on väidetavas ulatuses toimunud, ja seda eriti siis, kui dokumendist ei järeldu selgelt kohustuse täitmist. Samuti ei tõenda maksekorraldus iseenesest veel sissenõudja konto krediteerimist. Kui sissenõudja täitmist ei kinnita või tekib tal seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus, ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust. (p 16) Ka TMS § 24 lg 1 ei võta võlgnikult õigust täita kohustus otse sissenõudjale. (p 17)

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json