Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

HÜS § 20 lg-st 9 tuleneb, et kõigi hooneühistu (HÜS § 1 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 nimetatud) tunnustele vastavate juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse HÜS-i ja TÜS-i sõltumata nende isikute põhikirjas sätestatust. Osas, milles selliste isikute põhikiri on vastuolus HÜS-i ja TÜS-iga, kohalduvad vastavalt HÜS-i ja TÜS-i sätted mh sõltumata sellest, kas asjaomane juriidiline isik on asutatud enne või pärast HÜS-i jõustumist.

Juhul, kui juriidiline isik vastab hooneühistu tunnustele, kuid ta on registri järgi mittetulundusühing, kohalduvad HÜS-i ja TÜS-i sätted ka liikmete väljaarvamise kohta niivõrd, kuivõrd juriidilise isiku põhikirja vastavad sätted on HÜS-i ja TÜS-i asjaomaste sätetega vastuolus. (p 12)

Kuni hooneühistu tunnustele vastav juriidiline isik ei ole oma põhikirja viinud seadusega kooskõlla, peab ta arvestama, et tema põhikirja sätete asemel võidakse kohaldada HÜS-i ja TÜS-i sätteid. Samuti peab ta arvestama, et vale registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. (p 14)

Hooneühistu liiget ei saa mh TÜS §-s 20 sätestatud korras hooneühistust välja arvata. Selline üldkoosoleku otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine. (p 12)

Ainsaks viisiks, kuidas hooneühistu saab ilma hooneühistu liikme nõusolekuta saavutada hooneühistu liikmele kuuluva liikmesuse lõppemise, on HÜS §-s 12 ette nähtud nõude esitamine. (p 13)

Hooneühistu liikmesus on spetsiifiline varaline õigus, millel on liikme ainukasutuses oleva hooneosa väärtusele vastav varaline väärtus. Liikmesus on tsiviilkäibe objektiks, see on vabalt võõrandatav ja koormatav. Hooneühistu liikmesusega seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud eluruumide või mitteeluruumide ning nende juurde kuuluvate hooneosade ainukasutusõigus on omandiks põhiseaduse § 32 tähenduses, mistõttu ei saa sellise õiguse kaotus kaasneda üksnes ühistu liikmete otsusega ja ilma õiglase ning kohese hüvitiseta.

Kui üldkoosoleku teates ei olnud üldkoosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. (p 15)

Hooneühistu liiget ei saa mh TÜS §-s 20 sätestatud korras hooneühistust välja arvata. Selline üldkoosoleku otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine. (p 12)

ÄS § 31 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud andmed.

Nõukogu liikmete nimesid ei kanta äriregistrisse. Sellist seadust aga ei ole. ÄS § 318 lg 5 kohaselt koostoimes TÜS § 64 lg-ga 2 esitab juhatus registripidajale nõukogu liikmete nimekirja ja kui nõukogu liikmed muutuvad, esitab juhatus viie päeva jooksul uue nimekirja. (p 9-10)

Kandemenetlus hõlmab sellist menetlust, mis on aluseks registrikande tegemisele või sellest keeldumisele. Samuti on seaduses eraldi reguleeritud trahvimääruse tegemine ja selle peale määruskaebuse esitamine (TsMS § 601). (p 12)

Kohtunikuabil ei ole õigust ega kohustust kontrollida talle esitatud nõukogu liikmete nimekirja ja nõukogu liikmete valimise aluseks olevate dokumentide vastavust seadusele ega teha määrust, millega keelduda nõukogu liikmete nimekirja äritoimikusse lisamast ja nõukogu liikmete andmeid äriregistri infosüsteemi sisestamast. (p 14-14.3)

Registripidajale esitatud kandevälistel andmetel ei ole õiguslikku tähendust, ja kuigi need andmed kuvatakse äriregistri infosüsteemis, on neil üksnes informatiivne tähendus. Seega ei pea registripidaja omal algatusel kontrollima talle esitatud registrikaardiväliseid andmeid. (p 15)

Kui nõukogu liikmete valimisel on rikutud seadust, on äriühinguga sisesuhtes olevatel isikutel (liikmed, juhatuse ja nõukogu liikmed) õigus nõukogu liikmete valimise otsus vaidlustada. (p 16)

Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. (p 15)

Otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). (p 16)

Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine on allutatud kohtulikule kontrollile. Kui isik esitab kohtusse hagi, paludes eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühistada, tuleb seda nõuet mõista nii, et hageja on eelkõige esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. (p 16.2)

Kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). (p 17)

Kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. (p 17.1)

Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise menetluses esitatava vastuväite eesmärgiks on eelkõige õiguskindluse tagamine ja teistele koosolekul osalevatele liikmetele märkuandmine, et kavatsetakse hääletustulemusega mitte nõustuda ning vastuvõetud otsus hiljem vaidlustada. See tähendab, et kui isik ei lase vastuväidet protokollida, nõustub ta hääletamistulemuse ja otsuse seaduslikkusega ja hilisem otsuse vaidlustamine oleks käsitatav vastuolulise käitumisena, mis on hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu. (p 35)

Olukorras, kus ühistust juhatuse otsusega väljaarvatud liige vaidlustab üldkoosolekul juhatuse tehtud väljaarvamisotsust sisulistel põhjustel, ei pea ta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks esitama üldkoosolekul eraldi vastuväidet otsusele, kuna vastuväite saab lugeda esitataks juba sellega, et isik on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse sisulistel põhjustel vaidlustanud. (p 36)

Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. (p 15)

Otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). (p 16)

Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine on allutatud kohtulikule kontrollile. Kui isik esitab kohtusse hagi, paludes eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühistada, tuleb seda nõuet mõista nii, et hageja on eelkõige esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. (p 16.2)

Kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). (p 17)

Kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. (p 17.1)

Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse heade kommete vastasuse hindamisel kohaldatakse samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. (p 26)

Heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. (p 27)

Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tulundusühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist reguleerib seejuures erinormina TÜS § 52 ja sama otsuse tühisust TÜS § 521. (p 15)

Otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). (p 16)

Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine on allutatud kohtulikule kontrollile. Kui isik esitab kohtusse hagi, paludes eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühistada, tuleb seda nõuet mõista nii, et hageja on eelkõige esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. (p 16.2)

Kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). (p 17)

Kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. (p 17.1)

Tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisust vastuolu tõttu heade kommetega reguleerib erinormina TÜS § 521 lg 1 p 2. (p 24)

Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse heade kommete vastasuse hindamisel kohaldatakse samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. (p 26)

Heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta. (p 27)

Otsus, mille tegemisel on rikutud põhikirja sätteid, ei ole TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuid võib olla TÜS § 52 lg 1 järgi kehtetuks tunnistatav. (p 28)

Olukorras, kus tulundusühistu liige on ühistust juhatuse otsusega välja arvatud ja ta on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse vaidlustanud, esitades kaebuse üldkoosolekule, on liikmel pärast seda, kui üldkoosolek ei ole juhatuse otsust tühistanud, õigus esitada kohtusse hagi nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. (p 21)

TÜS § 20 lg 4 kolmas lause reguleerib olukorda, kus ühistu liige vaidlustab väljaarvamisotsust, mille on teinud üldkoosolek, mitte aga olukorda, kus ühistu liige vaidlustab üldkoosoleku otsust, millega üldkoosolek jättis juhatuse tehtud väljaarvamisotsuse muutmata. (p 22)

Olenemata teabe andmisest keelduva üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest, on ühistu liikmel õigus hagita menetluses esitatava avaldusega taotleda, et ühistu annaks talle teavet või võimaldaks tutvuda dokumentidega. Ühistu liige võib teabe andmisest keelduva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist nõuda eelkõige formaalsetele rikkumistele tuginedes (näiteks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda). Seda, kas üldkoosolekul oli sisuliselt põhjust liikmele teabe andmisest keelduda, hindab kohus aga eelkõige teabe taotlemiseks toimuvas hagita menetluses. (p 17)

TÜS § 44 ei reguleeri esindusõiguse piirangut, vaid näeb üksnes ette liikme hääleõiguse piirangu olukorraks, kus üldkoosolekul on pandud hääletusele liikmega õigusvaidluse pidamise küsimus. (p 21)

TÜS § 39 p 8 eesmärk on välistada huvide konflikt olukorras, kus juhatuse liige peaks esindama kohtus ühistut kas tema endaga või mõne teise juhtorgani liikmega peetavas vaidluses. (p 21)

Tulundusühistu liige on vähemalt üldjuhul huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 1 mõttes ja tal on üldjuhul kõigi ühistu juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus ning sellest tulenevalt tuleb eeldada, et tal on ka juhtorganite otsustega tutvumise õigus. Vaid juhul, kui teabe andmine võib ühistule kahju põhjustada, on põhjendatud liikme teabeõigust piirata. (p 14)

TÜS § 28 lg-t 2 ja lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et juhul, kui liige soovib tutvuda ühistu juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega ja otsustega, peab selles küsimuses kõigepealt otsuse tegema üldkoosolek. Kui üldkoosolek keeldub võimaldamast liikmel juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega tutvuda, siis on ühistu liikmel õigus pöörduda taotlusega kohtusse ja paluda, et kohus kohustaks ühistut võimaldama tal eelnimetatud dokumentidega tutvuda. Samasugune õigus on liikmel ka juhul, kui juhatus ei pane seda küsimust mõistliku aja jooksul üldkoosolekul hääletusele. (p 15)

Olenemata teabe andmisest keelduva üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest, on ühistu liikmel õigus hagita menetluses esitatava avaldusega taotleda, et ühistu annaks talle teavet või võimaldaks tutvuda dokumentidega. Ühistu liige võib teabe andmisest keelduva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist nõuda eelkõige formaalsetele rikkumistele tuginedes (näiteks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda). Seda, kas üldkoosolekul oli sisuliselt põhjust liikmele teabe andmisest keelduda, hindab kohus aga eelkõige teabe taotlemiseks toimuvas hagita menetluses. (p 17)

Vähemalt üldjuhul on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu tehtud kulutuste kohta. Kulud on osa andmetest, mille põhjal kujuneb majandusaasta aruanne ja seega on küsimuse esitamine ühistu kulutuste kohta vähemalt kaudselt küsimuse esitamine ühistu majandusaasta aruande kohta. Majandusaasta aruandega on igal ühistu liikmel õigus tutvuda (TÜS § 27) ja seega on igal liikmel õigus esitada selle kohta ka küsimusi. Kui ühistu liige on soovinud saada teavet advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu kohta, kuid kirjalik dokument võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, saab kohus taotluse rahuldada mh selliselt, et kohustab puudutatud isikut avaldama õigusabile kulunud summa suuliselt üldkoosolekul (TÜS § 28 lg 1). (p 18) TÜS § 39 p 8 eesmärk on välistada huvide konflikt olukorras, kus juhatuse liige peaks esindama kohtus ühistut kas tema endaga või mõne teise juhtorgani liikmega peetavas vaidluses. (p 21)

TÜS § 44 ei reguleeri esindusõiguse piirangut, vaid näeb üksnes ette liikme hääleõiguse piirangu olukorraks, kus üldkoosolekul on pandud hääletusele liikmega õigusvaidluse pidamise küsimus. (p 21)

Iga äriühingu osanikul, aktsionäril või liikmel on õigus saada ühingult teavet ühingu tegevuse kohta ja osal juhtudel võimaldab seadus nimetatud isikutel lisaks tutvuda ka ühingu dokumentidega. Osa neist andmetest või dokumentidest on sellised, millega on igal osanikul, aktsionäril või liikmel alati ja ilma lisatingimusteta õigus tutvuda. Sellisteks dokumentideks on näiteks osanike koosoleku protokoll (ÄS § 171 lg 5 ja § 304 lg 4), hääletusprotokoll (ÄS § 173 lg 3), aktsionäride üldkoosoleku protokoll (ÄS § 304 lg 4) ning tulundusühistu liikmete üldkoosoleku protokoll (TÜS § 51 lg 4), samuti majandusaasta aruanded (ÄS § 179 lg 2, § 332 lg 4 ja TÜS § 27). Lisaks eelnevale näeb seadus eri äriühingute liikide jaoks ette mõnevõrra erineva mahuga võimaluse taotleda juhtorganitelt muud teavet või dokumentidega tutvumise võimalust. Selleks võib seadus kehtestada eri ühinguliikide jaoks eeltingimusi, samuti on juhtorganitel võimalik osal juhtudel niisuguse teabe andmisest keelduda. (p 13)

Igal tulundusühistu liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli ja selle osa ärakirja (TÜS § 51 lg 4), samuti on igal liikmel õigus tutvuda ühistu majandusaasta aruandega (TÜS § 27). Neid dokumente, millega tutvumise õigust seadus selgelt ette ei näe, on ühistu liikmel õigus saada üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. Üldkoosoleku protokolliga tutvumise õigus ja protokolli kättesaadavaks tegemise kohustus hõlmab mitte ainult üldkoosoleku protokolli, vaid ka selle lisasid. Üldkoosoleku protokoll ja selle lisad on õiguslikus mõttes üks dokument, milles sisalduvate andmete vastu on igal ühistu liikmel alati õiguslik huvi ja millega iga liige võib tutvuda olenemata üldkoosoleku otsusest. (p 14, 18)

TÜS § 15 lg 3 järgi on äriregistri pidajal õigus nõuda ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist. Muud tutvumisõigust TÜS § 15 ei sätesta. Kuigi TÜS ei näe sõnaselgelt ette ühistu liikme õigust tutvuda ühistu liikmete nimekirjaga, ei saa sellest järeldada, et tulundusühistu liikmel sellist õigust ei ole ja et ühistu liige saaks liikmete nimekirjaga tutvuda TÜS § 28 lg 2 järgi üksnes üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. ÄS § 182 lg 2 kohaldub koostoimes TÜS § 3 lg-ga 1 ka tulundusühistu liikmete teabeõigusele, mis tähendab, et tulundusühistu liikme õigus tutvuda liikmete nimekirjaga on reguleeritud sama moodi nagu osaühingu osaniku õigus tutvuda osanike nimekirjaga. (p 15, 16 ja 17)

Liikmete nimekirjaga tutvumise õigus on põhjendatud liikme vajadusega omada ülevaadet kas või juba sellest, millised on tema võimalused teostada koos teiste liikmetega vähemusõigusi – kutsuda kokku üldkoosolek (TÜS § 40 lg 3 p 2), nõuda kohtu kaudu mõjuval põhjusel juhatuse liikme tagasikutsumist (TÜS § 61 lg 2) või taotleda erikontrolli (TÜS § 71 lg 1) või likvideerija määramist (TÜS § 79 lg 3). Kui tulundusühistu liikme jaoks oleks liikmete nimekirjaga tutvumine muudetud ebamõistlikult keeruliseks, kaotaksid eelnimetatud vähemusõigused mõtte. (p 17)