KOHTUMENETLUSÕIGUSTsiviilkohtumenetlus

Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-161-09 PDF Riigikohus 10.02.2010
Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS §-s 228 ja see piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega. TsMS § 228 lg 2 teise lause järgi ei saa nõustaja teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Siiski ei välista see menetlusdokumendi kättetoimetamist nõustajale, kui menetlusosaline on määranud nõustaja menetlusdokumente vastu võtma volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 järgi. Kui menetlusosalisega koos osaleb menetluses isik, kes esindajana ei kvalifitseeru, ei peaks kohus sellise isikuga väljaspool kohtuistungit suhtlema. Samuti tuleks kohtul menetlusosalisele selgitada, et seaduse mõtteks ei ole võimaldada esindajana ebapädevatel isikutel osaleda menetluses nõustajana, ja soovitada tal võtta endale kvalifitseeritud lepinguline esindaja. Selgitada tuleks seejuures muu hulgas TsMS § 175 lg 2 teist lauset, mille järgi nõustaja kulusid menetluses ei hüvitata. Lisaks võib kohus keelata nõustaja osaluse menetluses TsMS § 45 lg 2 alusel. Kui kohus siiski võimaldab sellisel isikul menetluses osaleda, tuleb poolelt endalt küsida, kas ta on volitanud selle isiku menetlusdokumente vastu võtta.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-97-09. TsMS § 228 lg 2 teise lause järgi ei saa nõustaja teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Siiski ei välista see menetlusdokumendi kättetoimetamist nõustajale, kui menetlusosaline on määranud nõustaja menetlusdokumente vastu võtma volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 järgi.
3-3-1-29-09 PDF Riigikohus 24.04.2009
TsMS § 412 lg 4 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.05.2007 määruses asjas nr 3-2-1-40-07 asuti seisukohale, et olukorras, kus kohtukutse anti allkirja vastu üle mitte hageja esindajaks olnud advokaadile, vaid teisele advokaadile, tuleb menetlus taastada. Samale seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.03.2007 määruses asjas nr 3-2-1-14-07. Kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist kohtukutsega, vaid kohtumäärustega, ning puudub võimalus kohaldada ka TsMS § 412 lg-t 4, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, et mitte minna vastuollu tsiviilkolleegiumi praktikaga. Praeguses olukorras on mõjuvaks põhjuseks see, et sama nõudega esitatud eelmise kaebuse menetlus lõpetati ilma, et puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andnud määrus oleks jõudnud kaebajate või nende esindajani. Tuvastatud ei ole ka, et kaebajad oleksid jätnud puuduste kõrvaldamise määruse tahtlikult täitmata.

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json