KOHTUMENETLUSÕIGUSTsiviilkohtumenetlus

Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-171-16 PDF Riigikohus 01.03.2017
TsMS § 311^1 lg 6 rikkumiseks ei saa pidada otsuse eelnevat saatmist e-kirjaga, ilma et menetlusosalisele oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda otsus kätte toimetatuks saatmisega TsMS § 314^1 mõttes. Isegi kui kättetoimetamine toimus muul viisil kui infosüsteemi vahendusel mõjuva põhjuseta, ei oleks see selline menetlusnormi rikkumine, mis muudaks kättetoimetamise olematuks. (p 20.1.) TsMS § 314^1 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Kui saadetud e-kirjas puudub igasugune viide TsMS § 314^1 lg le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada TsMS § 314^1 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p d 13 ja 16). (p 21)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
Kohtutel tuleb esmalt lahendada määruskaebus, milles leitakse, et avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja see määrus on jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjendatust. (p 15) Tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem loevad kohtud otsuse kättetoimetatuks muul ajal (vt RKTKm nr 3-2-1-44-12, p d 6-8). Kui E-toimikust on saadetud menetlusosalise esindajale teade, millest nähtub otsuse edasikaebamise tähtpäev, võib menetlusosaline sellest teatest lähtuda ning esineb põhjus tähtaja ennistamiseks. (p 24) Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 643 lg 3 eesmärk on vältida apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega kiirustamist, andes teisele poolele võimaluse kaebuse esitamisega seotud menetluslikke asjaolusid selgitada. Kui teine pool suudab põhjendada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise ekslikkust, jääb ära ajakulu, mis tekib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisega ja selle lahendamisega Riigikohtus. (p 18.1.) Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 307 lg 3 kohaldamise teist alternatiivset eeldust (kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada) tuleb mõista nii, et see kehtib ka juhul, kui menetlusdokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud (ja seda saab ka tõendada), kuid on tõendatud, et menetlusdokument jõudis saajani tegelikult juba varem. E-toimikus dokumendi kättesaamise kinnitamine mingil kindlal kuupäeval ei saa väärata nt saaja hilisemat kinnitust, et tegelikult sai ta dokumendi kätte varasemal kuupäeval. (p 20.2.)
3-2-2-1-13 PDF Riigikohus 30.10.2013
Maksekäsu määruse teistmine ei ole praeguses asjas TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, kuna võlgnikul on võimalik esitada maakohtu määruse peale määruskaebus. (p 7)
Toimikust ei nähtu, millal maakohtu maksekäsu määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Seega loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi selle kätte toimetatuks võlgniku väidetud 7. mail 2013 (vt menetlusdokumendi faktilise kättesaamise kohta ka nt Riigikohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09, p 11). (p 8) Võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist 25. detsembril 2008 saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 4. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-10, p 9). Vastasel juhul tuleb lähtuda võlgniku väitest, et ta sai makseettepaneku kätte 12. jaanuaril 2009. (p 11)
Toimikust ei nähtu, millal maakohtu maksekäsu määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Seega loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi selle kätte toimetatuks võlgniku väidetud 7. mail 2013. (p 8)
3-2-1-74-09 PDF Riigikohus 26.10.2009
Kuna kostja ema elukohta ei saanud pidada kostja elukohaks, ei saanud kohtud lugeda kohtukutset TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks.
TsMS § 307 lg 3 järgi saab lugeda kohtukutse kättetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud. Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Küll saab lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 mõttes isikule kättetoimetatuks ka siis, kui isik on enne kohtuistungi toimumist teadlik kohtukutse sisust, sh kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuistungilt puudumise tagajärgedest.
Isiku vahi all viibimine ei ole iseenesest TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata jätmiseks. Teatud asjaoludel võib vahi all viibimise tõttu olla isiku vabadus piiratud siiski sedavõrd, et tal ei ole võimalik osaleda kohtuistungil ega ka sellest kohut teavitada.
Kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama. Tulenevalt TsMS §-st 410 ja TsMS § 413 lg 3 p-st 1 on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks see, et kostjat on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. Kuna kohtukutse toimetati kätte kostja emale aadressil, mida ei saa pidada kostja eluruumiks, ja asjas ei ole teada, et kostja oleks teadlik kohtusse ilmumata jätmise tagajärgedest ning oleks faktiliselt kohtukutse kätte saanud, ei olnud täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused.
TsMS § 419 ja § 420 lg 2 mõttest tuleneb, et teist korda tehtud tagaseljaotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust samadel alustel nagu kaja esimest korda tehtud tagaseljaotsuse peale. TsMS § 415 lg 1 järgi saab kostja esimese tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või esinesid TsMS § 415 lg 1 p-des 1æ3 nimetatud asjaolud. TsMS § 420 lg-s 2 puudub viide kaja esitamise alustele ning sellest sättest tuleneb üheselt, et kontrollida tuleb üksnes seda, kas tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtteks ei ole anda kostjale võimalus vaidlustada teist tagaseljaotsust samadel alustel nagu esimest. Kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json