Tsiviilkohtumenetluse seadustik (lühend - TsMS)

Hagi tagamise menetlusega seotud kulud otsustab vahekohus TsMS § 749 lg-st 1 lähtudes. Üldkohtusse pöördumisest tingitud kulud, sh hagi tagamise menetluse kulud, tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses. (p 19)

Hagi tagamisel peab kohus TsMS § 377 lg 1 järgi kontrollima, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada vahekohtu otsuse täitmist või selle võimatuks teha. (p 16)

Vahekohtu kokkuleppe olemasolu korral kohtus hagi tagamisel kehtib ka TsMS § 383. (p 17)

Hagi tagamisel TsMS § 720 järgi peab kohus hagi tagamise menetluses kontrollima, kas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on põhistatud TsMS § 381 lg 2 ja § 235 tähenduses. Seega võib esineda alus hagi tagamata jätmiseks, kui hageja ei suuda põhistada elulisi asjaolusid, millele tuginedes ta nõude esitab (vt nt RKTKm nr 3-2-1-83-16, p 16). (p 15)

Hagi tagamisel peab kohus TsMS § 377 lg 1 järgi kontrollima, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada vahekohtu otsuse täitmist või selle võimatuks teha. (p 16)

Tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel tuleb esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). (p 23)

Asjaolu, et ringkonnakohus ei ole varasemas tsiviilasjas hageja vastuhagi muutmist vastu võtnud, ei ole objektiivseks põhjuseks, et lubada uued menetluses kõrvalekaldumist TMS § 221 lg‑s 2 sätestatust. (p 26)

NB! Seisukoha muutus!

Puudustega esitatud hagi tagamine ei ole põhjendatud. (p 13)

Kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). (p 14)

Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg‑st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Küll aga saab kohus sealjuures näiteks hinnata, kas hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas, samuti võivad hageja väiteid usutavamaks muuta viited asjakohaste tõendite olemasolule. Nõude ja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust saab määruskaebemenetluses hinnata ka ringkonnakohus. (p 16)

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhistatuse hindamisel tuleb üldjuhul arvestada ka seda, millist liiki täitedokumenti täitemenetluses täidetakse, mis ei mõjuta siiski teiste hagi tagamise eelduste täidetuse nõuet. (p 17)

Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg‑s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §‑s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p‑des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). (p 18)

Ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise taotluse lahendamisel peab kohus hagi tagamisel alati hindama, kas esinevad kõik hagi tagamise eeldused. Kohtul on võimalik peatada täitemenetlus vaid mingis osas, näiteks keelates vaid osa täitetoimingute tegemise, nagu teatud esemete arestimine, müük täitemenetluses või tulemi jaotamine (koostoimes TsMS § 378 lg 1 p‑d 6 ja 10 ning lg 4). Lisaks on kohtul täitemenetluse peatamise otsustamisel alati võimalik kaaluda erinevate TsMS-is sätestatud meetmete rakendamist, nt küsida enne hagi tagamist ka kostja seisukohta (TsMS § 384 lg 1) või teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest TsMS § 383 lg 1 järgi. Formaalsete puudustega, lubamatut ja õiguslikult perspektiivitut hagi ei ole alust tagada ka tagatise vastu. (p 19)

Tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel tuleb esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). (p 23)

Kui hoonestusõiguse omandab kinnisasja omanik, siis üldjuhul tuleb kinnisasja omaniku avalduse alusel hoonestusõigus kustutada. Tulenevalt märke muutmise vajadusest on hoonestusõiguse esemeks olevaid ehitisi üürinud üürnik ka KRS § 341 lg 2 p 6 mõttes puudutatud isik, kelle nõusolek on vajalik hoonestusõiguse kustutamiseks. (p 17)

Hoonestusõiguse kustutamisel kehtivad üürilepingust tulenevad üürniku õigused edasi. VÕS § 291 lg 2 kohaldub ka hoonestusõiguse lõpetamisel. Hoonestusõiguse esemeks olevate ehitiste kasutamiseks seatud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad pärast hoonestusõiguse lõppemist üle kinnisasja omanikule. (p 14)

Kui hoonestajast üürileandja otsustab hoonestusõiguse võõrandada, saab üürnik kõik üürilepingust tulenevad nõuded panna maksma ka hoonestusõiguse uue omaniku suhtes. Hoonestusõiguse omandajale lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle VÕS § 291 lg 1 alusel. (p 15)

VÕS § 324 lg 1 järgi seatud märge tagab, et VÕS § 324 lg 2 kohaselt peab ka uus hoonestusõiguse omanik lubama hoonestusõigust üürilepingu alusel kasutada. (p 16)

See, kas kohus kohaldab hagi tagamisel TsMS § 377 lg-t 1 või 2, sõltub eelkõige hageja taotluses välja toodud asjaoludest. Erinevalt TsMS § 377 lg-st 1 ei ole hagi tagamisel esialgse õigussuhte reguleerimise korras TsMS § 377 lg 2 alusel oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Samas eeldab TsMS § 377 lg 2 järgi õigussuhte esialgne reguleerimine, et see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on hagi tagamine vajalik. (p 11)

Tulenevalt TsMS § 378 lg-st 4 võib hagi tagamiseks kasutada keelumärget üldjuhul vaid siis, kui see on vajalik hagi rahuldamise või kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Keelumärke seadmine võib olla lubamatu, kui hagis esitatud nõuded ei ole kinnisasja käsutamisega üldse seotud. Seetõttu tuleks hagi tagamisel eelkõige hinnata, kas käsutuskeelu seadmata jätmine ka tegelikult takistab kohtuotsuse täitmist või üldse kahjustab hageja õigusi. (p 12)

Põhjendamatu on seada hagi tagamise abinõu pärast kohtumenetluse lõppemist ka kogu üürilepingu kehtivuse ajaks. (p 19)

Eesti kohus saab tagada välisriigis esitatud hagi eelkõige siis, kui vara, mille suhtes tagamisabinõu kohaldamist taotletakse, asub Eestis. Eelnev on põhjendatav sellega, et just kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse, on kõige sobivam hindama tagamisabinõu kohaldamise vajadust (vt ka Euroopa Kohtu 17. novembri 1998. a otsus kohtuasjas nr C-391/95, Van Uden Maritime BV, tegutseb ärinime Van Uden Africa Line all versus Kommanditgesellschaft in Firma Deco-Line jt, p 39). (p 10)

Eesti kohus võib vaidlustes, kus põhikohtuasja lahendab Brüsseli I uuesti sõnastatud määruse kohaselt mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohus, hagi tagada siiski vaid juhul, kui esineb nn tegelik ühendav seos tagamisabinõu ja kohtu tööpiirkonna (Eesti) vahel. Selline ühendav seos esineb nt juhul, kui Eestis asub vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse - sellisel juhul saab Eesti kohus hagi tagada TsMS § 382 lg 3 alusel. Muul juhul võib Eesti kohus hagi tagada TsMS § 377 lg 6 alusel juhul, kui vara, mille suhtes tagamist taotletakse, asukohta on raske või keeruline kindlaks teha, kuid taotletaval tagamisabinõul on siiski Eestiga tegelik ühendav seos. Olukord, kus hagi tagamist võiks otsustada mis tahes liikmesriigi kohus, millele põhivaidlus ei allu, rikuks kostja õiguskindlust, kes Brüsseli I uuesti sõnastatud määruse eesmärkide kohaselt peab saama mõistlikult ette näha, millises kohtus peale tema alalise elukohariigi kohtu peab ta veel olema valmis oma huve menetluses kaitsma. (p 10)

Kui varaks, mille suhtes hagi tagamise abinõu kohaldamist taotletakse, on välisriigi äriühingu aktsiad, mis ei ole kantud avalikku registrisse, siis saab nende asukoha kindlaks määrata äriühingu asukoha järgi ja nende asukoht ei olene sellest, kus osanike või aktsionäride nimekiri füüsiliselt asub. Eelnimetatud juhul ei ole TsMS § 377 lg 6 mõttes tegu olukorraga, kus vara asukohta ei saa ilma suurte raskusteta kindlaks määrata. (p 11)

Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (RKTKo nr 3-2-1-60-11, p 15). Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus TsMS § 377 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. Eelkõige tuleb kohtul hinnata, ega kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud laenuleping, mitte kohtulahend, siis ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud (vt RKTKm nr 3-2-1-138-13, p 14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on võlgniku jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida. (p 9)

Hagi tagamisel esialgse õiguskaitse korras TsMS § 377 lg 2 alusel ei ole oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kui isiku kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on hagi tagamise korras esialgse õigussuhte reguleerimine viisil, et kostjal keelatakse kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, iseenesest võimalik selleks, et vältida olulise kahju tekkimist või kahju suurendamist. Samas peaks selline tulevikku suunatud sõnavabaduse piiramine olema hagi tagamise korras võimalik vaid erandjuhul, – st ainult siis, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid ka edaspidi avaldada. TsMS § 377 lg 2 kohaldamise kaalumisel tuleks vastaspool enne õigussuhte esialgset reguleerimist ära kuulata. Sellele viitab ka TsMS § 384 lg 3 teine lause, mis sätestab, et kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. (p 11)

TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise abinõu on ette nähtud eelkõige juhuks, mil pooled vaidlevad kolmanda isiku käes oleva vara kuuluvuse üle. Selle abinõu rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid vaidluse lõpuni saab tagada vaidluse objekti olemasolu, andes selle kohtutäiturile hoiule või makstes vastava summa kohtu deposiitkontole. Hagi tagamise menetluses ei ole lubatud kolmandale isikule sellist aktiivset kohustust panna. Seega ei saa kohus luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist (3-2-1-135-12, 3-2-1-74-10). (p 9, 10)

Kolmandale isikule pandud kohustus ei pea olema seotud poolte vaidluse esemega. (p 11)

Elatise maksmise viis on põhjendatud määrata kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Määruse täitmise viisi kindlaksmääramine on eelkõige laste huvides, kuid lisaks on selle eesmärk tagada määruse selgus, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise üle. Jõustunud kohtulahend on täitedokumendiks, mille alusel algatab kohtutäitur täitemenetluse.

Ka alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Elatisehagi lahendamisel tuleb kohtul arvestada mh sellega, kui palju on laste isa hagejatele elatist maksnud kohtumenetluse ajal. Elatise maksmise viis on põhjendatud määrata kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Määruse täitmise viisi kindlaksmääramine on eelkõige laste huvides, kuid lisaks on selle eesmärk tagada määruse selgus, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise üle. Jõustunud kohtulahend on täitedokumendiks, mille alusel algatab kohtutäitur täitemenetluse.

TsMS § 377 lg 4 võimaldab kõrgema astme kohtul lahendada hagi tagamine alates ajast, mil talle on esitatud kaebus alama astme kohtu lahendi peale. Kuna ringkonnakohus lahendab hagi tagamise alates ajast, mil talle on esitatud kaebus, on ka maakohtul õigus tagada hagi pärast otsuse tegemist ja apellandile kättetoimetamist, kuid enne kaebuse esitamist ringkonnakohtule.

Ka alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.

Ka alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.

TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut.

Vt Riigikohtu 27. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 11. Hagi tagamine, millega keelata garandil teha kostjale garantii alusel väljamakseid kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni võiks olla põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, s.t kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut. TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut. Juhul, kui hageja toetub hagiavalduses asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut, tuleb hagi tagamise korras garantii-järgsete väljamaksete peatamiseks garantiiga tagatavast võlasuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseni kohtul TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluda. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus) hüvitada (s.h ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata. Kaalumiseks vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral võib hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja seisukoha.

Garantiikirja tagastamise nõuet saab tagada TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi. Selle kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Juhul kui hageja on kehtivalt lepingust taganenud, siis on hagejal lepingu alusel õigus nõuda garantii tagastamist ja selle hagi rahuldamisel oleks kohtuotsuse täitmine sisuliselt võimatu, kui garant on garantiisumma välja maksnud. Kohtul on õigus keelata teha garandil garantiikirja alusel kostjale väljamakseid kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas. Kui keelata kostjal garandile nõude esitamine, võib see garantii tähtajalisuse tõttu takistada selle realiseerimist hagi tagamise tühistamisel ja osutuda seega kostja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Seetõttu on põhjendatud kohaldada vähem koormavat hagi tagamise abinõu ja keelata garantiisumma väljamaksmine. Sellega ei kahjustata ka garandi õigusi.

Garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine vaidluse ajaks, kus lahendatakse sisuliselt, kas kostjatel on hageja suhtes õigus garantiinõue maksma panna, st lepingujärgset tasu garantiijärgses ulatuses saada, on põhimõtteliselt võimalik. See võib olla ka mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Tegemist on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõuga. Selle rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st sisuliselt temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole. Sellisel viisil hagi tagamist ei välista põhimõtteliselt ka see, kui kolmanda isiku elu- või asukoht on välisriigis, kolmanda isiku ja kostja vaheline õigussuhe ei allu Eesti õigusele või kui sellest tulenevad vaidlused tuleb lahendada välisriigi kohtus või vahekohtus. Küll ei saa Eesti kohus tagada hagi tagamise määruse tunnustamist ja täitmist välisriigis. Rahalise nõude puhul kolmandal isikul kostja suhtes kohustuse täitmise keelamine selle nõude täitmist ei lihtsusta. Sisuliselt tekitab sellise hagi tagamise abinõu kohaldamine olukorra, kus kostjal on vähem vara kui hagi tagamise abinõu rakendamata, st kohtuotsuse, millega kostjalt raha välja mõistetakse, täitmine muutub pigem raskemaks kui lihtsamaks. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestava TsMS § 377 lg 1 järgi on aga hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Rahalise nõudega hagi tagamisest erinev on tuvastusnõudega hagi tagamine. Tuvastushagi tagamise alusena ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav, kuna kohtuotsus, millega tuvastushagi rahuldatakse, ei ole üldjuhul sundtäidetav. Tuvastushagi tagamisel tuleb lähtuda TsMS § 377 lg-st 2.

Maakohtu määruse kohta, millega maakohus hagi tagas, tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi tagamine tühistati, võib esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 390 lg 1 esimese lause alusel (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27).

Vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus. See, et äriühingu juhatuse liikmete määramine on ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 järgi osanike pädevuses ning äriühingu juhtorganite liikmete määramist kohtu korras reguleerib eraldi menetlusena TsMS 59. ptk, ei välista kohtu õigust määrata TsMS § 377 lg 2 järgi vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks äriühingu juhtorgani liikmeid või nt keelata registrist juhatuse liikme kustutamine.

Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele. Isegi kui hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel.

AÕS § 3631 ega TsMS § 388 ei võimalda seada kohtulikku ühishüpoteeki.

Nii majandusaasta aruande esitamata jätmine kui ka majandusaasta aruande hilinenult esitamine võivad olla hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, sest need asjaolud võivad anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kõigi asjaoludega, muu hulgas hageja nõude suuruse ja kostja majandusliku seisundiga arvestades hindab kohus hagi tagamisel, kas tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks.

Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele. Isegi kui hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel.

Konto arestimisel peab kohus põhjendama, miks kinnistusraamatusse kantavatest keelumärgetest või kohtulikust hüpoteegist ei piisa hageja nõude tagamiseks.

TsMS-s ei ole sätestatud võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku õiguse või huvi kaitseks. Kui isikud, kes ei ole asjas menetlusosalisteks, leiavad, et nende vara on arestitud, on neil õigus oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi selle vara arestist vabastamiseks.

Kohus saab lapse välisriiki omavolilise viimise takistamiseks reguleerida hagita perekonnaasjas esialgse õiguskaitse korras vanema õigusi ühise lapse suhtes TsMS § 378 lg 3 p 1 mõttes.

Vaidluses lapse üle ei ole vajalik keelata vanemal lapsega Eesti Vabariigist lahkuda, vaid oluline on see, et kohtumenetluse ajal ei viidaks last omavoliliselt välisriiki, mis raskendab lapse ja lahus elava vanema õiguste teostamist. Lapse välisriiki viimine raskendab lapse üle peetava vaidluse kohtulahendi täitmist ja võib muuta selle võimatuks. Seetõttu peab olema vanemal vähemalt kohtumenetluse ajal võimalus ennetada lapse välisriiki viimist. Lapse mõlemad vanemad on ka vanemate lahuselu korral lapse seaduslikuks esindajaks ja neil mõlemal on õigus otsustada last puudutavate oluliste küsimuste üle, sh anda nõusolek lapse välisriiki viimiseks. Sellest tulenevalt on ka lahus elaval vanemal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras määrata TsMS § 551 lg 1, § 377 lg 1 ja § 378 lg 3 p 1 alusel oma õigusi lapse suhtes, sh lubada lapsel lahkuda välisriiki üksnes siis, kui lahus elav vanem on sellega nõus. Kui vanem esitab ülal nimetatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab kohus selle lahendamisel arvestama mh TsMS § 551 lg-s 2 ja § 384 lg-s 4 sätestatuga.

Hagita perekonnaasja lahendamisel peab kohus ka ise olema aktiivne ning vajadusel kohaldama kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset omal algatusel.

Vanema õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Siiski ei saa PKS §-s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest hoolimata tagada lahus elavale vanemale samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal.

Lapse mõlemad vanemad on ka vanemate lahuselu korral lapse seaduslikuks esindajaks ja neil mõlemal on õigus otsustada last puudutavate oluliste küsimuste üle, sh anda nõusolek lapse välisriiki viimiseks. Sellest tulenevalt on ka lahus elaval vanemal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras määrata TsMS § 551 lg 1, § 377 lg 1 ja § 378 lg 3 p 1 alusel oma õigusi lapse suhtes, sh lubada lapsel lahkuda välisriiki üksnes siis, kui lahus elav vanem on sellega nõus. Kui vanem esitab ülal nimetatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab kohus selle lahendamisel arvestama mh TsMS § 551 lg-s 2 ja § 384 lg-s 4 sätestatuga.

Kohus saab lapse välisriiki omavolilise viimise takistamiseks reguleerida hagita perekonnaasjas esialgse õiguskaitse korras vanema õigusi ühise lapse suhtes TsMS § 378 lg 3 p 1 mõttes. Ekslik on pidada lahkumise keeldu tehingute ja toimingute tegemise keeluks TsMS § 378 lg 1 mõttes.

Vaidluses lapse üle ei ole vajalik keelata vanemal lapsega Eesti Vabariigist lahkuda, vaid oluline on see, et kohtumenetluse ajal ei viidaks last omavoliliselt välisriiki, mis raskendab lapse ja lahus elava vanema õiguste teostamist. Lapse välisriiki viimine raskendab lapse üle peetava vaidluse kohtulahendi täitmist ja võib muuta selle võimatuks. Seetõttu peab olema vanemal vähemalt kohtumenetluse ajal võimalus ennetada lapse välisriiki viimist. Lapse mõlemad vanemad on ka vanemate lahuselu korral lapse seaduslikuks esindajaks ja neil mõlemal on õigus otsustada last puudutavate oluliste küsimuste üle, sh anda nõusolek lapse välisriiki viimiseks. Sellest tulenevalt on ka lahus elaval vanemal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras määrata TsMS § 551 lg 1, § 377 lg 1 ja § 378 lg 3 p 1 alusel oma õigusi lapse suhtes, sh lubada lapsel lahkuda välisriiki üksnes siis, kui lahus elav vanem on sellega nõus. Kui vanem esitab ülal nimetatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab kohus selle lahendamisel arvestama mh TsMS § 551 lg-s 2 ja § 384 lg-s 4 sätestatuga.

Tulenevalt TsMS § 384 lg-st 1 on kohtu otsustada, kas ta peab vajalikuks teisi menetlusosalisi peale valla- või linnavalitsuse ning asjast puudutatud vähemalt kümneaastase lapse ära kuulata. Kui kohus seda vajalikuks ei pea, ei tule muid menetlusosalisi ära kuulata.