Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (lühend - KOVVS)

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 38 lg 1 kohaselt tuleb kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale esitada Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. Kui kaebuse esitamisel ei ole järgitud kolmepäevast kaebuse esitamise tähtaega ning ei ole ka tähtaja järgimata jätmist põhjendatud, tagastatakse kaebus läbivaatamatult (p 7).

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 38 lg 1 kohaselt tuleb kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale esitada Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. Kui kaebaja ei ole kolmepäevast kaebuse esitamise tähtaega järginud ega esitanud tähtaja mittejärgimise põhjendusi, tuleb kaebus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 40 alusel läbivaatamatult tagastada.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 63 lg 3 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus jätta mittenõuetekohane kaebus läbi vaatamata. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe ette eraldi nõuet määrata kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks täiendav aeg. Seda ei võimaldaks ka kaebuste läbivaatamiseks ettenähtud kolmepäevane tähtaeg.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 kohaselt saab valimiskaebemenetluses Riigikohtus vaidlustada üksnes valimiskomisjoni otsuseid või toiminguid. Valimiskaebemenetlus ei ole mõeldud kohaliku omavalitsuse volikogu aktide õiguspärasuses selgusele jõudmiseks. Volikogu otsuste õiguspärasusele saab halduskohtumenetluse raames hinnangu anda halduskohus. (p 10)

Kaebust lahendav valimiskomisjon ei ole kammitsetud kaebuse argumentidega, kui komisjoni liige seab kaebuse lahendamisel arutlusele olulised rikkumised. (p 13)

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestab valimiskomisjoni juhtimise korralduse nii ajaks, mil komisjoni saab juhtida valla- või linnasekretär, kui ka ajaks, mil valla- või linnasekretär seda teha ei saa. (p 16) Kuna valimiskomisjoni juhtimise korraldus on kindlaks määratud seadusega, siis ei lähe valla- või linnasekretäri teenistussuhte peatumise ajaks valla- või linnasekretäri ülesanded valimiskomisjoni esimehena KOKS § 55 lg 5 alusel üle tema asendajale. Valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid pole võimalik täita ka KOVVS § 15 lg 7 alusel. Muu isiku osalemine valimistoimingutes ei hõlma osalemist valimiskomisjoni otsuste tegemisel ega valimiskomisjoni koosoleku juhatamist. (p 17)

Kohaliku omavalitsuse volikogu akti õiguspärasuses, ka juhul kui see akt on aluseks valimiskomisjoni otsusele või toimingule, tuleb selgusele jõuda eelkõige halduskohtumenetluse või ka maavanema järelevalvemenetluse raames.

KOVVS § 15 lg 2 määratleb selgelt, ühemõtteliselt ja erandeid keelavalt valimiskomisjoni otsustusvõime. Kui valimiskomisjoni koosolekust ei võta osa valimiskomisjoni esimees ega aseesimees ei vasta koosolek KOVVS § 15 lg 2 nõuetele. Vastupidist järeldust ei saa teha ka KOVVS § 15 lõikest 1. Nimetatud säte reguleerib üksnes komisjoni koosoleku kokkukutsumise korda. Ka komisjoni noorima liikme kokku kutsutud koosoleku otsustusvõime määratakse kindlaks KOVVS § 15 lg 2 alusel. (p 9)

Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 7)

Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 8)

Valimiskaebusega kaitstakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi. (p 8)

Vabariigi Valimiskomisjonil puudub pädevus otsuse tegemiseks valla või linna valimiskomisjoni (ainu)pädevusse kuuluvas volikogu liikme volituste peatamise küsimuses. Vastavalt KOVVS § 20 lg-le 1 on valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses täita lisaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses mainituile ka muid seadustest tulenevaid ülesandeid. KOKS § 20 lg 3 kohaselt kuulub volikogu liikme volituste peatamine valla või linna valimiskomisjoni pädevusse. Vabariigi Valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni pädevus on sätestatud KOVVS §-des 17 ja 18. Nimetatud sätted ei näe ette nende komisjonide pädevust teha otsuseid seadusega valla või linna valimiskomisjoni pädevusse antud küsimustes, sealhulgas ka volikogu liikme volituste peatamise otsustamisel. (p 8)

Põhiseaduse §-s 154 sätestatud omavalitsuste küsimuste iseseisev otsustamine viitab kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttele. See põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides ning tähendab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad saama otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, seades esikohale kohalikud huvid. (p 17) Kohalike huvide realiseerimine kohalikul tasemel, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega, on omavalitsuse autonoomia põhimõtte olemuslik sisu. (p 35) Kohalikel valimistel ainult erakondadele ja üksikkandidaatidele kandideerimise võimaldamine riivab ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (p 22)

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ei tulene nõuet, et siseriikliku õiguse vastavuse kontrollimiseks Euroopa Liidu õigusega peab eksisteerima põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus on kohaldamise ülimuslikkus, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta. (p 49)

Õiguskantsleril puudub vastavalt õiguskantsleri seadusele ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele pädevus taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. (p 49)

Ainult erakondade kandideerimine kohalikel valimistel seab ohtu kohalike omavalitsusorganite representatiivsuse (vrd ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuli 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-7-02, p 21). Statistilistele andmetele tuginedes ei ole olukorras, kus kandideerida saavad üksnes erakondade nimekirjad ja üksikkandidaadid, tagatud, et kohalikel valimistel on valijal võimalik teha valik erinevate nimekirjade vahel. (p 32)

Passiivse valimisõiguse (kandideerimisõigus) puhul tähendab valimiste ühetaolisuse põhimõte koosmõjus võrdse kohtlemise põhimõttega kõigile kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamist valimistel kandideerimiseks. (p 16) Ainult erakondade kandideerimise võimaldamine kohalikel valimistel koosmõjus erakonnaseadusest tulenevate nõuetega erakonna registreerimisele ja tegevusele piiravad kandideerimisõigust kohalikul tasemel ebaproportsionaalselt, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (pp 22, 36)

Põhiseaduse §-st 48 ei tulene, et kõik ühingud, mis on poliitiliste eesmärkide nimel moodustatud, peaksid omama õigust kanda erakonna nime. (p 38) Seadusandjal on õigus kehtestada ühingu erakonnana registreerimiseks esitatavad nõuded. Kui poliitilistel eesmärkidel ühinejad neid nõudeid täita ei suuda, ei ole neilt ühinemisvabadust veel ära võetud. (p 39)