Sõjahaudade kaitse seadus (lühend - SHKS)

Et mitte lasta kohtumenetlusse tuvastamiskaebusi, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud ja mis seetõttu on lubamatud, näebki HKMS § 11 lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus, milles selle esitaja pole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud kohtu äranäidatud puudusi. Selleks, et vältida kaebuse põhjendamatut tagastamist kohtu poolt, on HKMS § 11 lg-s 2 sätestatud kohtu kohustus teha kaebuse kohta käiguta jätmise määrus, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ning HKMS § 11 lg-s 8 õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule halduskohtu selle määruse peale, millega läbivaatamatult tagastati kaebus, milles kohtu määratud tähtajaks polnud puudused kõrvaldatud.

Kohtumäärus, millega kaebus on HKMS § 11 lg 3 alusel tagastatud seetõttu, et kaebuse esitaja pole kohtu määratud tähtajaks näidanud ära oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöördumist või hilisema kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel.

HKMS § 11 lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 lubab halduskohtul kaebuse määrusega jätta läbi vaatamata ja tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud (vt Riigikohtu 15.05.2008 määruse haldusasjas nr 3-3-1-9-08 p-i 15). Halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kui on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Enesestmõistetavalt peab kohus sellist seisukohta põhjendama.

HKMS § 10 lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema.

Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui haldusaktil on vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab õigusvastasuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui sellega saavutatakse eelis oma õiguste edasisel kaitsel.

Kohtumäärus, millega kaebus on HKMS § 11 lg 3 alusel tagastatud seetõttu, et kaebuse esitaja pole kohtu määratud tähtajaks näidanud ära oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöördumist või hilisema kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel.

Vt kohtumääruse asjas nr 3-3-1-100-08 annotatsiooni.

Kõrgema astme kohus ei saa ega pea kontrollima esimese astme kohtu määrust, millega kaebus tagastati läbivaatamatult, kui seda määrust ei ole seaduses sätestatud korras vaidlustatud ning seetõttu on määrus jõustunud.

Kaebuse läbivaatamatult tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel pole iseenesest kaebuse esitajalt õigusemõistmisele juurdepääsu äravõtmine ja kohtusse pöördunud isiku õiguste rikkumine.

Tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab isik kohtusse pöördudes ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Kohus vaid kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. HKMS § 11 lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus, et välistada lubamatud tuvastamiskaebused, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud.

Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab olla isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses, sest sellisel juhul jääb haldusakt kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata, milleks on kaebuse esitajale kasulik tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi kaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel.

Tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab isik kohtusse pöördudes ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Kohus vaid kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. HKMS § 11 lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus, et välistada lubamatud tuvastamiskaebused, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud.

Isikul saab olla haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus ning soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses, sest sellisel juhul jääb haldusakt kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata, milleks on kaebuse esitajale kasulik tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi kaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel.

Kadunu lähedastel on õigus surnud sugulase viimse puhkepaiga austusele, kuid Eesti õiguskorras puudub norm, mis annaks ümber maetud surnu sugulastele õiguse nõuda endise matmispaiga tähistamist hauatähisega. Asjaõigusseadus võimaldab teatud tingimustel nõuda üldkohtu kaudu võõrale kinnistule rajatise, kuid üksnes tehnorajatise püstitamist. Hauatähis ei ole tehnorajatis. Eesti õiguskorras puudub säte, mille alusel saaks riik võõrale kinnistule sellise rajatise püstitada.

Kaebuste põhjendamatu tagastamise vältimiseks on HKMS § 11 lg-s 2 sätestatud kohtule kohustus anda kaebuse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, ning HKMS § 11 lg-s 8 kaebuse esitajale edasikaebeõigus määruse peale, millega tagastati läbivaatamatult kaebus, mille puudusi tähtaegselt ei kõrvaldatud. Kaebuse läbivaatamatult tagastamine ei võta kaebuse esitajalt juurdepääsu õigusemõistmisele, sest HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse või protesti tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse pöörduda.

Kaebuse läbivaatamatult tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel peab silmas samu eesmärke kui kaebuse kohtumäärusega läbivaatamatult tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel. Ka HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tehtud kohtumäärus on edasikaevatav, samuti ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (HKMS § 11 lg 7).

Tulenevalt PS §-st 154 on seadusandjal võimalik kohaliku omavalitsuse iseseisvust piirata, arvates mõned oma sisult kohaliku elu küsimused viimaste hulgast põhjendatult välja. Seejuures tuleb silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik garantii jääks püsima. (p 12) Kohaliku omavalitsuse kohaliku elu küsimuste otsustamise õigust võib ta mõne põhiseadusliku väärtuse kaitseks. Kuna sõjahaudadega seonduv on riigielu küsimus, ning sõjahaudade kaitse seaduse eesmärgiks on sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine, tuleb pidada riigi rahvusvahelise kohustuse - sõjahaudade kaitse - korrektset täitmist ja sõjahaudade kaitse ühtset reguleerimist kogu riigis legitiimseteks eesmärkideks, mille tagamiseks võib piirata kohaliku omavalitsuse õigust korraldada kohalikku elu. (p 20) ShKS § 8 lg-ga 2 ja § 9 lg-ga 4 sätestatud piirangud on sobivad ja vajalikud riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks sõjategevuses hukkunute säilmete ja mälestuse kaitsel. Tegemist on oluliste rahvusvahelisest õigusest tulenevate ja põhiseadusega kaitstud väärtuste ning põhimõtetega. Kuigi sõjahaudade kaitse seadus välistab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse, on piirang eeltoodust lähtudes väheintensiivne ja tervikuna proportsionaalne. (p 24)

Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi. (p 12) Kehtiva õiguskorra kohaselt ei ole seadusandja määranud sõjahaudade hauamonumentidesse ja -tähistesse puutuvat sõnaselgelt riigi või kohaliku omavalitsuse ainupädevuses oleva küsimusena. 1949. a Genfi konventsioonidest tulenevate kohustuste täitmise eest on rahvusvaheliselt vastutav Eesti Vabariik, seetõttu on sõjahaudade hauamonumentidesse ja -tähistesse puutuv riigielu küsimus. (p 14)

Ka riigielu küsimuste üle otsustamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute õiguste võimaliku riivega. Sõjahaudade monumentide ja -tähiste rajamisel, säilitamisel, kohandamisel, lammutamisel, demonteerimisel ja teisaldamisel on puutumus kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku garantiiga, kuna mainitud tegevused seonduvad kohaliku omavalitsuse ülesannetega avaliku ruumi ja miljöö kujundamisel ning kaitsel. (p 15) Samuti ei välista asjaolu, et tegemist on riigielu küsimusega kohaliku omavalitsuse kaasamist otsustusprotsessi. Selline kaasamine peab tagama igal konkreetsel juhul kohaliku omavalitsuse võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ning tasakaalustatud ja põhjendatud otsuste langetamise. Sõjahaudade kaitse seaduses ette nähtud otsuste tegemisel ning toimingute sooritamisel on kohaldatav haldusmenetluse seadus ning hea halduse põhimõtteid. (p 25)

Linnavolikogu taotluse lubatavuse küsimuse lahendamisel tuleb välja selgitada, kas vaidlustatud seaduse sätted riivavad kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi. Selleks tuleb kindlaks teha, kas tegemist on riigi- või kohaliku elu küsimusega. (p 11) Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi. Tulenevalt PS §-st 154 on seadusandjal võimalik kohaliku omavalitsuse iseseisvust piirata, arvates mõned oma sisult kohaliku elu küsimused viimaste hulgast põhjendatult välja. Seejuures tuleb silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik garantii jääks püsima. (p 12)