HALDUSÕIGUSRiigivara

Teksti suurus:

Riigivaraseadus

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-72-06 PDF Riigikohus 25.10.2006
HMS
VVS

Riigivara valitseja saab oma ülesandeid riigivara valitsemisel teisele haldusorganile üle anda vaid juhul, kui vastav võimalus on sätestatud õigusaktis, millega talle see ülesanne pandi.

Kui tegemist on eraldiseisvate haldusorganitega, siis ei saa nende vahel toimuda sisepädevuse delegeerimist.


Oma pädevust riigivara enampakkumise tulemuste kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks saaks Keskkonnaministeerium Maa-ametile üle anda vaid juhul, kui kui vastav võimalus oleks sätestatud Riigivaraseaduses või Vabariigi Valitsuse 01.08.1995 määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korras", millega talle see ülesanne pandi. Sellist võimalust õigusaktid riigivara valitsejale ei anna.

Kui tegemist on eraldiseisvate haldusorganitega, siis ei saa nende vahel toimuda sisepädevuse delegeerimist. VVS § 70 lõikest 1 ja Maa-ameti põhimäärusest tulenevalt on Maa-amet ja Keskkonnaministeerium erinevad valitsusasutused. Seetõttu ei saa nende vahel toimuda sisepädevuse delegeerimist.

3-3-1-61-03 PDF Riigikohus 30.09.2003

Kuigi Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korra" varasemas ega praegu kehtivas redaktsioonis, ei ole sätestatud maavanema õigust määrata kindlaks enampakkumise võitja, võib maavanem protesti läbivaatamisel seda teha, kui ta jõuab järeldusele, et olemasolevaid dokumente ja pakkumisi hinnates on võimalik õigesti kindlaks teha kõrgeimat hinda pakkunud enampakkumisel osaleja, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega.

Riigivaraseaduse § 31 lg 1 eeldab riigivara enampakkumisel osaleja tegeliku tahte väljaselgitamist. Isiku puhul, kes esitas avalduse enampakkumisel osalemiseks ja maksis tagatisraha ega vaidlustanud enampakkumise tingimusi, ei seadnud omi tingimusi või ei näidanud kuidagi teisiti mittenõustumist nimetatud tingimustega, tuleb eeldada, et ta soovib enampakkumisel müüdavat vara osta just nendel tingimustel, mis on välja kuulutatud. Kui tahe osta enampakkumisel müüdav vara väljakuulutatud tingimustel on raskusteta väljaselgitatav, siis ei saa enampakkumisel mitteosalevaks lugeda pakkujat, kes pole pakkumises kasutanud Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korra" punkti 39 alapunkti 2 formuleeringut "soovin osta müüdava vara enampakkumisel kehtestatud tingimustel".

Enampakkumise võitjale tagatisraha tagastamata jätmine pole seatud sõltuvusse sellest, kas pakkumises on või ei ole selgesõnaliselt nõustutud ostma vara enampakkumisel kehtestatud tingimustel. Tagatisraha tagastamata jätmiseks annab põhjuse see, kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isik pole tähtajaks esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud ostu-müügilepingut või asjaõiguslepingut.

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.