TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi töölepingu seadus

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-187-13 PDF Riigikohus 05.03.2014
TLS §-s 95 sätestatud töölepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 teise lause tähenduses. (p 17)
Töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav töötasuna. Päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna olukorras, kus töölähetused ei ole tuvastatud. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. (p 16)
TLS §-s 95 sätestatud töölepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 teise lause tähenduses. Töölepingu ülesütlemiseks on nõutav kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Vorminõuet rikkudes tehtud avaldus on tühine. (p 17)
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Seega on töölähetuse mõiste määratlemiseks oluline töölepingus kokku lepitud töö tegemise koht ja töö tegemine muus kohas. Tähtis ei ole töötaja elukoht ja töö tegemine väljapool elukohta. Töölähetus võib poolte kokkuleppel olla ka tähtajatu (TLS § 21). (p 14) Töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav töötasuna. Päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna olukorras, kus töölähetused ei ole tuvastatud. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. (p 16)
Töölepingutele, mis on sõlmitud pärast 1. oktoobrit 2006 kuni 16. detsembrini 2009 kohalduv õigus määratakse Eesti kohtutes kindlaks 1980. a konventsiooni lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse (Rooma konventsioon) alusel (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p13). Rooma konventsiooni art 3 lg 1 järgi kohaldatakse lepingule poolte valitud õigust. Töölepingu poolte valitud õigus ei või Rooma konventsiooni art 6 lg-st 1 tulenevalt aga põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud imperatiivsete sätetega, mis kohalduks õiguse valiku puudumisel. Õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule Rooma konventsiooni art 6 lg 2 järgi selle riigi õigust, (a) kus töötaja lepingu järgi oma põhitööd teeb, isegi kui ta ajutiselt töötab mõnes teises riigis, või (b) kui töötaja ei tee põhitööd ühes ja samas riigis, siis selle riigi õigust, kus asub tegevuskoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud, v.a juhul, kui asjaoludest ilmneb, et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga, millisel juhul kohaldatakse selle riigi õigust. (p 13)
3-3-1-65-08 PDF Riigikohus 06.11.2008
Tööandjal ei ole töölepingu peatumise ajal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja selgitada ega talle distsiplinaarkaristust määrata. Seetõttu tuleb TDVS § 6 lg-t 3 mõista selliselt, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg ei saa edasi kulgeda töölepingu peatumise aja hulka jäävatel puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vastupidise tõlgenduse puhul võib distsiplinaarkaristuse määramise ühekuune tähtaeg paratamatult lüheneda ning töötaja võib vabaneda distsiplinaarkaristusest asjaolude tõttu, mis ei sõltu tööandjast, vaid mille tekkimises võib töötaja ise süüdi olla (vt Riigikohtu 19.12.2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-110-03). Vastavalt ATS §-le 87 tuleb ka avaliku teenistuse ja politseiteenistuse kui selle ühe alaliigi puhul distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegsuse hindamisel lähtuda sellest seisukohast. Distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutatakse TDVS § 6 lg 1 järgi päevast, mil süüteost sai teada mis tahes ülemus, kellele töötaja tööalaselt allub, sh ka vahetu ülemus. Selle tähtaja kulgema hakkamise seisukohalt ei ole oluline, kas süüteost teadasaanud ülemusel on distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Samuti ei ole oluline, kas ülemus mõistis, et tegu on õiguserikkumisega.
3-3-1-76-03 PDF Riigikohus 22.12.2003
TLS § 107 lg-st 1 tulenevalt võib töötajaga töölepingu pikaajalise töövõimetuse korral lõpetada töövõimetuse ajal. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 sätestab, et töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. ATS § 119 lg 2 kohaselt võib sama paragrhavi 1. lõike alusel ametniku vabastada ainult haiguslehel oleku ajal. Vaadeldes ATS § 119 esimest ja teist lõiget, tuleb järeldada, et seadusandja ei ole soovinud võrdsustada ametniku haiguslehel olekut muude töövõimetuse juhtudega. Seega ei saa hoolduslehe nimetamata jätmine ATS § 119 lg-s 2 olla vaid ekslik või juhuslik.
3-3-1-48-03 PDF Riigikohus 12.06.2003
TLS §-st 94 tuleneva nõude - taotleda tööinspektorilt nõusolekut töölepingu lõpetamiseks - eesmärk on tagada, et töölepingu lõpetamine toimuks üksnes mõnel Töölepingu seaduses sätestatud alusel, mitte varjatult töötajate esindaja tööandjale vastuvõetamatust tegevusest tuleneval põhjusel. Kuna nõusoleku andmisega või andmata jätmisega sekkub avalik võim töötaja ja tööandja vahelistesse töölepingulistesse suhetesse, tuleb tööandja poolt taotluses märgitud asjaolusid igakülgselt uurida, kontrollida ja analüüsida ning tööinspektori vastav otsus peab tasakaalustatult arvestama nii töötaja kui ka tööandja huve. Tööinspektor peab esitama omapoolse motivatsiooni, kui ta ei pea tööandja poolt esitatud argumentatsiooni ja tõendeid piisavaks ja asjakohaseks, et anda nõusolek töölepingu lõpetamiseks. Kuigi TLS § 94 lg 3 kohaselt on keelatud töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel, ei saa töötajapoolsete töökohustuste rikkumise eest rangeima karistuse - tööandja algatusel töölepingu lõpetamine - kohaldamist välistada üksnes seetõttu, et tuvastatud on varasemate konfliktide olemasolu töötajate esindaja ja tööandja vahel.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json