HALDUSÕIGUSMaksuõigus

KESKKONNAÕIGUSMaaõigus

OMANDIREFORMMaareform

Teksti suurus:

Maa hindamise seadus (lühend - MHS)

Kuvatud on kõik kohtulahendid, mis on seostatud õigusakti või selle sätetega. Samuti on kuvatud kohtulahendid nende õigusakti sätetega, mida on muudetud või mis on kehtetuks tunnistatud.

Tähelepanelik tuleb kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti seose lingist avaneva akti tervikteksti kehtivusaegade jälgimisel. Kohtulahendite otsingutulemustes õigusakti sätte link viib vaid selle õigusakti juurde, millest alates kohus kohaldamisel sätet selgitas või tõlgendas st võib viia otsimise ajal mittekehtivale sättele.

Kui vajutada õigusakti vaates nupule „Seotud kohtulahendid“, siis vajutades sätte ees olevale kaalude märgile näed sättega seotud kohtulahendeid.

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-6-03 PDF Riigikohus 16.09.2003

Põhiseaduse § 32 kaitse ei laiene õigusvastaselt võõrandatud varale, mida omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse. (p 16) Kõiki õigustatud subjekte, kelle suhtes on tehtud või tehakse otsus kompenseerida maa õigusvastane võõrandamine, koheldakse ühesuguselt selles mõttes, et vara õigusvastase võõrandamise eest saadava kompensatsiooni kindlaksmääramisel võetakse aluseks 1993. aasta maa hindamise tulemusena saadud maa hind ja kompensatsiooni maksmise otsuse tegemise aeg ei mõjuta kompensatsiooni suurust. Sellise regulatsiooniga on tagatud kompensatsiooni saavate isikute õiguslik võrdsus. (p 24)


Kõiki õigustatud subjekte, kelle suhtes on tehtud või tehakse otsus kompenseerida maa õigusvastane võõrandamine, koheldakse ühesuguselt selles mõttes, et vara õigusvastase võõrandamise eest saadava kompensatsiooni kindlaksmääramisel võetakse aluseks 1993. aasta maa hindamise tulemusena saadud maa hind ja kompensatsiooni maksmise otsuse tegemise aeg ei mõjuta kompensatsiooni suurust. Sellise regulatsiooniga on tagatud kompensatsiooni saavate isikute õiguslik võrdsus. (p 24)


Rahvusvahelise õiguse järgi ei vastuta Eesti Vabariik tema territooriumil, mida ei kontrollinud seaduslik valitsus, toimepandud õigusvastaste tegude eest. (p 16)

3-3-1-41-03 PDF Riigikohus 19.05.2003
MHS

Maamaksu määramises osalevad kaks erinevat haldusekandjat - kohalik omavalitsus ja riik. Kui kohalik omavalitsus ei ole maamaksu määravat eelhaldusakti andnud, siis ei saa maksuamet ka maksuteadet kui lõplikku haldusakti anda. Sellisel juhul on maksuteade õigusvastane ja tuleb tühistada.


Maa maksustamishinna arvutamisel tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks maamaksu summa leidmiseks tähtsust omav asjaolu. Järelikult on HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes tegemist eelhaldusaktiga, millele vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakt tuleb adressaadile teatavaks teha, mis on HMS § 61 lg-st 1 tulenevalt haldusakti kehtivuse eelduseks. Maa maksustamishinda määrav haldusakt kui isiku õigusi piirav haldusakt tuleb vastavalt HMS § 62 lg 2 p-le 1 teha adressaadile teatavaks kättetoimetamisega. Maa maksustamishinda määravat haldusakti ei pea tingimata saatma enne maksuteate saatmist, vaid selle võib saata ka koos maksuteatega.

Maamaksu määramises osalevad kaks erinevat haldusekandjat - kohalik omavalitsus ja riik. Kui kohalik omavalitsus ei ole maamaksu määravat eelhaldusakti andnud, siis ei saa maksuamet ka maksuteadet kui lõplikku haldusakti anda. Sellisel juhul on maksuteade õigusvastane ja tuleb tühistada.

3-3-1-33-03 PDF Riigikohus 23.04.2003
HMS

Maa hindamise seaduses tehtud muudatustega ei ole seadusandja saavutanud eesmärki - vältida maatüki maksustamishinna käsitlemist haldusaktina. Maatüki maksustamishinna määramise osas kehtinud varasema õigusliku regulatsiooni kohaselt pidi kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinna "määrama", alates 7. aprillist 2001.a. kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt peab kohalik omavalitsus maksustamishinna "arvutama". HMS § 52 lg 1 p 2 tulenevalt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha eelhaldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu. Kuna maamaksu arvutamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse poolt arvutatud maatüki maksustamishinnast, tehakse maatüki maksustamishinna arvutamisega õiguslikult siduvalt kindlaks maamaksu summa leidmiseks tähtsust omav asjaolu. Seega on tegemist HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiga.Üksnes sõna "määrama" asendamine sõnaga "arvutama" ei muuda selle tegevuse õiguslikku iseloomu. Uue regulatsiooniga on küll vähendatud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse ulatust, kuid muutunud ei ole maatüki maksustamishinna määramise kohustusi tekitav iseloom. Avaliku võimu tegevus, mis on suunatud kohustuste tekitamisele, peab olema väljendatud haldusaktina.


Haldusakti algandmete teatavakstegemine ei asenda haldusakti teatavakstegemist. Maa hindamise tulemuste avalikul väljapanekul avalikustatakse hinnatsoonide kaart ja maa väärtuste loetelu hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa. Maatüki maksustamishinna teadasaamiseks peab isik leidma hinnatsooni, teadma maa sihtotsarvet ning valemit maatüki maksustamishinna arvutamiseks. Isiku jaoks on ebamõistlikult koormav arvutada selliste algandmete põhjal maatüki maksustamishind ja otsustada, kas see rikub tema õigusi või mitte. Ainult nõuetekohaselt teatavaks tehtud haldusaktist- vastavalt HMS § 62 lg 2 p 2 tehakse isiku õigusi piirav haldusakt adressaadile teatavaks kättetoimetamisega - saab isik mõista, kas tema õigusi rikutakse või mitte ja otsustada selle vaidlustamise vajaduse.

Maa maksustamishinda määravat haldusakti ei pea tingimata saatma adressaadile enne maksuteate saatmist. Võimalik oleks saata nimetatud haldusakt koos maksuteatega, kusjuures vaidlustamise tähtaeg algaks HKMS § 9 lg 1 kohaselt haldusakti teatavakstegemisest.

Kuna kehtiv õiguslik regulatsioon ei nõua selgesõnaliselt, et maa maksustamishinna määrajaks oleks valla- või linnavalitsus, ei ole välistatud selle akti vormistamine kohaliku omavalitsuse pädeva ametniku poolt kirja või muu haldusdokumendina järgides HMS §-des 54-57 haldusaktile sätestatud nõudeid.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json