Lennundusseadus (lühend - LennS)

Seejuures ei ole ministeeriumil kooskõlastuse andmisest keeldumisel kaalutlusõigust, vaid üksnes asjaolude tuvastamise, määratlemata õigusmõistete sisustamise ja nendest juhindudes otsuse tegemise õigus. Ministeeriumil tuli kooskõlastuse andmist otsustades seega esiteks selgitada välja vajalikud asjaolud, teiseks subsumeerida tuvastatud asjaolud õigusnormi alla, et tuvastada, kas mõju riigikaitselise ehitise töövõimele esineb, ja kolmandaks, kui esines, siis kas mõju on selline, et see tuleb lugeda töövõime vähenemiseks määruse nr 16 § 6¹ lg 2 mõttes. Jaatava vastuse korral tuli Kaitseministeeriumil keelduda kooskõlastuse andmisest. (p 22)

Tulenevalt EhS § 120 lg 1 esimesest lausest ja LennS § 35 lg-st 6¹ oli Toila vallal tuulepargi ehitusloa menetluses kohustus kooskõlastada ehitusprojekt Kaitseministeeriumiga. Seejuures tähendab ehitusloa eelnõu kooskõlastamine ühtlasi ehitusprojekti kooskõlastamist, sest ehitusluba annab õiguse ehitada vaid loa andmise aluseks olnud projekti kohaselt (EhS § 12 lg 1 ja § 38 lg 1; vt RKPJKo nr 5-20-12/9, p 51). (p 20)

Kaitseministeeriumi kooskõlastusele tuleb kohaldada LennS § 35 lg 6¹ kolmandas lauses sätestatud 30-päevast tähtaega. Pooled ei vaidle selle üle, et Kaitseministeerium andis selle tähtaja jooksul teada, et ta ei kooskõlasta ehitusprojekti. (p 21)

EhS § 120 lg 1 p 3 kohaselt on kooskõlastamisel hinnatavaks asjaoluks ehitise püstitamise tulemusel riigikaitselise ehitise, sh selles paikneva raadiosüsteemi töövõime vähenemine. Määruse nr 16 § 6¹ lg-s 2 on sätestatud keeld vähendada ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamisega raadiosüsteemi töövõimet, mis on kindlaks määratud määruse nr 16 § 6¹ teistes lõigetes (vt ka määruse nr 16 § 1). Projekti mittevastavus määruse nr 16 § 6¹ lg-le 2 koostoimes EhS § 44 p-ga 1 välistab ehitusloa kooskõlastamise Kaitseministeeriumis (vt RKPJKo nr 5-20-12/9, p 47). (p 22)

Projekti mittevastavus määruse nr 16 § 6¹ lg-le 2 koostoimes EhS § 44 p-ga 1 välistab ehitusloa kooskõlastamise Kaitseministeeriumis (vt RKPJKo nr 5-20-12/9, p 47). Seejuures ei ole ministeeriumil kooskõlastuse andmisest keeldumisel kaalutlusõigust, vaid üksnes asjaolude tuvastamise, määratlemata õigusmõistete sisustamise ja nendest juhindudes otsuse tegemise õigus. Ministeeriumil tuli kooskõlastuse andmist otsustades seega esiteks selgitada välja vajalikud asjaolud, teiseks subsumeerida tuvastatud asjaolud õigusnormi alla, et tuvastada, kas mõju riigikaitselise ehitise töövõimele esineb, ja kolmandaks, kui esines, siis kas mõju on selline, et see tuleb lugeda töövõime vähenemiseks määruse nr 16 § 6¹ lg 2 mõttes. Jaatava vastuse korral tuli Kaitseministeeriumil keelduda kooskõlastuse andmisest. (p 22)

Sarnaselt radari toimimisele saab ehitise mõju raadiosüsteemi toimimisele olla kooskõlastuse andmist välistavaks asjaoluks üksnes juhul, kui see ületab teatud lävendi. Nagu nähtub määruse nr 16 §-st 6¹, on raadiosüsteemi töövõimel kriteeriumid, st gradatsioon. Kohus saab kontrollida, kas üksikjuhtumil on raadiosüsteemi töövõime vähenemise kriteerium täidetud (vrd RKHKo nr 3-17-2766/33, p 27.3). (p 23)

Kohus saab kontrollida raadiosüsteemi töövõime kriteeriumite täidetust ning see kontroll ei piirdu üksnes hinnanguga, kas keeldumine on olnud ilmselgelt meelevaldne. (p 27)

Kolleegiumi hinnangul ei saanud kohus piirduda raadiosüsteemi töövõime hindamisel üksnes Kaitseministeeriumi seisukohtade kordamisega, vaid pidi otsuse tegemisel võtma selge seisukoha, millised asjaolud on tuvastatud (HKMS § 158 lg 1). Sellist otsustust tuleb põhjendada. Praegu pole arusaadav, millise teabe alusel ja kuidas veendus ringkonnakohus, et tuulepark paiknes raadiosüsteemi otsenähtavuse tsoonis ja takistas signaaliallika ning vastuvõtusensori vahelist otsenähtavust. Samuti ei ole antud hinnangut kaebaja väitele, et raadiosüsteem koosneb teisaldatavatest raadioseadmetest, mis ei pea paiknema kogu aeg samas kohas, mistõttu raadiosüsteemi töövõimet on väidetavalt võimalik tagada ka süsteemi või selle osi ümber paigutades. Selleks ei piisa tõdemusest, et raadiosüsteemi seadmete asukoha peavad otsustama spetsialistid. Kohtul oleks tulnud veenduda, et on tõenäoline vajadus paigutada seadmed selliselt, et tuulepark jääb nende otsenähtavuse alasse või häirib muul viisil seadmete tööd. (p 28)

Riigisaladuse ega muu juurdepääsupiiranguga teabe sisaldumine Kaitseministeeriumi analüüsis ei saa takistada kohut veendumast, kas määrusest nr 16 ja muudest õigusaktidest tulenevad nõuded raadiosüsteemi töövõimele on täidetud. Vajaduse korral tuleb piirata menetlusosaliste juurdepääsu kohtutoimikus sisalduvale juurdepääsupiiranguga teabele. Kohtulahendit ei või jätta põhjendamata. Kohtul on valikuvõimalus, kas piirata menetlusosalise juurdepääsu kohtulahendi konfidentsiaalsetele põhjendustele või esitada avalikus kohtulahendis saladusega kaetud teabest tehtavad järeldused määral ja viisil, mis juurdepääsupiirangut arvestades on võimalikud, kuid mis tagavad siiski lahendi kontrollitavuse. (p 29)

Kolleegiumi hinnangul tuleb ringkonnakohtul hinnata uuesti, mh vajaduse korral Kaitseministeeriumilt lisatõendite esitamist nõudes ning analüüsi võimalike puuduste kohta esitatud kaebaja väidetele sisuliselt vastates, kas raadiosüsteemi töövõime vähenemine on käesolevas asjas küllaldaselt tõendatud. Kaitseministeeriumi pädevus riigikaitseküsimustes ei välista mh eksperdi arvamuse küsimist eriteadmist nõudvate asjaolude selgitamiseks (HKMS § 56 lg 2; TsMS § 293). (p 29)

Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt nt RKHKo nr 3-3-1-44-10, p 15; RKHKm nr 3-3-1-29-13, p 17; RKHKo nr 3-3-1-42-14, p 12; RKHKo nr 3-3-1-85-15, p 13). (p 16)

LennS § 60¹ lg 2 p 2 sõnastusest selle koostoimes LennS § 34 lg-ga 1 ja § 34¹ lg-ga 1 võib järeldada, et see säte ei reguleeri järelevalve tegemist lubatust kõrgema metsa või muu puittaimestiku kõrvaldamise kohustuse üle väljaspool lennuvälja territooriumi. Transpordiameti (Lennuameti) pädevust teha riiklikku järelevalvet eelnimetatud nõuete täitmise üle väljaspool lennuvälja territooriumi ei tulene ka muudest LennS § 60¹ lg 2 sätetest. Seda ei ole antud LennS-i 9.1. peatükis ette nähtud normidega ka muude LennS-i alusel riiklikku järelevalvet tegevate korrakaitseorganite pädevusse. (p 19)

Kolleegiumi hinnangul ei tähenda Transpordiameti (Lennuameti) LennS-i 9¹. peatükis sätestatud järelevalvevõimaluse puudumine olukorras, kus lennuvälja kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda, õiguslikku lünka lennuohtude tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise süsteemis. LennS-i regulatsioon moodustab terviku ja lennuohutust tagavad normid ei pea olema koondatud üksnes LennS-i 9¹. peatükki ega olema rakendatavad üksnes riikliku järelevalve menetluse kaudu LennS § 60¹ tähenduses. Kui õigustloov akt näeb ette muud normid ohtude tõrjumiseks või korrarikkumiste kõrvaldamiseks lennuvälja lähiümbruses, siis ei ole tegemist lüngaga, mida tuleks täita KorS § 6 lg-s 2 sätestatud üldkorrakaitseorgani pädevusega. KorS § 6 lg 2 eesmärgiks on reguleerida korrakaitseorganite tegevust üksnes olukorras, kus avalikku korda ähvardav oht või korrarikkumine jääks pädevuslünga tõttu kõrvaldamata (vt KorS-i eelnõu (49 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskiri, lk-d 8 ja 26). (p 20)

Lennuvälja lähiümbrus koosneb LennS § 34¹ lg 3 kohaselt takistuste piirangupindade kogumist ja lennuvälja kaitsevööndist. Lennuvälja kaitsevööndis asuva ja lennuliiklust ohustava metsa ning muu puittaimestiku kõrvaldamist reguleeriv menetlus on ette nähtud LennS § 35² lg-tes 5-7. Neist tuleneb, et kui kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik keeldub lennuliiklust ohustava metsa raadamiseks nõusolekut taotlemast ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti (Lennuameti) poole. Sama käib ka selle kohta, kui kinnisasja omanik keeldub muud puittaimestikku raiumast. Kui Transpordiamet (Lennuamet) peab metsa raadamist lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Transpordiametil (Lennuametil) õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Transpordiameti (Lennuameti) hinnangul on muu puittaimestik vaja lennuliikluse ohutuse tagamiseks likvideerida, on lennuvälja omanikul õigus seda teha ning kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik saab lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist. (p 21)

LennS § 35² lg-tes 5-7 sätestatud menetlus kaotaks mõtte, kui Transpordiamet (Lennuamet) saaks kohustada kinnisasja omanikku või lennuvälja käitajat metsa või muud puittaimestikku raiuma ka LennS § 60¹ lg 2 p 2 alusel toimuvas riikliku järelevalve menetluses. (p 22)

Raadamisena tuleb mõista LennS § 35² tähenduses iga raiet, mida tehakse lennuvälja kaitsevööndile kehtestatud nõuete täitmise eesmärgil. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et LennS §-s 35² nimetatud raiet ei tehta mitte maa, vaid selle kohal asuva õhuruumi kasutamise tagamiseks. (p 23)

LennS § 60¹ lg 2 p 2 laiendava tõlgendamise vajadust ei tulene ka asjaolust, et LennS § 35² lg 5 kohaselt algatab menetluse metsa või muu puittaimestiku likvideerimiseks lennuvälja käitaja oma pöördumisega Transpordiameti (Lennuameti) poole. Käitaja tegevusetuse korral ei jää oht lennuliiklusele kõrvaldamata. LennS § 36 lg 1 kohaselt peab lennuväljal olema kehtiv sertifikaat, mis kinnitab selle vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad lennuvälja käitamistingimused. Kui kaitsevööndis kasvav mets või muu puittaimestik on lubatust kõrgem, siis mõjutab see ka õhusõidukite ohutu käitamise võimalust lennuvälja territooriumil. LennS § 34² lg-te 1 ja 3 koosmõjust tuleneb, et kui lennuvälja lähiümbruses, sh lennuvälja kaitsevööndis, asuv lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle, seab Transpordiamet (Lennuamet) piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt. (p 24)

Transpordiametil (Lennuametil) on võimalik piirata lennuliiklust ohustaval juhul lennuvälja käitamistingimusi, lennuvälja sertifikaat peatada või see kehtetuks tunnistada. Transpordiameti (Lennuameti) pädevus teha riiklikku järelevalvet sertifikaadi käitamistingimuste järgimise üle tuleneb LennS § 60¹ lg 2 p-st 2. Transpordiamet on kohustatud tegema järelevalvet sertifikaadi ja käitamistingimuste nõuete järgimise üle ka omal algatusel.

Kui lennuvälja käitaja soovib, et lennuvälja kaitsevööndis asuva metsa või muu puittaimestiku kõrgusest tingitud käitamistingimuste piirangud lõpetataks, on tal võimalik pöörduda kinnisasja omaniku poole. Kui viimasega kokkulepet ei saavutata, võib käitaja pöörduda LennS § 35² lg 5 alusel Transpordiameti (Lennuameti) poole seisukoha saamiseks. (p 25)

Järeldusi Transpordiameti (Lennuameti) riikliku järelevalve pädevuse ulatuse kohta ei saa automaatselt laiendada järelevalve tegemisele muude LennS-ist tulenevate nõuete täitmise üle, sh järelevalve tegemisele lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevuste üle LennS 35² lg 3 mõttes. (p 26)

Kui Transpordiamet (Lennuamet) peab metsa raadamist lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Transpordiametil (Lennuametil) õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Transpordiameti (Lennuameti) hinnangul on muu puittaimestik vaja lennuliikluse ohutuse tagamiseks likvideerida, on lennuvälja omanikul õigus seda teha ning kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik saab lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist. (p 21)

Raadamisena tuleb mõista LennS § 35² tähenduses iga raiet, mida tehakse lennuvälja kaitsevööndile kehtestatud nõuete täitmise eesmärgil. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et LennS §-s 35² nimetatud raiet ei tehta mitte maa, vaid selle kohal asuva õhuruumi kasutamise tagamiseks. (p 23)

Halduskohtumenetluses ei kohaldata kassatsioonitähtaja osas TsMS § 670 lg-t 2. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega reguleerib Halduskohtumenetluses ammendavalt HKMS § 53, mille esimese lõike kohaselt on kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest.

Alusetu rikastumise sätete alusel millegi väljamõistmise eelduseks on see, et asja on saanud see isik, kellele nõue esitatakse. Tulenevalt sellest, et lennukõlblikkuse kontrolli kuluna makstud rahasumma sai teine äriühing mitte neid kulusid nõudnud haldusorgan, ei saa haldusorganilt seda summat välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel.

Kuna LennS § 71 lg 2 teise lause põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamisega langes ära alus lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kulude nõudmiseks ettevõtjalt, siis oli nende kulude nõudmine õigusvastane ja sellega tekitati ettevõtjale kahju. Kahju ei tekitatud vahetult õigustloova aktiga, kuna raha maksmise aluseks oli haldusorgani esitatud arve. Olemas on põhjuslik seos esitaud arve ja selle alusel raha maksmise vahel. Seetõttu kuuluvad lennukõlblikkuse kontrolli kulud ettevõtjale hüvitamisele mitte alusetu rikastumise, vaid kahju hüvitamise sätete alusel.

Halduskohtumenetluses kuuluvad väljamõistmisele ainult kantud menetluskulud. Menetluskulude kandmist ei saa tõendada advokaadi kinnitusega arvete tasumise kohta (vt nt Riigikohtu 25.03.2008 otsuss asjas nr 3-3-1-5-08; 17.09.2008 otsust asjas nr 3-3-1-39-08; 30.09.2008 otsus asjas nr 3-3-1-52-08). Pärast istungit esitatud tõendeid õigusabikulude tasumise kohta ei ole võimalik arvesse võtta. Samuti ei pruugi kohus välise õigusabi kasutamisel haldusekandja menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt Riigikohtu 19.06.2007 määrust asjas nr 3-3-1-36-07; 06.11.2007 otsust asjas nr 3-3-1-52-07).

Lennundusseaduse § 71 lõike 2 teises lauses sätestatud kohustus tasuda kontrollimise kulud on avalik-õiguslik rahaline kohustus (p 31). PS §-st 113 tulenev avalik-õigusliku rahalise kohustuse seadusega sätestamise nõue tähendab, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Nende elementide hulka võivad kuuluda kohustuse tekkimise alus ja kohustatud subjekt, kohustuse ulatus või selle suuruse määramise tingimused, tasumise või sissenõudmise kord ja muud vastava kohustuse olemuslikud tunnused (p 40).

Lennundusseaduse § 71 lõike 2 teine lause sätestab kulude tasumise kontrolli kohustuse, kuid ei määra kindlaks selle kohustuse nõutavaid elemente. Seetõttu on see vastuolus PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsiooniga ega ole seetõttu formaalselt põhiseaduspärane. Käsitletava avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid ei ole kindlaks määratud ühegi õigustloova aktiga, vaid selle suurus otsustatakse vaidlustatud sätte kohaselt sisuliselt Lennuameti ja kontrolliva organisatsiooni vahelise kokkuleppega (p 44).

VÕS § 139 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. Olukorras, kus puudus selgus õhusõidukite registri tähenduse osas kolmandate isikute jaoks, ei olnud põhjendatud ainuüksi registrikande arvestamine, vaid täiendavalt tulnuks veenduda ka selles, kas isik on saanud õhusõiduki omanikuks või mitte. Selline tegevus oleks tekkinud kahju täielikult ära hoidnud ning vastavas valdkonnas tegutsevalt äriühingult saab sellist käitumist ka mõistlikult eeldada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. (vt Riigikohtu 2.03.2006 määruse nr 3-3-1-3-06 p-i 8). Kaebuse perspektiivikuse kõrval tuleb arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega, et tagada turvalisus ja ohutus. Reisijate veoks sellist tüüpi õhusõiduki kasutamisel, mille puhul ei ole pädev asutus tuvastanud lennuki sobivust reisijate veoks, võib tekkida reaalne ja tõsine oht reisijate elule ja tervisele. Taolise ohu avastamisel tuleb viivitamatult lõpetada õhusõidukite kasutamine tüübisertifikaadis nimetamata liiki lennutegevuseks, kuni vaidluse lahendamiseni, kas reisijate vedu sellist tüüpi lennukiga on lubatud või mitte.